Amfetamiin - Uurimstöö (2)

Narkootikumid : Amfetamiin
Amfetamiin
Amfetamiine ei leidu looduslikult ( kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid , näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav .
Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse.
Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid , kuid leidub ka nõrga kollaka, pruunika, hallika või roosaka tooniga mõnuaineid. Mida puhtam on aine, seda valgem ta paistab. Pulbrid võivad olla lõhnatud või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga.
Amfetamiini tulek.
Amfetamiinid on olnud USA droogiloetelus juba palju aastaid. 1887.aastal sünteesiti esmakordselt seda tüüpi aineid. Jaapani teadlane dr. Nogoyoshi Nagai eraldas efedrataimest aktiivaine efedriini ning aastal 1893. sünteesis ta efedriinist metaamfetamiini. Esmakordselt võeti aga aine kasutusele üldmeditsiinis aastal 1927, kui Ameerika teadlane Gordon Alles sünteesis amfetamiini. Seda sünteetilist amfetamiini pandi bensedriin inhalaatorisse, et ravida astmat, depressiooni, narkolepsiat, heinapalavikku ja langetõbe. Tunnetati, et amfetamiinid võivad osutuda efektiivsemateks vahenditeks depressiooni vastu vaimuhaiglates, samuti Parkinsoni tõve vastu.
Teise maailmasõja ajal hakkasid paljud sõdivad riigid kasutama amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks , mistõttu oli pärast sõda selle tarvitamisega probleeme mitmetes riikides.
1930.aastate lõpul oli amfetamiin populaarne tänu selle mõjule, mis vähendas une vajadust ning suurendas vastupidavust .
1939. aastat hakata amfetamiini müüma vaid retseptiga, kuid kuritarvitamine, siiski levis, amfetamiin ilmus mustale turule olles suhteliselt odav.
1950. aastate algul oli Jaapanis väga ulatuslik metaamfetamiini kuritarvitamine.
(statistika järgi 600 000 süstijat ja 2 000 000 tablettide kuritarvitajat).
Amfetamiin tänapäeval.
Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt pulbrina, kuid võib esineda ka tablettide või kapslite kujul. Kõige levinum amfetamiinsulfaat – tuhm valge pulber .
Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab tavaliselt kõigest 3-5% antud ainet, mis on segatud kofeiini, söögisooda, paratsetamooli või aspiriiniga.
Amfetamiin on tänapäeval levinud kui peo narkootikum , mis aitab pikkadel pidudel vastu pidada. Eriti levinud on aine tarvitamine tänapäeval sellistel pidudel nagu:
Street rave , Freedom parade (Tartus), Love parade (Saksamaal) jms pidudel.
Amfetamiini müüakse tavaliselt 1 grammi kaupa ja selle hind võib varieeruda (olenevalt aine tugevusest jne). Eestis maksab üks doos keskmiselt 50 krooni.
1 grammi amfetamiini hind Eestis on 250 kuni 400 krooni.
Amfetamiin on tänapäeval tuntud ka kui spiid ; kiirus; A; ants; Amf; triip ; nähv. Selle avalik kasutamine ja sellega hangeldamine on keelatud seaduse poolt.
Amfetamiini kuritarvitamise viisid.
Amfetamiini ja teiste sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite manustamiseks on mitmeid viise: seda võib sisse võtta, süstida, nuusutada või suitsetada.
Sisse võtmise korral keeratakse annus väikese salvrätiku (või mingi muu paberi)
sisse ning pannakse see keele alla, kus see aeglaselt imendub või neelatakse lihtsalt alla nagu kompveki. Amfetamiini pulbrit võib segada ka joogi sisse ning seejärel juua.
Tablette võib neelata tervena või purustada ning samuti joogi sisse panna.
Aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks väikest lusikat või toru (see võib olla rulli keeratu raha jms).
Süstimisel kasutatakse süstlaid ja kanüüli. Süstitakse veega segatu amfetamiin veeni.
Amfetamiini teisendit e. Metaamfetamiini on võimalik ka suitsetada, selleks kasutatakse tavaliselt erilist piipu .
Amfetamiini mõju.
Sõltumata manustamismeetodist tunnevad amfetamiini esmakordsed tarvitajad tugevat füüsilise ja psühholoogilise reipuse tunnet , mis kestab mitu tundi. Amfetamiinid stimuleerivad väsinud inimest näiliselt uue energiaga. Energiat tundub olevat väga palju, tõusevad enesetunne, meeleolu ning koos sellega ka vererõhk. Mõõdukate annuste tagajärjel tunnetatakse ajutiselt lõbusust, jõudu, erksust ja üldist eufooriat. Nende kulutamisel, aga veelgi tugevamat kurnatusetunnet, kuna tegelikult kulutati tagavaraenergiat. Need võltsenesekindlust tekitavad tunded on "peibutised".
Amfetamiini tekitava füüsilise seisundi tunnused:

• suured laienenud pupillid
  
• kiire, tihti ebaregulaarne pulss
  
• kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood
  
• suu kuivab, tihti matsutab tarvitaja kuuldavalt , et süljeeritust suurendada
  
• suurte annuste korral krambid ja epilepsiahood
  
• värisemine ja lihaste tõmblemine, miimikahäired ja täpsust nõudvate liigutuste kohmakus
  
• stereotüüpne, nn. koristamismaania
  
• püsimatus ja võimetus rahulikult paigalt olla.
  
