"Muhu monoloogid" (0)

5 VÄGA HEA

Huumor - Sõna 'Huumor' pärineb Vana-Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus nimetatakse 'humor'. Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust

Esitatud küsimused

Miljöö ja looduse kirjeldamise kohta Mida võib järeldada?
Milliseid elukogemusi elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad?

Lõik failist

Muhu monoloogid
Juhan Smuul

Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades ?
Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga , kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne , ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna „inimene“, pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks öelda, et isegi oma naise tallaalune. Tundus, et ta käitus igas olukorras just nii, nagu ta naine seda oleks soovinud. Eed oli heasüdamlik. Panso värvikus tegelaste iseloomus ning kui on erinevad iseloomud, siis ei saa ka erinevates olukordades sarnaselt käituda.

Too näiteid miljöö ja looduse kirjeldamise kohta. Mida võib järeldada? ( realistlik , romantiline, maismaa või saar jms).
Nagu raamatu pealkirigi ütleb, siis teose tegevus toimus saarel. Talvisel ajal, kui meri oli jääs ning loodus puhkas, siis käidi teistel saartel jääteid kasutades, sest mida kõike imelist loodus meile pakkuda võib. Tegevus toimus samal ajal, kui olid veel talupojad, seetõttu toimus enamik tegevusest taludes. Raamat väga ei kirjeldagi loodust, põhirõhk on pandud tegelaste kirjeldamisele, nende käitumisele ja suhtumisse teistesse. Minu arvates oli see raamat realistlik, mitte romantiline. Kui oled lugenud „Nipernaadit“ ja „Muhu monolooge“ siis on selgelt aru saada autorite erinevatest „käekirjadest“.

Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit ( karakteri -, situatsiooni- või sõnakoomika). Too näiteid!
Mulle endale Juhan Smuuli huumor väga ei meeldinud, tema naljad olid üsna robustsed ja kohati ka liiga teravad ja otsekohesed. Minu arvates oli iga tegelane mingisuguse naljaga seotud ja selle juures oli positiivne just see, et raamatu lõpuks olid neist naljadest teadlik. Nalja ei saanud sa otse teada, vaid järjest raamatut lugedes said sa nalja lõpule lähemale.

Milliseid elukogemusi, elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad?
Minu arvates tuleb raamatust välja see, et kui sa oled teiste vastu õel ja üleolev, siis kunagi maksab sulle elu selle eest kätte. Iga inimene on omamoodi eriline ning erinev teistest ja armastab ka teisiti, meil kõigil on õigus end teistest erinevalt väljendada. Kui sa soovid midagi saavutada, siis sa pead endast kõik andma, anna isegi siis kõik, kui sa sellega ei saavuta võitu. Kui sa soovid elus midagi muuta, kas siis paremaks või halvemaks, siis ära jää ootama, et keegi sinu eest kõik ära teeks , sest peaaegu iga inimene elab elus väga omakasupüüdlikult, mistõttu sa pead end käsile võtma ja hakkama asju muutma . Arvan, et see oli üsnagi hariv ja omamoodi huvitav raamat, kuna sellest sain teada hulgaliselt uusi elutõdesid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skaabo Õppematerjali autor

Tekstis saab vastuse küsimustele:
1) Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades?
2) Too näiteid miljöö ja looduse kirjeldamise kohta. mida võib järeldada? (realistlik, romantiline, maismaa või saar jms).
3) Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit (karakterikoomika, situatsioonikoomika või sõnakoomika) Too näiteid!
4) Milliseid elukogemusi ja elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad?

juhan smuul muhu monoloogid raamat

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanik ja tema aeg. Juhan Smuul "Jäine raamat"

Kirjanik ja tema aeg- Juhan Smuuli “Jäise raamatu” põhjal Otsustasin teha kirjandi Jäise raamatu põhjal kuna minu jaoks oli see üks kõige huvitavamaid teoseid Juhan Smuuli poolt, samuti saab selle raamatu põhjal välja tuua väga olulisi, huvitavaid ja arutlevaid punkte Smuuli elust ja tolle aegsete elutingimustest. Debora ei tea, kelle hoolde Juhan usaldada kui too hakkab Koperaatsia peale minema, ilmselt jumala hoolde, aga tollal jumalat eriti ei propageeritud. Eriti veel sellest vaatenurgast, et raamatu alguses on mainitud, et nii Juhan kui ka Debora on ateistid ja kommunistid. Smuul kirjeldab, et laevad võivad jätta väga erineva mulje. Võhik pidavat laeva nägema sadamas läbi poeetiliste prillide ja merehaiguse ajal justkui nõida. Koperaatsia tundub algul Smuulile vaikne oma pikkade koridoridega, rahulikud valguse read, tekib kodutunne. Ta kirjeldab, et rahu võib küll ühel hetkel kaduda aga kodutunne jääb alles. Koperaatsia ei ole Smuuli arvates suur laev,

Eesti keel

doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13 1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol 1959 Jäine raamat reisikiri, lugeja kõrgendatud huvi raudse eesriidega eraldatud välismaa vastu. Lüürilis-humoorikas reisilugu Antarktikast. 1964 Kihnu Jõnn ehk Metskapten 1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi 1968 Muhu monoloogid kolme isikupärase jutuvestja mõnusaid pajatusi ühendab talupoegliku eetika põhjale toetuv tasakaalukas ja tolerantne maailmanägemine. Mereromantika. Seodub rannakirjanduse traditsiooniga, mida Smuul ergastab reaalelulise ja fantastilise sundimatu kokkupanekuga. Debora Vaarandi (1916 2007) Alustas luuletajana sütisteliku vabavärsiga, pöördus siis vastavalt kaanoni nõuetele ajastuomase lihtsa ja kindla vormiga liturgia poole, avaldades selles stiilis kolm luulekogu.

Kirjandus

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek

Kirjandus

docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit

Eesti keel

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

doc

Referaat Betti Alverist

Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga peegeldus see, mis luulekaugele i

Kirjandus

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel

Rohkem sarnaseid