· palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud o 1300 a. eKr. o hetiidid Väike-Aasias Ajastud 1. Paleosoikum e. vanaaegkond 2. Mesosoikum e. keskaegkond 3. Kainosoikum e. uusaegkond Paleosoikum
Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel sulatati kastrulis 60 g võid, lisati juurde nõrutatud kohupiim, segati, lisati köömned ja muna. Kuumutati 70°C-ni. Seejärel maitsesime ja lisasime ~1 tl soola juurde. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Tulemuseks oli maitsev kohupiim ja sõir. Allkiri: Kuupäev:17.10.201 2
Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi
Alumiiniumvalu Külastasin IAC Tartu tehast õppeaine materjaliõpetuse raames. Sinna jõudes võttis meid vastu tehase direktor ja ta asus meile tehast koheselt tutvustama. Kuid tegemist on üsna mürerohke kohaga, muidugi oli võimalus meil võtta ka kõrvatroppe, aga sellisel juhul oleks tutvustav jutt täitsa kaduma läinud. Esmalt tutvustati meile elektriahju, kus sulatati alumiinium üles et see vormi valada, sellele järgnesid valumasinad, kus valati alumiinium vormi. Kindlasti pidi olema alumiiniumi sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures
Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel purunes ka Printsi süda kaheks tükiks. Linnapea ja nõunikud nägid Printsi väga koleda kujuna olevat, kelle ees isegi surnud linnud lebavad. Nad arvasid, et sellist mõttetut kuju pole enam linnale vaja ning monument võetigi maha. Õnnelik Prints sulatati üles, et valmistada sellest uus ja uhke kuju. Vaid süda ei suudetud sulatada. Nii heidetigi Printsi süda ja pääsukene prügimäele. Jumal palus Inglil tuua maa pealt kaks kõige ilusamat asja, mispeale Ingel tõi Printsi südame ja Pääsukese, sest olid ju Pääsuke ja Prints ohverdanud oma elu, et abistada teisi. Neid kahte abivalmit ning üdini hea südamega olendit pidaski Ingel kõige ilusamateks asjadeks.
maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus, sirbid. ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine.
maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema. Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise
sügavused augud. Puutudes kokku metallisoonega on hakatud horisontaalselt kaevama käike kõrvale, nii kaugele kui võimalik. Käigu sisselangemise vältimiseks ehitati käikudesse sambad lae ja seinte toetuseks, kuigi on juhtumeid, kus sellest hoolimata on siiski lagi sisse langenud ja inimesed enda alla matnud. Pimedais käikudes töötati peeruvalgusel. Metall löödi lahti suurte kivist nuiadega. Kaevanduse suus asus harilikult maaga kaetud ahi, milles vaske sulatati - seega oli vasevalamine tuttav. 7
Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli 5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=
kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han'i perioodil. Han'i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid. Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj keskpaiku hakkasid skulptorid tegema vabalt seisvaid kolmemõõtmelisi pronksist Buddha skulptuure, mis hilisematel aegadel põhiliselt üles sulatati. Vana-Hiinas tehti ka puust skulptuure, kuid neid on väga vähe säilinud. Kõige varajasem periood on Tang'i dünastia valitsemisaeg. Tavaliselt kaeti puust skulptuurid laki või värviga. Ming'i perioodil tehti ka väiksemaid puust skulptuure, samutu kaetud värvi või lakiga. Ming'i ja Qing'i dünastiate ajal arenes dekoratiivne kunst kõvasti ning tehti ilusaid portselanist, elevandiluust ja nefriidist figuure.
appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst,
rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele ning Euroopasse levisid uued põllukultuurid: kartul, mais, tomat, kakao jt. Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale. Minu hinnangul polnud suured maadeavastused ei head ega halvad. Seda selle tõttu, et üheltpoolt küll suurenes eurooplaste maailmapilt, levisid uued põllukultuurid ja laienesid kaubateed, kuid teisalt tehti palju kahju teistele kultuuridele ja rahvastele (näiteks indiaanlased). Samuti suurenes ühiskondlik kihistumine ja orjastamine. Samas oleks see juhtunud nii või teisiti, sõltumata ajast ja annab ka praegu tugevalt tunda.
AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = Km Näidisülesanne : Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: m = 200 g = 0,2 kg K = 27 000 000 J/kg Küsitud: Q=? Lahendus: Q = Km Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Vastus: Q = 5,4 MJ Näidisülesanne : Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: E = 3 400 000J = 340 000 J Küsitud: m=? Lahendus: Q=E Q = m => m = Q : m = 3400000 : 340000 = 10 kg Vastus: m = 10 kg Näidisülesanne : 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: m = 100 g = 0,1 kg Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=? Lahendus: Q = Lm => L = Q : m L = 40000 : 0,1 = 400000 J / kg Vastus: Kondenseerus eeter.
On aru saadud, et Eestis on hea toota ning siin on spetsialiseerunud töötajad. Saime seda teada, et tööriistad, milledega töötatakse tehases, saadakse tellijate käest, mis muidugi on ka loogiline, sest just tellimuse esitanud ettevõte teab kõige paremini, missuguseid detaile neil just vaja läheb. Tehases töötamisest tingitud mürast olenemata nägin tehases selliseid masinaid/seameid, mida ma polnud varem näinud – näiteks, sulatusahi kus alumiiniumit sulatati. Sulatatud alumiiniumi värvuseks oli ilus punakas-oranž ning temperatuur ahjus 710- 715 °C. Teame, et alumiiniumi sulamistemperatuuriks on 660 °C, aga kuna IAC tehases valmistatakse detaile alumiiniumi sulamitest, siis ka sulamite sulamistemperatuurid on kõrgemad kui puhtal alumiiniumil. Teiseks, ma ei teadnud varem mis on liivakärn, või milline liivakärn välja näeb ja milleks seda kasutatakse. Kuna IAC tehases valmistatakse autode jaoks detaile (näiteks
kivikirstkalme surnumatustega) laevakalmed/samaaegsed (Gotlandi mõjutused,laevakujuline müür) maahauad. 12. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad. Vakustamine-maksusüsteem, ja küla jagati vakusteks. Normaalseks peeti mitmenaisepidamist. Malev ehk ühe maakonna sõjaline üksus
piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid · Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks · Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi · Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) · Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse · Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40- 55%) ja vaeseks ( 20-40 %) · Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia · Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia,
Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid ka omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millga varustati Eesti teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks
magama ja hommikul äratatakse jälle üles. Karule lauldakse, mängitakse pilli, tehakse nalju, tantsitakse ja tehakse ka näitemänge. Kuna karu on tooru saadik ei tohi tal igav hakata, ta pidi ära tundma oma sugulasi tõelisi hante. Hantidel on väga palju ohte mis neid ähvardavad, mille peamiseks põhjuseks on venelaste nafta kaevandamine. See toob hantidele kaasa söögipuuduse, sest jõgedest kaovad kalad, maksahaiguse, sest kalad on naftat täis ja mürgised. Vanasti sulatati talvel endale lumest joogivett, kuid nüüd on see kaetud tahmakorraga. Metsi on maha võetud ja järelejäänud metsad asuvad kaugel kodust,kus saaks küttida. Handid on viimasel ajal hakanud enesetappe tegema, mis oli vanasti neile täitsa võõras asi. Koolis õpetatakse lastele varastama, mitte tööd tegema. See film oli väga liigutav ja oli ka väga palju ilusaid loodusvaateid . Kahjuks hantide arv pidevalt kahaneb. Handid on ikka väga usklik ja vana rahvas. Handi
praktilisi asju. Kividest hindasid hiinlased üle kõige nefriiti. Arvati, et nefriidil on võluvõim ning selle abil saab säilitada surnukehi. Budismi levides muutus populaarseks hiiglaslikud kiviskulptuurid. Nendest tuntum on Buddha kuju, mis on 70 m kõrge ja selle viimistlemiseks kulus 90 aastat. Buddha kuju Metallide töötlemine Hiinlased avastasid sulamite valmistamise saladuse Shangi dünastia ajal. Pronksi valmistamiseks kasutasid nad vaske ja tina, mida sulatati eelnevalt vastavatest maakidest. Pronksist valmistati nõusid, kujusid, kelli, peegleid jne. Umbes 600 eKr olid hiinlased selgeks saanud rauasulatamiskunsti. Nad olid esimesed, kes hakkasid malmi kasutama. Hiina käsitöölised valmistasid ka hapraid kuld-ja hõbeehteid, mida kaunistasid vääriskivid. Pronksist kilpkonn ja kullast lõvi e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kolmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri
12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised: Eurooplaste maailmapilt avardus.