• isupuudus (aine mõju möödumisel isu järsult suureneb)
  

Amfetamiini tekitava psüühilise seisundi tunnused:

• põhjustab unehäireid: magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust
  
• meeltesegadused, raskemate juhtudel paranoialine psühhoos
  
• hüplev mõtlemine, seosetu kõne ja haiglane elevus
  
• potentsiaalne vägivaldsus - mõnikord võib see tuua kaasa traagilisi juhtumeid, näiteks tõsiseid füüsilisi vigastusi jm kuritegusid (mõrvu)
  
• põhjendamatu ängistus
  
• kergesti ärrituvus
  
• hallutsinatsioonid
  
• närvilisus, umbusklikkus
  

Amfetamiini ei tohi tarvitada, eriti kui inimesel on:

• kehv enesetunne, halb olla
  
• probleeme südamega või kõrge vererõhk
  
• astma, langetõbi või suhkruhaigus
  
• maksa- või neerukahjustused
  

Amfetamiini kasutamisest põhjustatud füüsilised ja psüühilised kahjustused:

• pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku, ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi
  

• südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooks krambid
  
• suurenev või vähenev huvi seksuaalsuhete vastu, regulaarsel kasutamisel kujuneb tavaliselt välja impotentsus
  
• kõhnumine: ebaregulaarne toitumine põhjustab mitmesugused seedehäired, näiteks kõhukinnisust
  
• joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku, väheneb sülje eritumine , koostis muutub ja tagajärjeks on hammaste lagunemine
  
• muhkude ja vistrike teke nahal või selle karenemine
  
• ajataju moondumine pikatoimelisuse, ebaharilike söögiaegade ja kokkulepitud kohtumistele hiljaksjäämise kujul
  
• krooniline unustamine või lubaduste murdmine
  
• sagedased puudumised
  
• eriti agressiivne käitumine
  
• emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine
  
• meeltesegadus, mõnikord ilmsed jälitusmõtted
  
• tugevad melanhoolia hood, masendus (mõrvalikud või enesetapjalikud kalduvused)
  

Aine üledoseerimine kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, kehatemperatuuri kasvamise , peavalu ja oksendamise . Rasketel juhtudel lõppeb asi krampide või halvatusega. Sellealaseid surmajuhtumeid on maailma praktikas tuhandeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb aga harva. Säärasel puhul muutub seisund üsna aeglaselt ning surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse katkemine või krambid. Tihti põhjustab surma hoopis meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud.
Amfetamiini üledoseerinud inimese aitamine:

• ära jäta üledoseerinut üksi - temaga tuleks rahulikult rääkida
  
• vii ta jahedasse õhutatud ruumi
  
• anna talle juua vett, kuhu on lisatud noaotsatäis soola, kohvi, teed ja alkoholi ei tohi kannatanu manustada
  
• kui üledoseerinu oksendab või minestab, siis tuleks ta küljeli seada, et hingamisteed oleksid vabad
  
• abi saamiseks kutsu appi spetsialistid (112)
  

Sõltuvus
Kui hakati kasutama esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid e. amfetamiine arvasid arstid ja teadlased, et lõpuks on avastatud ained, mis ei tekita inimestes sõltuvust. Kuid juba üsna varsti selgus, et aineid tarvitades võib tekkida sõltuvus. Pikapeale sai selgeks, et amfetamiinist võib tekkida sama tugev sõltuvus kui heroiini järele, kuigi amfetamiini puhul pole võõrutusnähud nii ägedad. Abi saamiseks võib alati pöörduda arsti juurde. Siinjuures aine tarbija ei pea kartma , et teda selle eest karistatakse
Amfetamiini võõrutusnähud on depressioon , kurnatus, himu, nõrkus, vaimne loidsus, mõtete segiminek, mälukaotus, keskendumishäired, apaatia, ärrituvus, söögiisu ja uneaja suurenemine.
Mida kindlasti teadmiseks tuleks võtta:

• ei tohi alahinnata amfetamiini mõjuaega - see võib olla kuni 12 tundi
  
• tuleb arvestada sellega, et kunagi ei saa olla kindel, millest võib konkreetne tablett või pulber koosneda - seega selle mõju võib saada halvimal juhul saatuslikuks
  
• amfetamiini mõju on individuaalne - see ei pruugi mõjuda ühele samamoodi, kui see mõjus teisele
  
• kui arvata, et amfetamiin sobib kehakaalu vähendamiseks, siis see arvamus on kindlasti vale, amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime
  
• amfetamiini mõjul kaob väsimus, kuid see ei tähenda, et inimene suudaks rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski
  
• amfetamiini tarvitanud inimene peab jooma palju vett või mahla, sest kehatemperatuuri tõus ajab tohutult higistama ja nõnda kaotab organism palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust
  
• higistamisega kaovad kehast ka soolad , juua tuleks mineraalvett või süüa joogi kõrvale midagi soolast
  
• mida kauem on inimene tarvitanud amfetamiini, seda raskem on tal sellest loobuda , võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada
  
• mitte kunagi ei tohi tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega
  

7/7