Kaabitsemine (0)

Kaabitsemine .
Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõike­riista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht.
Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõr­get kvaliteeti ja täpseid detaile.
Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhu­kese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda.
Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metalli­kiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm.
Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne.
Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil.
Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust.
Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta.
Pärast töö lõpetamist tuleb plaat või joonlaud hoolikalt petrooleumiga pesta, kuivatada, määrida masinaõliga, katta paberiga ja asetada peale kate.
Enne kaabitsemist puhastatakse pind mustusest, pestakse petrooleumiga ja kuivatatakse. Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on kulunud ühe meetri kohta rohkem kui 0,5 mm, siis tuleb enne kaabitsemist hööveldada või freesida. Pind on kaabitsemiseks ettevalmistatud, kui lekaaljoonlaua ja detaili vahele jääb ühtlane pilu , mitte üle 0,05...0,06 mm. Värv, millega kontrollplaat ja -joonlaud kaetakse, on berliini sinine, rauamenning ja tahm. Värvimuld segatakse masinaõlis.
Kaabitsa lõikeservade teritusnurgad valitakse sõltuvalt töö iseloomust ja detaili materjalist. Kõige enam levinud lõikenurga väärtus on 900. Kui selline kaabits on kaabitsemisel 15..250 all, eraldub laast kergesti, kaabits ei lõiku metalli ega li­bise. Suurt tähtsust omab lõikeserva kuju. Paremad on kumera servaga kaabitsad; eelkaabitsemisel valitakse otsaraadius 30...40 mm, puhastöötlemisel 40...50mm.
Kumeruse puudumisel lõikab kaabits kogu lõikeservaga, mis nõuab suurt tööjõudu. Lisaks sellele võivad kaabitsa teravad nurgad väiksemagi kõr­valekalde korral lõikuda metalli ja raskendada viimistlemist .
Teritusel tuleb kasutada jahutust. Pärast teritust jäävad kaabitsa lõikeservale kraadid , mille tõttu tulevad lõikeservad järelteritada või plankida. Järelteritus toimub peeneteraliste luiskudega või abrassiivpulbriga kaetud malmplaadil. Plankimisel kasutatavad malmkettad või - plaadid kaetakse õhukese abrassiivpastaga.
Kaabitsemine koosneb kolmest läbimist.
Esimene läbim - jämekaabitsemisega eemaldatakse mehaanilise töötlemise jäljed. Kasutatakse kitsa lõikeservaga kaabitsaid. Jämekaabitsemine loetakse lõppenuks, kui kogu kaabitsetav pind kattub kontrollimisel ühtlaselt värvilaikudega, mille tihedus on kuni neli laiku ruudus 25 x 25.
Teine läbim - poolpuhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 12...15 mm, eemaldatava laastu paksus 0,005...0,01 mm. Pärast kaabitsemist peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm olema 8...16 .
Kolmas läbim - puhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 5...12 mm, kaabitsa töökäigu pikkus 3…5 mm. Pärast kolmandat läbimit peab värvilaikude arv ruudus
25 x 25 mm 20...25 laiku.
Iga kord pärast värvilaikude mahakaabitsemist tuleb detaili pinda puhastada harjaga ja hõõruda kuiva lapiga. Seejärel ase­tatakse kaabitsetav pind värviga kaetud kontrollplaadile ning kaabitsetakse maha tekkinud värvilaigud. Nii tehakse seni, kuni värvilaikude arv kaabitsetud pinnal saab normikohane.