50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
182 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wyoming
Õppematerjali autor
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige Hinne 1,
Test 4. Survetöötlus Page 1 Jäta vahele peasisuni Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Oled sisenenud kui Heli-Mari Sakala (Välju) Lehekülje viit Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Mehaanikateaduskond / Materjalitehnika instituut / MTT0010 / 29 April - 5 May / Test 4. Survetöötlus Alustatud Friday, 10. May 2013, 16:02 Olek Finished Lõpetatud Friday, 10. May 2013, 16:57 Aega kulus 54 minutit 20 sekundit Hinne 37,00, maksimaalne: 40,00 (93%) Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1 mm-seks on mitu tõmbeastet vaja Vali üks: a
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link po
Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Eriplastid b. Tarbeplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nen
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja leht
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute kristallide vahel. 4) Ruumdef
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismeta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid