Kalevipoeg (3)

IMKATS „Kalevipoeg“
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud.
F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond , Lääne–Virumaa – 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu .
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu – 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika.
I – Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi . Veel oli seal Kalev, Linda , Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega , soome tuuslar, Uku, saarepiiga , saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg , Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik- taat , Olevipoeg, sulevipoeg , Lapu tark Varrak , Hiiglataat ja –neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed.
M – ormandama – veriseks hõõruma (näiteks rakendiga)
K – Viru rand , Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva , Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla
A – Ennemuistsel ajal.
T – Elas kord Kalev, kes sai endale naiseks lese tütre Linda. Nad said kolm tugevat poega. Poeg aga kes sündis peale isa surma ehk noorim poeg sai neist kõige vägevamaks. Kui Kalevipojad jahil käisid, siis samal ajal röövis Soome tuuslar ema Linda ära. Noorim poeg arvas , et soome tuuslar ta kindlasti ära röövis. Ujus ta siis üle lahe ja puhkas ühe saare peal. Seal armus ta saarepiigasse. Tema aga kukkus kogemata üle kalju ja uppus vette. Läks Kalevipoeg siis tuuslari koju ja tappis ta ära. Otsustas ka käia korralikku mõõka ostmas, mille ta sai Soome sepa juurest. Läks tema ja ta poegadega koju tagasi. Tee peal aga nad pidutsesid ja purjus peaga tekkis neil konflikt. Juhtumisi lõi Kalevipoeg vanima poja pea maha ja Soome sepp seda enam ei andestanud. Koju jõudes hakkasid nad vendadega liistu viskama , et kes saab kuningaks. Viskasid nad siis kivi üle järve ja tuli välja, et Kalevipoeg oligi see kõige suurem ning päris isa trooni . Kündis ta siis maad ja hoolitses ilusti talu eest, kuni tuli sõjakuller, kes teatas tulevast sõjast. Ühes järves elasid kaks pahareti poega, kes läksid sohu uut elukohta otsima . Kalevipoeg juhtus aga sealt mööda minema ning paharetid palusid ta abi maajagamisel. Alevipoeg hakkas siis ise maad niitma ja sattus kokku kurja vetevaimuga. Mees tegi talle nalja , et tahab veevoolu seisma sundida. Vetevaim sellepeale oli nõus talle tooma kaabutöie taalreid. Alevipoeg tegi sisi maa sisse augu, pani sinna kaabu , kuhu pidi vetevaim raha panema ja selle põhja tegi augu. Vetevaim oli kõik oma raha juba sinna ära viinud, aga kaabu ei saanud ikkagi täis. Läks ta siis koos kannupoisiga vanemate juurde raha tooma. Alevipoeg selel ajaga viis raha juba ära. Tagasitulles hakkas ta Kalevipojaga rammu proovima. Vetetaim kaotas. Kalevipoeg seadis oma sammud hoopis Peipsi poole, et laudasid tuua. Lauad ostetud, siis heitis ta puhkama . Magades varastas sorts tema ülevõimsa mõõga ära. Üe jõe minnes, kukkus mõõk aga vette ja sinna ta jäigi, isegi Kalevipoeg ei saanud teda sealt välja. Läks Kalevipoeg koduteele jälle, kui talle tulid vastu kolm meest, kes hakkasid vägilasele valu andma. Tal oli raske neist jagu saada, kuid siil põõsas aitas teda. Tänutäheks kinkis kangelane talle okastega kasuka. Siis pani aga sorts Kalevipoja sügavasse unne ja keegi ei saanud teda kuskilt kätte ega leidnud üles. Ärgates läks ta uuesti laudade järele, aga tagasiteel ta sattus Endla järve ääres ühte koopasse , kus leemeliigutajad juhatasid ta põrgu teele. Seal päästis ta ära põrgupiigad, kes olid sinna vangistusse jäänud ja tegi Sarvik-taadile uut ja vana. Sarvikul õnnestus aga ellu jääda ning Kalevipoeg lubas veel tagasi tulla, et see asi korralikult ära lõpetada. Kodu teele võttis ta piigad kaasa, kes hävitasid jälitavad vaenlased, et need ei saaks neile viga teha. Kodus kosisid Alevipoeg ja Sulevipoeg mõlema ühe piiga ära.
Kalevipojal tuli aga tahtmise sõita maailma lõppu. Võttis kaasa keeletargaj oma sõbrad. Ehitas laeva hõbedast ja pani talle nimeks „Lennuk“. Sõitsid nad siis sellega põhja poole. Sõitisd nad väga pikka aeg, kuni lõpuks jõudsid saareni. Seal liitus nendega Lapu tark Varrak. Jõudsid nad siis jälle mingile saarele , aga Varrak ei soovitanud sinna minna, kuna sealt ei pääse keegi eluga. Sulevipoeg käis seal natukene ringi ja tagasitulles oli kannupoiss kadunud. Sinna ta ka jäi. Järgmisel saarel kohtasid nad Hiiglataati ja –neitsit. Peale seda jõudsid nad jälle võõrasse randa, kus kohtasid nad aga inimese näoga ja koera kehaga rahvast. Kalevipoeg tappis neid aga vägevalt ära ja jõudis lõpuks võõra targani, kes ütles, et pole mõtet maailmalõppu otsida ja mingu ta aga koju tagasi. Koju jõudes hakkas peagi oodatud sõda. Sõdisid nad siis Assamallas. Muidugi kangelane oma sõpradega võitsid. Koduteel nad kohtasid veidrat vanamoori, kelle suppi nad kordamööda valvama hakaksid. Kalevipoeg oli ainuke, kes ei lasknud härjapõlvlasel leemt ära juua. Said nad siis kogu supi endale ja puhkasid ennast välja. Ärgates läks Kalevipoeg uurima kohta, kuhu härjapõlvlane oli kadunud. Kogemata kombel oli ta põrgu sissekäigu juurde sattunud. Teekonnal tuli talle palju takistusi ette, mille eemaldasid kellukese helistamine. Põrgusse jõudes olid tal vastas Sarvik-taadi saadetud sõjavägi. Tappis ta kõik vaenlased ja lõpuks aheldas ka Sarviku endagi raudahelatesse. Kodus korraldas ta suure peo selle võidu üle. Varsti tuli sõda raudmeestega. Ta võitis selle, aga ei viitsinud enam elu sõdida. Ta läks puhkama jõe äärde, kus teda tüütasid raudmehed, et pärida tema trooni. Mees läks aga Kääpa jõkke, kus oli tema tugev mõõk. Ta lausus sõnad, aga mõõk kuulis valesti ja võttis tema jalad. Sinna Kalevipoeg suri ja puhkas taevas mõnusasti oma vägevate tegude väsimust. Taevas pandi ta valvama põru väravat, et Sarvik sealt välja ei saaks.