Iraagi ja Süüria 5. Mis olid kõige tähtsamad Mesopotaamias elanud rahvad, mida leiutasid? Sumerid, Akadid 6. Mis liiki ehitised olid Mesopotaamia kunsti suurimad saavutused? Too näiteid. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Nt. Uri tsikuraat 7. Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi. Babüloni linna peavärav. Kõrgus 14.73m. Paremal loomi kujutavad reljeefid väravalt(Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9
saadetud abiga. Paljud lapsed olid rõõmsad, nende põsed läksid punasemaks ning nad mängisid õnnelikult tänavatel. Vaestel oli tänu Väikesele Printsile leib laual. 10. Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdub, kuna Pääsukene ei lennanudki Egiptusesse vaid suudles Printsi huultele ja suri. 11. Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Pääsukene suri ja ta keha visati prügihunnikusse. Õnnelik Prints võeti maha, sulatati ja otsustati teha uus kuju, kuid ei suudetud otsustada, kellest järgmine kuju tuleb. Õnneliku Printsi katkine süda ei sulanud nind see visati Pääsukese kõrvale prügihunnikusse. 12. Miks olid Pääsuke ja Õnneliku Printsi süda maa peal kõkige väärtuslikumad asjad? Pääsuke ja Õnneliki Printsi süda olid maa peal kõige väärtuslikumad asjad, kuna nad tegid kõige isetult, nad andsid endast kõik. Pääsuke ohverdas enda elu Õnneliku Printsi
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus.
sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. HILISrauaaeg Kujunesid suured Maaharimine, Elamuks oli 1050-1200 rauatootmiskeskuse põlluharimine, suitsutuba: väike d, sulatati sadu loomapidamine(veis palkidest hoone, tonne rauda. ed, hobused, lambad, köeti ilma Relvad: hõbedaga kitsed, sead , kanad), korstnata ilustatud odaotsad, küttimine, kalapüük, kerisahjuga. ornamenteeritud metsamesindus. Kuivatati vilja. mõõgapidemed, Talud paiknesid
Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja
PÕLEMINE Q = Km 15 Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: Lahendus: m = 200 g = 0,2 Q = Km kg Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 K = 27 000 000 kg = J/kg = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: Lahendus: E = 3 400 000J Q = E Q = λm => m = λ = 340 000 J Küsitud: m= m=? Vastus: m = 10 kg 17 Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: Lahendus: m = 100 g = 0,1 kg Q = Lm => L = Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=?
PÕLEMINE Q = Km 15 Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: Lahendus: m = 200 g = 0,2 kg Q = Km K = 27 000 000 Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg J/kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: Lahendus: Q=E E = 3 400 000J Q = m => m = = 340 000 J m= Küsitud: m=? Vastus: m = 10 kg 17 Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: Lahendus: Q = Lm => L = m = 100 g = 0,1 kg Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=?
Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst: · jumalad · inimesed- tõetruud ja looduslähedased, keskendunud näole, keha lihtsustatud, mõnikord abitu, karmid näoilmed, puudub rõõm. Inkade kultuur: · kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). · Kuldesemed sulatati hispaanlaste poolt · säilinud keraamika (n. inimpeakujulised nõud). · Suurem osa keraamikast ja ehitistest kaunistusteta, kuid siiski tehniliselt meisterlik ja väga otstarbekohane.
Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks). Krüselefatiintehnikas skulptuurid (teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest Athena kuju Parthenoni templis; Zeusi kuju Olümpias (autor Pheidias)
Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool
metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I. Maaviljelus (alepõllundus, söödiviljelus-kujunevad põlispõllud) II. Karjakasvatus III. Kaubavahetus IV. Raua tootmine (rauamaagist u 2000 a tagasi) Tööriistad
hävines, mida iraanlased olid senimaani loonud. Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9. Sajandil tekib farsi keel (suurte araabia keele mõjudega, u 40% araabia keele laensõnu). Pärslased aastani 559 eKr Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr. Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates, olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates. Ahhemeniidide kultuur ja religioon
Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning
SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu
(korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia must metallurgia kui tööstusharu sai alguse Euroopast , kus juba 15 sajandil sulatati tööstuslikult malmi ja rauda. Pikka aega kasutati metalli sulatamiseks puusütt ning seetõttu hävitati palju metas. Tol ajal rajatigi matallisulatusahjud matsarikastesse kohtadesse. Hilisindustrialiaalse tootmisviisi tekkega kasvas metallurgia tähtsus tohutult. Masinatööstuse ettevõtted vajasid palju metalli ja see sundis tootmist suurendama. Musta metallurgia geograafiat iseloomustab tänapäeval see, et maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub
ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus
aadlimatriklitesse kantud aadlikud võrdsed õigused. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e
alumiiniumoksiidi segu sulab umbes 1000°C madalamal temperatuuril, kui alumiinium- oksiid ise. Alumiiniumoksiidi sulamistemperatuur on 2050°C. Nüüd oli võimalik kergemal moel toota alumiiniumi, mis varem oli väga keeruline protsess. Hall tootis oma esimesed metallinäidised 23. veebruaril 1886, peale mitmete aastate pikkust intensiivset tööd. Ta tegi seda enda koduses laboris. Oma esmakordse alumiiniumitilgakese saamiseks kasutas ta kodust leitud ema kastrulit ja purki. Kastrulis sulatati alumiiniumkrüoliiti ja purgis oli elektrokemikaal, millest sai elektrit. Ta lasi elektri läbi omavalmistatud seadeldiste ja mõne tunni pärast tekkiski esimene alumiiniumitilgakene. Esimesel korral tegi ta selle katse üksinda läbi, kuid juba järgmisel päeval oli tema õde Julia(18591925) tunnistajaks sellele katsetusele. Halliga umbes samal ajal tegi sarnase, kuid parema leiutise prantslane Paul Louis Toussaint Héroult (1863-1914). Ta oli sama vana, kui Hall. Nende leiutiste ainuke
Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle
Kivi on kraabitud, lisatud värvi. Leidub P-Europas soome-ugri rahvaste elukohas. Mingi lind. Tehti juba mesoliitikumis, Eestis pole. neoliitikumis elati koobastes vähe (Tassili mäestik H. Lhote) Tekivad esimesed asulad, mida ümbritsevad kaitsekraavid. Jericho (~7500 eKr), teine vanem asula Catal Hüjük (puudusid tänavad, majad kokku ehitatud) Majadest on pärit seinamaalid 4-5. saj eKr Catal Hüyüki hiigelajast. Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks hauakambritel ja templitel ristikheinalehekujul põhiplaan. Vanemad hauakambrid päris 5000 eKr, templid 3000 e.Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad,
Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis. Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Metsmesindus-mett tarvitati kui ainsat magusainet. Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati sadu tonne rauda,millega varustati teisigi piirkondi. Relvasepad-nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi,ornamenteeritud mõõgapidemeid ning ilmselt mõningaig mõõgateramikke,neil oli silmapaistev toodang. XI sajandil muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu,eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe,pronks,raud,sool,paremad relvad,peenemad riidesordid,mis jöudis siia esmajoones läänest.
Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja - Prantsusmaa, kus paiknesid sammuti kivisöe varud. Aurumasinaid arendati ja uuendati pidevalt. (18.saj algul kulus 1hobujõulise masina jaoks 20
leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud. Vanimad esemed on Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve äärest saadud sirp. pronksi kättesaadavus Pronksi puudus Eesti aladel, seega kaubeldi lõunapoolsete hõimudega, et seda saada. See pani alguse kaubandusele. Tihti sulatati ka esemeid ümber. Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) 9. 6 sajand ekr. Elanikud tegelesid karjakasvatuse, maaviljeluse, küttimise ja kalapüügiga. varane metalliaeg Varajaseks metalliajaks kutsutakse pronksiaega ja varajast rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr. aletamine Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis.
osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel. Pärslased kuni aastani 559 kujunesid rahvana välja 1000 eKr ning saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates ning nad olid esialgu Süüria või Eelami alluvuses ja alates 7. sajandist Meedia all. Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning
9. Mooses Iisreallaste juht, sündinud Egiptuses. 10. Egiptuse nuhtlus kui vaarao ei lasknud iisreallastel oma maale naasta, saatis Jahve egiptlastele kaela 10 nuhtlust. 11. Kümme käsku juhised, mille Mooses sai Jumalalt Siinai mäel kahel savitahvlil. Sellele tugineb kogu judaistlik ja kristlik käsuõpetus. 12. Kuldvasikas inimesed, kes Moosest mäejalamil ootasid, arvasid, et ta ei tule tagasi ning leidsid uue jumaluse, keda kummardada. Selleks sulatati kõigi naiste ehted ja tehti kuldvasikas. - ebajumala kuju, mille juudid valmistasid kui Mooses Jahvelt käsud sai. - tähendus: raha himustamine. 13. Palestiina sai nime vilistidelt. 14. Piimajõgede maa - Palestiina paradiislik küllus. 15. Taevamanna meie mõistes ootamatu kingitus. Kui Mooses Iisraeli rahvaga läbi kõrbe rändas, siis sadas taevast mannat ja vutte. 16. Jeeriko pasun läbilõikav vali kisa, Jeeriko oli linn, mis Joosua
Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus. Paljud vajalikud töö- ja tarberiista, ehitise, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu valmistasid kohalikud sepad, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millega varustati teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. Kaubandus õitses, sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi
Seal töödeldi kõigepealt Flandria riiet, hiljem hakati seda ka ise tootma. Kanga mõõduks oli tükk, kuna linnas kasutati üldiselt ühe suurusega kangastelgi. See tõi hiljem kaasa nt vaidlusi Hansa liidu ja venelaste vahel. Suured tootmismahud tähendasid, et paljud linnad tegelesid peamiselt ühe käsitööga. Kui turg 14. saj ahanes, oli nendes ühe majandusharuga seotud linnades suur viletsus ja näljahäda. Maavarad Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast. Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda. Keerulisi esemeid (relvi, turviseid) toodeti kujunenud spetsialiseerunud keskustes nt Nürnbergis või Milaanos. Metalli sulatati maagist puusöe abil, see tõi kaasa metsade suure hävitamise. Oluline mineraal, mida kaevandati, oli sool. Paljudele inimestele oli sool ainsaks taskukohaseks maitseaineks. Maasoola peeti paremaks kui meresoola, tänapäeval on asi vastupidi
mille eksterjöör on kaetud kohalikus kristlikus elanikkonnas moslemitest valitsejate poolt määratud kaunistuste ja pealiskirjadega." Eksterjöör Kaljukupli kuju on sarnane Bütsantsi martüüriumile, ehitisele, mille eesmärgiks oli pühade reliikviate hoidmine ja sügav lugupidamine nende vastu, seega on Kaljukuppel suurepärane näide Kesk-Bütsantsi kunstist. al-Maqdisi kannab ette, et 100 000 dinaari kuldmündist koosnenud ülemäärased rahavarud sulatati ja valati hoone väliskülgedele, "mis tol ajal säras nii tugevasti, et ükski silm ei saanud sellele otse peale vaadata." Suleiman I Toreda valitsusajal kaeti Kaljukupli välisküljed Izniki keraamika stiilis plaatidega. Töö võttis aega seitse aastat. Haj Amin Al-Husseini, kes oli määratud brittide poolt vanemmuftiks, koos Yacoub al Ghusseiniga viis läbi Kaljukupli ja Al-Aqsa mosee restauratsiooni Jeruusalemmas.
annaabi.ee 
