Eduard Vilde "Pisuhänd" (0)

Eduard Vilde „Pisuhänd“  Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest 
kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi 
„Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab 
autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu?  Leia koht ja refereeri! 
Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka 
tänapäeval? Põhjenda.  Tiit Piibeleht  Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja 
püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, 
millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad 
ajalehed ja brošüürid välja.   Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja 
tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik.  
Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises 
kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui küsimus juba küsitud on. 
Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka 
suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse.  Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja.  Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus 
ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb 
raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.)  Ludvig Sander  Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, 
see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid.  Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. 
Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma 
ettevõtmises läbi. Elab oma naise Matilde kulul ja suitsetab paberossi.  
Silmakirjalik. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Ei 
suutnud asju saladuses hoida. 


Amet: Insener ja käib ka nii riides aga ta naine Matilde tahaks, et ta oleks 
pigem kirjanik ja teeniks ka nende perele raha.  Elufilosoofia, ütlused: Proovib raha teenida võimalikult kergelt ja kiiresti, ilma,
et peaks selle jaoks vaeva nägema palju.  Mille poolest need kaks tegelast sarnanevad? Erinevad? Põhjenda.   Sarnanevad selle poolest, et mõlemad on kirjanikud ja üritavad kirjutada 
romaani, neil on sarnased hobid ja nad käisid mõlemad koos Realkoolis ning 
mõlemal on seda matemaatilist taipu olemas.   Erinevused: Piibeleht on rohkem tasakaalukam ja suudab pooleli jäänud asjad
lõpule viia samalajal, kui Sander on kärsitu ja ei vii asju lõpule, millega ta 
alustanud on. Piibeleht on kavalam, kui Sander. Sander on pigem rumalam ja 
naiivsem, näiteks jäi Sander uskuma, et Piibeleht kirjutab ise Sandri romaani 
valmis, aga kuulsus läheb ikka talle.  Kuidas rakendas Tiit Piibeleht „Pisuhänna” oma kosjavankri ette?  Piibeleht mõtles sellele, et ta saaks ka praktiliselt kasu sellest ja otsustas 
Sandrile müüdud „Pisuhänna” oma kosjavankri ette panna. Piibeleht oli nii 
nutikas, et suutis tihti oma kavalusega teistele silmad ette teha.    Kelle või mille oli Ludvig Sander kunagi aastate eest oma kosjavankri ette 
rakendanud?  Ludvig Sander oli kunagi aastate eest oma kosjavankri ette rakendanud oma 
praeguse naise Matilde.  Mida arvas Piibelehe äritehingust vana Vestmann? Miks?  Vestmann arvas, et see on väga halb idee, sest ta ei soovinud, et Piibeleht 
saaks tema ehitatud ehitised endale, kuna ta oli nendesse väga kiindunud ja 
ei tahtnud nendest üldse loobuda ega maha müüa. Minu meelest oli see 
Piibelehe äritehing üks naljakamaid situatsioone selles raamatus. 


Arutle kunsti/kultuuri ja raha suhete üle.  Kunst põhineb suurel osal rahast ehk see tähendab seda, et kui poleks 
inimesi, kes ostaks kunsti siis ei pruugiks olla ka inimesi, kes teeks kunsti, 
kuna kellelegi ju ei meeldi teha tööd, kui selle eest raha ei saada ja kunstnike 
jaoks on ju see nende töö.