Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti...
Sõltuvused ............................................................................................................................................................3 2. Suitsetamine ja tubakas ........................................................................................................................................3 3. Alkohol .................................................................................................................................................................4 2 1. Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele siduvaks vajaduseks. Sõltuvus võib tekkida uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasart...
k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35-aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra.(ibid.) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt , gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.(ibid.) Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna....
Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt , rabanus vms. Suitsetamine rasedana Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil. Suitetaval emal, kes tõmbab umbes ühe paki suitsu päevas, on suur tõenäosus saada alakaalus laps. On kindlaks tehtud, et üks sigaret päevas võtab beebi kaalust maga umbes 10g. Ka...
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik, eriti seal, kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat, näiteks liigeldes ja töötades. Kahjustused Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised: · hingamisraskused · südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest · äkksurm · krambid 4 · nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku · kurgupõletik ja krooniline köha · kõhulahtisus ja muud seedehäired...
4/7 Narkootikumid: Amfetamiin · maksa- või neerukahjustused Amfetamiini kasutamisest põhjustatud füüsilised ja psüühilised kahjustused: · pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku, ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi · südameinfarkt : veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooks krambid · suurenev või vähenev huvi seksuaalsuhete vastu, regulaarsel kasutamisel kujuneb tavaliselt välja impotentsus · kõhnumine: ebaregulaarne toitumine põhjustab mitmesugused seedehäired, näiteks kõhukinnisust · joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku,...
Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. · Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas...
Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist. Kuid Kanada teadlaste poolt läbi viidud küsitlus näitas, et enamik tippatleete on valmis edu nimel tervisega riskima. 1967. aastal on "Doping" Euroopa Nõukogu poolt definee...
Väikese tihedusega kolesterooli ehk LDL-kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre, kleepudes kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena veresoonte seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. Tagajärjeks on veresoonte lubjastumine, põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumine, tromboos, aju- või südameinfarkt . LDL-kolesterooli sisaldus peab veres jääma alla 2,6 mmol/l. Kolesterooli taset on võimalik hoida normaal seisus tervisliku toitumise ja küllaldase liikumisega.Aastate jooksul võib inimene viia organismi liiga palju rasva ja kolesterooli,selle pärast tulekski toituda tervislikult ja piisavalt liikuda.Kolesterooli normaal seisus hoidmiseks tuleb muuta eluviisi ja toitumisharjumusi: süüa vähese kolesteroolisisaldusega ehk taimset rasva sisaldavat toitu ja rohkem liikuda...
Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt .Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist .Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres. Iga täiskasvanud inimene peaks teadma ja jälgima oma vere kolesteroolisisaldust jalaskama seda kontrollida vähemalt iga viie aasta tagant...
LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt . LDL-kolesterool on väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn halb kolesterool. Seda ei suuda rakud ära kasutada, see koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi. LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi korral alla 2,5. HDL-kolesterool on suure tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn hea kolesterool, mis hoiab veresoonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades LDL- kübemete kleepumise nendele...
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35-aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra . (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt , gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna...
Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt . Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist...
2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED...
on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks....
Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda. STENOKARDIA Südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine, mille tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt . Stenokardiavalu ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav, ängistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all, rindkere keskel, kiirgub vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapärasse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule esineb sageli hingeldus ja väsimus. Hommikuti esineb valusid rohkem. Valu ei teki ega kao kunagi järsku. Külm õhk harilikult tugevdab valu. Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10 minutiga. Stenokardia vormid 1...
(Ristimäe 2005.) Hüpertensiivse kriisi tekkepõhjused võivad olla erinevad. Seda võib esineda nii hüpertooniatõvega inimestel kui ka teiste haiguslike seisundite korral, milledeks võivad olla nii rasedustoksikoos, peatrauma, mitmesugused neeruhaigused, kasvajad, ravimimürgitus, aordi kihistuv aneurüsm, ajunisult, südameinfarkt ja süsteemsed sidekoehaigused. (Bare, B. Jt. 2008.) Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.) Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive urgency...
Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...