Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
2018
Mehaanika ja tööstustehnika instituut
Praktikumi nr. 5 aruanne
aines MTX0010 Materjalitehnika
Üliõpilane:
Rühm:
Esitatud:
Töö eesmärk:
Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele.
Kasutatud töövahendid:
Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad
Töökäik:
Karastamise tähtsus:
Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri.
Noolutamise tähtsus:
Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid – seda intensiivsemalt, mida kõrgem on temperatuur. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini 200-500°C olenevalt soovitud kõvaduse soovist ja süsiniku sisaldusest. Seda protsessi nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega.
Töökäigu kirjeldus:
Määrata katsekehade keemiline koostis → Mõõta HRC skaalal katsekehade kõvadus (mõõta kolmest erinevast kohast ja leida keskmine) → Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur → Katsekeha kuju ja mõõtmete järgi määrata kuumutuskestus → Jaotada katsekehad vastavalt karastuskeskkonnale → Kuumutada katsekehad ahjus →Jahutada ahjust tulnud katsekehad vastavas keskkonnas →Määrata karastatud katsekehade kõvadused → Valida nõutav kõvadus ja sellele vastav noolutustemperatuur → Noolutada katsekehad → Peale noolutamist mõõta kõigi katsekehade kõvadus.
Katsetulemused :
Karastamine:
Terase mark
Kõvadus
Karastustemp
Kuumutuskestus
Katsekehade arv
Nõutav
Saavutatud
C- sisaldus
lähteolekus
 
 
karastuskeskkonna
kõvadus
kõvadus
HRC
°C
(min)
kohta
HRC
HRC
1)
 
 
 
Õhk:
 
 
C10E
6, 5
890-915
4.8min
Õli:
30
 
Ruut
 
(900kraadi)
(5min)
Vesi: 1 katsekeha
 
7,5/(11,5)
2)
 
 
 
Õhk: 1 katsekeha
 
22, 5
C45E
16, 5 (17)
800-840
6min
Õli: 1 katsekeha
55
48
Keel
 
(900kraadi)
(5min)
Vesi: 2 katsekeha
 
51, 5
3)
 
 
 
Õhk:
 
 
C60E
14, 5
750-800
6min
Õli:
60
 
Pikklik
 
(900kraadis)
(5min)
Vesi: 1 katsekeha
 
53,5/(61)
Noolutamine :
Terase
Nõutav
Noolutus
Kuumutus -
Saavutatud
süsiniku
kõvadus
temperatuur
kestus
kõvadus
sisaldus
HRC
Temp
min
HRC
0.45
30
500 kraadi
15min
38
 
 
 
 
 
0.45
50
250 kraadi
15min
48
 
 
 
 
 
Andmed katsete puhul:
Karastamine:
Karastamis katses oli ahju temperatuur 900°C
Noolutamine:
50 HRC saavutamiseks peaks ahi olema 250 kraadi.
30 HRC saavutamise jaoks peaks abi olema 500 kraadi
Katsekehad olid ahjus 15 min
Graafikud :
Graafik 1: Kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest
Graafik 2: C45E kõvaduse sõltuvus jahtumiskiirusest
Graafik 3: C45E kõvaduse sõltuvus noolutus temperatuurist
Karastamise käigus tekkinud struktuurid :
Karastamine:
C10E:
Vesi jahtumine : Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M.
C45E:
Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M.
Õli jahtumine: Austeniit hakkab muutuma perliidiks aga kogu austeniit ei jõua perliidiks muutuda. Lõppstruktuuriks jääb martensiit pluss perliit M+P.
Õhk jahtumine: Austeniidist muutub kogu teras perliidiks. Lõppstruktuur on perliit.
C60E:
Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M.
Noolutamine:
C45E 250°C: Noolutusmartensiit (terastes C-sisaldusega üle 0,8%, ka tsementiit) on väga kõva ja võrreldes karastatuga, sitkem
C45E 500°C: Noolutussorbiit (ferriit + teraline tsementiit) omab head kombinatsiooni sitkusest ja tugevusest.
Järeldus:
Terase karastamine on väga täpne töö. Pead teadma, millist lõppstuktuuri soovid saada ja vastavalt sellele jahutama sobivas keskkonnas. Puhta martensiidi saamineks peab jahutamine käima väga kiiresti (alla kahe sekundi). Kui jahutamise aeg läheb üle selle aja ei pruugi olla tegu enam puhta martensiidiga. Selle kahe sekundi jooksul võis teras juba nii palju maha jahtuda, et osa martensiidist muutus perliidiks. Siis ei ole materjal enam nii tugev kui ainult puhas martensiit. Noolutamisel on vaja ka teada, mis on sinu aine süsiniku sisaldus ja kui tugevaks sa soovid seda materjali teha. Selle alusel tuleb valida õige noolutustemperatuur. Termotöötlemine vajab tähelepanu ja teadmis, kuidas saada sobiv materjal.
Vasakule Paremale
Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #1 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #2 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #3 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #4 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #5 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #6 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #7 Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga #8
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristen Paalandi Õppematerjali autor
Mehaanika ja tööstustehnika instituut

Praktikumi nr. 5 aruanne
aines MTX0010 Materjalitehnika

Sarnased õppematerjalid

TERASE TERMOTÖÖTLUS
6
doc

TERASE TERMOTÖÖTLUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 5 TERASE TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1

Tehnomaterjalid
5-praktikum Tehnomaterjalid
3
docx

5. praktikum Tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest

Materjalitehnika
Terase termotöötlus aruanne
8
pdf

Terase termotöötlus aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. ​ 5​ aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase  süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri  mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse  süsinikteraste termotöötlusele.      Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus    Karastamine ​ ­ üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne  struktuur. Karastamise p

Tehnomaterjalid
Terase termotöötluse aruanne
4
docx

Terase termotöötluse aruanne

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut TERASE TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuta terase termotöötlusega. Tutvuda terase karastumise ja noolutamisega ning aru saada nende töötlemiseviiside vajalikkusest ja nende käigus tekkivatest protsessidest. Lisaks selgitame välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele ning aru saada nende teraste praktiseerimisest. 2. Termotöötlusprotsesside olemus ja nende tähtsus 1. Karastamine - üks termotöötlemiseviisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur

Tehnomaterjalid
Terase termotöötlus-metallide tehnoloogia
10
docx

Terase termotöötlus, metallide tehnoloogia

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel:

Materjalitehnika
Terase termotöötlus
8
docx

Terase termotöötlus

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu:

Metalliõpetus
Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2
7
docx

Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2

Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1]

Rakendusmehaanika
KAT31 Termotöötluse materjal ja kuesimused
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus. Kuumutamine võib olla pidev ja sõltub peamiselt kuumutusseadme võimsusest ja metalli massist. Seisutuse kestus pideval temperatuuril sõltub mitmetest teguritest, neist peamised on kuumutava metalli mass,

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun