Kui enne perioodiliste terviseuuringute tegemist oli sportlaste seas äkksurma esinemissagedus 3,6 juhtu 100 000 inimaasta kohta, siis perioodiliste terviseuuringute tulemusena langes vastav näitaja 0,43 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Perioodiliste terviseuuringute tulemusena esines sportlastel vähem kardiovaskulaarset äkksurma kui mittesportlastel. (Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk
pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas
Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve ärahoidmisel on mitmekülgne ja suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda. STENOKARDIA Südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine, mille tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Stenokardiavalu ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav, ängistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all, rindkere keskel, kiirgub vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapärasse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule esineb sageli hingeldus ja väsimus. Hommikuti esineb valusid rohkem. Valu ei teki ega kao kunagi järsku. Külm õhk harilikult tugevdab valu. Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10 minutiga. Stenokardia vormid 1
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi...
Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi. Kõrgvererõhutõbi Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukaskehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ningalkoholi tarbimisest loobumine. Veenilaiendid tuleb palju liigutada, jalgu masseerida, aga seda täiesti terveks ei saagi. südame rütmihäired südameklapi rikked -
vereringest kolesterooli. Kolesterooli normväärtused · Üldkolesterool 5,0 mmol/L · LDL kolesterool 1,1 mmol/L · HDL kolesterool 1,7 mmol/L Kolesterooli mõju organismis · Kõrge vere kolesteroolisisaldus, mida haigusena nimetatakse düslipideemiaks, võib tekitada arterite lubjastumist (ateroskleroosi). · See omakorda võib põhjustada veresoonte ummistumist ning mõnel juhul veresoonte rebenemist. Vastavalt kahjustuse tekkekohale võivad tagajärjeks olla aju- või südameinfarkt. · Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonte seintesse tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni ajamöödudes ladestub sinna kaltsium mis muudab naastu jäigaks. Naastud põhjustavad · Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes Kasvav naast vähendab vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. · Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik, eriti seal, kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat, näiteks liigeldes ja töötades. Kahjustused Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised: · hingamisraskused · südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest · äkksurm · krambid 4 · nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku · kurgupõletik ja krooniline köha · kõhulahtisus ja muud seedehäired
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti...
jõuab venoosne veri südame paremasse kotta(ülesanne varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia). Selgita treeningu mõju vereringeelundkonnale. Treeningu mõjul langeb pulsisagedus kehas puhkeolekus ning kehalise pingutuse korral suudab süda varustada lihaseid verega hästi. Treenides ei teki treenitud inimesel lihastes hapnikupuudust nii kiiresti kui treenimata inimesel. Too näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta. 1) Südameinfarkt tekib südame pärgarteri ummistumise tagajärjel. 2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel. 4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid.
Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: · Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) · Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. · Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu) · Veresoonte lupjumine ateroskleroos · Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on
ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterool on väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn halb kolesterool. Seda ei suuda rakud ära kasutada, see koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi. LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi korral alla 2,5. HDL-kolesterool on suure tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn hea kolesterool, mis hoiab veresoonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades LDL- kübemete kleepumise nendele
HDL-kolesterooli tase peaks olema veres vähemalt 1,1 mmol/l. Väikese tihedusega kolesterooli ehk LDL-kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre, kleepudes kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena veresoonte seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. Tagajärjeks on veresoonte lubjastumine, põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumine, tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterooli sisaldus peab veres jääma alla 2,6 mmol/l. Kolesterooli taset on võimalik hoida normaal seisus tervisliku toitumise ja küllaldase liikumisega.Aastate jooksul võib inimene viia organismi liiga palju rasva ja kolesterooli,selle pärast tulekski toituda tervislikult ja piisavalt liikuda.Kolesterooli normaal seisus hoidmiseks tuleb muuta eluviisi ja toitumisharjumusi: süüa vähese kolesteroolisisaldusega ehk taimset rasva sisaldavat toitu ja rohkem liikuda
Vajadusel lisa sidemekihte juurde. • Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P
veresoonkonnahaiguste risk. Kõrgvererõhktõbi Kui tarvida alkoholi lühiajaliselt, siis põhjustab see vererõhu langust aga kui tarvitada alkoholi pikaajaliselt ja pidevalt, siis tekib vererõhu tõus. See esineb sõltumatult: soost, kehakaalust, east ja suitsetamisest. Tavaliselt läheb vererõhkt tagasi normaalseks umbes 2 nädala pärast, peale alkoholi tarvitamist. Kui tarvitada rohkelt alkoholi, siis võib tekkida südameinfarkt. Südamerütmihäired Ühe- või mitmekordne liigne alkoholi tarbimine võib tekitada südamerütmihäireid ka täiesti tervetel inimestel. 3 Vähktõbi Mida suuremaid alkoholikoguseid juuakse, seda suurem on risk vähi tekkeks. Kasvajate teke on väga keeruline protsess, selle käigus kujuneb välja rakkude kasv. Seda mõjutavad paljud geneetilised, bioloogilised ja keskkonnast tulenevad tegurid
· hind · kättesaadavus (eelistan hooajalisi viljasid) · maitse ja võimalus erinevaid roogasd komponeerida · säilitatavus (et ei peaks iga päev poes käima ja et ained ei läheks käest ära; porgand, suvikõrvits ja tavaline kõrvits on ikka tänuväärsed viljad) 8. Kirjuta, millised nn. eluviisihaigused võivad tekkida, kui sööd pidevalt liiga palju a) üle 5 g päevas soola. · kõrgvererõhutõbi · osteporoos · ajuhalvatus · südameinfarkt · tursed · astma halvenemine · neerude puudulikkus · maovähk · eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist. b) loomset rasva · kolesterooli tõus · südamevereskoonkonna haigused (eelkõige südamehaiguste risk, sest kõik sõltub eelkõige siiski inimese elukommetestharjumustest, vanusest jne) c) suhkrut · rasvumine · diabeet
ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. NB! Lase kontrollida oma kolesteroolitaset vähemalt kord aastas, kui sul on · kõrgenenud vererõhk · sa suitsetad · perekonnas on alla 55 aasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma Soovitused söömiseks: · kiudainerikkad toiduained · oad ja herned · kaks portsjonit kala nädalas · vähemalt viis puu- või köögivilja iga päev · taimeõli · mõõdukalt pähkleid
2010. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest!!! Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetamisse võib ka haigestuda haigustesse nt: kopsuvähk, ajuinsult, bronhiit, veresoonte lupjumine, kõrgvererõhutõbi, gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana Cannabis chinensis Cannabis erratica Cannabis foetens
Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1 Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem! 17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus. 18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha
Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. · Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas
rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks. · Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Südameveresoonkonna haigused · Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine. · Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis.
Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu – ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi – püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid – jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. • Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku • Tekivad punases luuüdis • Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas • Ainsad tuumata rakud inimese
süvenev neerupuudulikkus, äge südamepuudulikkus koos kopsutursega ning verevalumid silma võrkkestal. (Ristimäe 2005.) Hüpertensiivse kriisi tekkepõhjused võivad olla erinevad. Seda võib esineda nii hüpertooniatõvega inimestel kui ka teiste haiguslike seisundite korral, milledeks võivad olla nii rasedustoksikoos, peatrauma, mitmesugused neeruhaigused, kasvajad, ravimimürgitus, aordi kihistuv aneurüsm, ajunisult, südameinfarkt ja süsteemsed sidekoehaigused. (Bare, B. Jt. 2008.) Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.) Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive urgency
Terviseprobleemide korral peaks kindlasti enne treeningutega alustamist konsulteerima arstiga. Tähtis on leida spordiala mis meeldib, siis ei pea võtma seda kui kohustust vaid kui lõbusat ajaviidet. 4 Südametreening ehk vastupidavustreening Südametreeningul on väga palju positiivseid mõjusid. See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt
6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus? Kui veresoon on seesmiselt vigastatud, siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Hemofiilia ohtlikkus seisneb selles, et veri ei hüübi ning tekib verekaotus. 8
4/7 Narkootikumid: Amfetamiin · maksa- või neerukahjustused Amfetamiini kasutamisest põhjustatud füüsilised ja psüühilised kahjustused: · pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku, ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi · südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooks krambid · suurenev või vähenev huvi seksuaalsuhete vastu, regulaarsel kasutamisel kujuneb tavaliselt välja impotentsus · kõhnumine: ebaregulaarne toitumine põhjustab mitmesugused seedehäired, näiteks kõhukinnisust · joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku,
lihasjõu vähenemine naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult, vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist (rakk ei saa lõpuks jaguneda). 35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire
korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas. Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom. Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille. 3 Aprillis olnud peavalud 2 nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes, käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükosamiini, enam mitte, kuna kaebab, et on valud seedetraktis. Patsiendi tüüpiline päevamenüü näeb välja järgmiselt:
Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas kõrgvererõhutõbi ning suurte veresoonte kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt. Vanus on siin soodustav komponent. Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada. Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Tänu kokaiinile halveneb inimesel olukorra hindamise oskus ja reageerimisvõime. Kokaiini tarbinud inimene on ohtlik liikluses ja ka töötades, kus on vajalikud kiire reageerimisvõime ning täpsus. 5 Kahjustused Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised: · hingamisraskused · südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest · äkksurm · krambid · nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku · kurgupõletik ja krooniline köha · kõhulahtisus ja muud seedehäired · söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel juhtudel kõhnumine
1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toiduenergia Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise.Toiduenergia pideva ületarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on aga riskiteguriks südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade
· Kõrgenenud kolesterool (norm < 5mmol/l) ·Veresuhkur üle 6,9mmol/l · Glükoositaluvuse häire* ·Vööümbermõõt meestel >102 cm, naistel >88 cm · Perekonnas kardiovaskulaarhaiguse esinemine varases eas ·(meestel < 55 a. ja naistel < 65 a.) ·Terved täiskasvanud peaksid kontrollima oma vererõhku vähemalt iga kahe aasta järel. PATSIENDI JÄLGIMINE JA HOOLDUS ·Vähemalt kord aastas tuleks vererõhku mõõta, kui suguvõsas on olnud: ·1) kõrgvererõhktõbi; ·2) südameinfarkt; ·3) ajuinsult; ·4) vererõhunäidud on piiripealsed (130139/8589 mmHg). ·Regulaarset ravi saav kõrgvererõhktõbe põdev inimene peaks oma vererõhku mõõtma korra nädalas. Mõõdetud vererõhu väärtused peab märkima tervisepäevikusse. ·Kõrgvererõhktõbe põdevat patsienti oodatakse regulaarsele tervisekontrollile perearsti ja pereõe vastuvõtule 1 kord aastas. ·Kui vererõhu väärtus on olnud kolmel järjestikusel mõõtmisel üle 160/100 mmHg,
Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas kõrgvererõhutõbi ning suurte veresoonte kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt. Ravi Diabeedi näol on tegu kroonilise haigusega, mille ravi on eluaegne ning selle aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. I tüüpi
Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast.
ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5) Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1): • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk • benseen - leukeemia • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele
Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva. Seda esineb vähem kui 5%-l alla 65-aastastest inimesest. Vananedes rütmihäirete esinemissagedus suureneb. Üle 75-aastastel esineb rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi, südameinfarkt, klapivead ja muud südamehaigused (Mäkijärvi jt 2010). Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäireid kahte suurde rühma - tahhükardilisteks ja bradükardilisteks arütmiateks, sest tahhükardilisi rütmihäireid ravitakse nn. antiarütmikumidega, mis on üldiselt vastunäidustatud bradükardiliste rütmihäirete korral (Maramaa 1991). Rütmihäirete ravi põhineb nendel leidudel, mis tulevad esile patsiendi anamneesist,
Suitsuses paigas kahjuliku tubakasuitsu sissehingamine mõjutab võrdselt nii suitsetajaid kui ka mittesuitsetajaid. Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt, rabanus vms. Suitsetamine rasedana Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil. Suitetaval emal, kes tõmbab umbes ühe paki suitsu päevas, on suur tõenäosus saada alakaalus laps. On kindlaks tehtud, et üks sigaret päevas võtab beebi kaalust maga umbes 10g. Ka
põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. · Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid · Amiinid (näiteks aniliin) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos. o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik. o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Noored suitsetajad Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas suitsetajateks umbes 80%. Enamus suitsetajaid, ükskõik mis vanuses, teab, et suitsetamine suurendab kopsuvähi,
Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes, tekib südame vatsakeste kokkutõmbel. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia on siis kui vererõhk on püsivalt kõrge, seda põhjustavad veresoonte seinte pidev rõhu all olemine või lubjastumise tõttu jäigastunud seinad. Ka vaimne pinge, ülekaal, liigne soolatarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine põhjustavad kõrgvererõhku. Südameinfarkt on südame pärgarteri ummistumine. Madal vererõhk ei ole inimesele ohtlik ja seda enamasti ravida ei saa. Atreoskleroos on veresoonte lubjastumine, kus suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestrub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoonte seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Samuti võivad sellesse soonde tekkida hüübinud verest trombid, mis võivad edasi
t. mitokondrite arv) Ensüümide (pärilikkus) koostöö Südamelihase eripära · Müokardis on väga palju kapillaare (2000 tk/mm3) · Mitokondrid moodustavad ca 25-30% raku mahust (lihases ~5%) · Süda toodab harva piimhapet (hapnikupuudusel torked südames e. isheemia) ning kasutab ise piimhapet energiatootmiseks · Treening südame väga head ainevahetust PAREMAKS EI TEE (skeletilihased väsivad enne ära) Südameinfarkt 20X suurendus Hingamissüsteemi kohanemine · Gaasivahetuse suurendamine Sissehingatava õhu hulga suurendamine · Sissehingamine on aktiivne ja seda läbiviivad lihased (roietevahelised + diafragma) arenevad · Väljahingamine tavaliselt passiivne kuid lisandub sunnitud väljahingamine Gaasivahetus kopsudes paraneb · Kopsude pindala suureneb · Kapillarisatsioon suureneb
üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist
· südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) · kopsuvähk · hääleaparaadi vähk · söögitoruvähk · põievähk · kõhunäärmevähk · neeruvähk · emakakaela vähk · vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) · kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit · mao verejooksu ja maomulgustumise risk · Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv · Bronhiit · Ajuinsult · Südameinfarkt · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Passiivse suitsetamise mõju Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga
muutus soone purunemist ei põhjusta. Kolesterool ladestub veresoonte seintesse ja teeb need sissepoole paksemaks- seega jääb soones vere jaoks ruumi vähemaks ja keskmine vererõhk hakkab tõusma. Lisaks sellele hakkavad paksenditesse kogunema lubinaastud, mis teevad paksendid jäigaks ja rebenevaks. Mingist vererõhu üleshüppamise hetkest alates ei ole võimalik soonte terveks jäämine. Tulemuseks: a) Surm läbi sisemise verejooksu b) Südameinfarkt, sellega seotud surm c) Ajuinsult, sellega seotud kas halvatus või surm d) Jäseme kaotus läbi soonesulguse Kolesteroolirikkad toidud: 1) Munakollane 2) Sealiha 3) Tugevad juustud 4) Kodulindude nahk 5) Maiustused; keeksid koogid küpsised, kommid, tordipõhi 6) Pihvid, poolfabrikaat (pelmeenid, kalapulgad, viineid) Kolesterooli molekulid jaotuvad keemiliselt kaheks- raskeks ja halvaks ning kergeks ja heaks
Võib olla ka peavalusid ning lihaste ja soonte ülepinget. Puberteedieas võib dopingainete tarvitamine pärssida pikkade toruluude kasvu. Munandite kokkukuivamine võib lõppeda sigitamisvõimetusega. Naised muutuvad mehelikuks, neid iseloomustab bassihääl, habeme- ja karvakasv kehal, neil on menstruatsioonivaevusi ja nad võivad jääda viljatuks. Dopingainete tarvitajatel on tavalisest suurem suremus, surma põhjustest on esikohal südameinfarkt. Mäletame ju kõik Johann Mühleggi kohutavat väljanägemist Salt Lake City suusamaratoni finisis, kui ta justkui kohe paistis hinge heitvat. Tippspordis on kõige ohtlikumaks dopingurühmaks stimulaatorid, mille kasutamisel kaob sportlasel objektiivne ülevaade oma võimetest, nende kasutajate hulgas on ka enim ohvreid. Dopingainete tekitatavad psüühikahälbed tähendavad isiksusemuutusi, mis avalduvad ärrituvusena ja
