Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962)
........................................................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK .....................................................................................................................................................7 4. NAKSITRALLID................................................................................................................. 10 KASUTATUD ALLIKAD ...............................................................
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja
Välise lõbususe taga on soe ja tähtis lugu, mis on just nii kerges vormis, et muudab elu nagu naksti ilusamaks. RAAMATUD, MIDA TA ON KIRJUTANUD Jussikese seitse sõpra Kilplased Sipsik Peep ja sõnad Triibulised püksid Jutustused Karu maja Kukest ja kurest, konnast ja karust SISUKORD 1. Elulugu 2. Raamatud, mida ta on kirjutanud 3. Raamatud koos kaanepiltidega 4. Ühe raamatu tutvustus 5. Kasutatud kirjandus KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eno Raud "Sipsik" 2. Eno Raud "Nakistrallid" 3. www.miksike.ee 4. www.google.ee 5. EE nr.8, lk.46 REFERAAT LASTEKIRJANIK ENO RAUD KEVIN PIIROJA Tabasalu Ühisgümnaasium III a klass Tabasalus 2003
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978
Eno Raud Julia Chicherina 11.A klass 2015 a. Eno Raud (15.02.1928 – 09.07.1996) • Eesti lastekirjanik • Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”)
kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris. Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt.
Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik). Nimetage raamatuid (+ autorid), milles on tegelasteks nukud ja mänguasjad. Miks mänguasjad lastega räägivad? I. Truupõld ,,Rohelise päikese maa.” E. Raud ,,Sipsik.” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,,Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on raamatutes selleks, et lapsed saaksid ka oma fantaasiavõimet arendada ning ehk kinnitust, et selline asi on normaalne. Näiteks nelja-aastase lapse mõttemaailm on väga fantaasiarikas ja seetõttu mängivad nemad igapäevaselt nukudega nii, et nukud räägivad. Seostatakse reaalsus ja fantastilisus. kelle lõi elavaks Anu vend
Kõik kommentaarid