ei pea seda enam nii oluliseks, kui nooremana, aga kindlasti ei peaks intiimelu vanemas eas jätma. (Postimees, 2011) (Delfi, 2011) (Postimees, 2014) 6. Peamised surmapõhjused 9 Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb 75% üle 65-aastastest mingi haiguse või terviserikke tagajärjel, olgu selleks südamehaigus, vähk või midagi ootamatut nagu insult või südamerabandus. Lisaks sellele vaevavad vanainimesi arvukad mured ja tõved. Südameinfarkt tekib ootamatult ja seda põhjustab veresoone sulgemine nt trombi tõttu. Infarkti ajal tunneb inimene rinnus tugevat valu ja tihti kaasneb sellega hirm. Ometi tekivad infarktieelsed sümptomid enne infarkti ja need võivad tekkida päevi, isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on valu südame piirkonnas, väsimus, hingeldamine. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse. Infarkti ennetamiseks tuleb külastada
Vedelkku tarvitab vähemalt 1,5 liitrit päevas. Vedeliku hakkas piisavalt tarbida peale sedetraktide polüüpide opireerimist. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Käesolevad kaebused: kaebab, et on väsimustunne päeva jooksul, valud vasakul küljel, õlavööpiirkonnas, liigesevalud. 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon Perekonna anamneesist selgus, et patsiendi isal olnud südameinfarkt. Inimesed, kelle perekonnas on esinenud enneaegne SVH või kõrge kolesteroolitase tuleb alati pakkuda kolesterooli taset testida, et välistada päritud lipiidide häirete võimalus (Edwards 2013: 35). Nendel patsientidel, kes satuvad riskiga kategooriatesse, tuleks julgustada elustiili muutust (Edwards 2013: 35, Drustine 2009: 23). Patsientide veenmine elustiili muutmiseks on sageli keeruline. Kuigi elustiili muutus on üldiselt hästi dokumenteeritud kui riskifaktorite vähendaja SVH puhul
Mõned depressiooni võrmid esinevad sagedamini perekonniti, seega võib pärilikkusel olla oma osa. Ilmselgelt on haiguse vallandajaks vajalikud lisafaktorid, milleks võivad olla pinged kodus, tööl või koolis. Depressioon esineb ka inimestel, kelle perekonnas pole depressiooni kunagi olnud. Depressioonile kalduvad madala enesehinnanguga inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad pingeid halvasti. Haigused nagu ajuinsult, südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb. Depressiooni seisundi võivad vallandada ka kaotused, suhteprobleemid, elutingimuste muutused. Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele, pikaajalisele stress-situatsioonile või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele.
Muud tunnused:kui kokaiini on tarbitud pikemat aega,võib inimene tugevasti kõhnuda ja kehal võib näha olla tugevaid kratsimisjälgi,lausa haavu.Kokaiinimõju sarnaneb suuresti kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite mõjuga,ent uim haihtub kiiremini.Kokaiini puhul on üledoosimisest tingitud äkksurma oht suurem. 1.2.5 Kahjustused Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi,mille tunnised on jäggmised: · Hingamisraskused · Südameinfarkt ja südame seiskumine,mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine,hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest · Äkksurm · Krambid 10 · Nina limaskesta ja kudede kahjustused,mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse,neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku · Kurgupõletik ja krooniline köha · Kõhulahtisus ja muud seedehäired
o Kiire pindmine hingamine o Nõrk niitjas pulss o Vererõhu langus. Aju hapnikuvarustuse halvenemisel o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu
Koka ja kokaiin- kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstav vererõhku ja temperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoobes inimene tunneb end vähem väsinult, tunneb jõudu, muutub jutukaks, on püsimatu jne. Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus, vahel langeb inimene ka depressiooni. Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Kahjustused: hingamisraskused, südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, äkksurm, krambid, nina limaskesta ja kudede kahjustused jne. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid- amfetamiin, fenmetrasiin, metüülfenidaat jms ained. Need ained hoiavad inimese ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Meelerksus, vähene unevajadus, väike söögiisu, kõrgendatud meeleolu jne. Kahjustused: südameinfarkt,ajuverejooksud ja krambid, kõhnumine, hammaste lagunemine, eriti
südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk 4 söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi Inimesel, kes tarvitab tubakatooteid korduvalt, võib tekkida sõltuvus. Räägitakse, et sõltuvus tekib tavaliselt 2 aasta jooksul, kui pidevalt tarbitakse tubakatoodet. Sõltuvus võib olla mitmesugune. Uimastite korduv tarvitamine tekitab sõltuvust. Sõltuvuse kujunemise kiirus on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest, aga ennekõike uimasti enda omadusest, tarvitatud kogusest, manustamise viisist ja
annaabi.ee 
