Hiina kultuur (2)

Hiina kultuur
Triin Kalmus
10H
Suurehitused
Üks suurim ehitis on meile tuntud Hi na müür. 
Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. 
Müür ehitati sel eks, et kaitsta Hi na  piire  põhjas 
elavate  metsikute  suguharude  eest.
Teine suurehitis on Suur Hi na  kanal . Kanali 
eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hi na 
lõunapoolsete ri sikasvatuspiirkondadega. Kanali 
pikkuseks  1794 kilomeetrit.
Hi nlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks 
maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus.
Hiina müür
Hiina kanal
(Hangzhoust Pekingini)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide 
Tei r
n edi
e ta geer
se
●
imiseks
Kolmas tase
Teine tase
●
Neljas tase
●
Kolmas tase
●
Viies tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Kuulsad leiutised
Hiina on oma leiutistega muutnud meie ümber olevat elu.
Nad on leiutanud paberi, siidist sallid,  vihmavarjud , lukud, võtmed jne.
Üks väga kasulik asi mida on leiutanud üks Hiina teadlane on seismoskoop, 
mis näitab, kui kaugel maavärin toimus. Loomulikult oli väga tähtis leiutis 
kompass.
Tuntud on nad ka püssirohu leiutamisega. Algul kasutati seda kaljude 
lõhkumiseks ja ilutulestike korraldamiseks, hiljem aga sõjapidamises.
Hiinlased leiutasid üherattalise käru umbes 100 aastal, millest on saanud 
alguse meie praegune transport.
Kompass
Kivist mälestised
Kivi oli üks esimesi materjale, mida Hiinas töötlema hakati. Sellest tahuti 
praktilisi asju. Kividest hindasid hiinlased üle kõige nefriiti. Arvati, et nefriidil on 
võluvõim ning selle abil saab säilitada surnukehi.
Budismi levides muutus populaarseks hiiglaslikud kiviskulptuurid.  Nendest  
tuntum on  Buddha  kuju, mis on 70 m kõrge ja selle viimistlemiseks kulus 90 
aastat.
Buddha kuju
Metallide töötlemine
Hiinlased avastasid sulamite valmistamise saladuse Shangi dünastia ajal.
Pronksi valmistamiseks kasutasid nad vaske ja tina, mida sulatati eelnevalt 
vastavatest  maakidest .  Pronksist  valmistati nõusid,  kujusid , kelli, peegleid jne.
Umbes 600 eKr olid hiinlased selgeks saanud rauasulatamiskunsti. Nad olid 
esimesed, kes hakkasid malmi kasutama.
Hiina käsitöölised valmistasid ka hapraid kuld-ja hõbeehteid, mida kaunistasid 
vääriskivid.
Pronksist kilpkonn ja  kullast  lõvi
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
Teine tase
●
Viies tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Siid
Hiina siidi on peetud muistses maailmas imeasjaks. Siiditootmine algas Hiinas 
juba  nooremal  kiviajal.
Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid 
toidetakse valge mooruspuu  lehtedega . Seejärel koovad siidiussid enda ümber 
tugevast  kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva  veega ja keritakse 
kiud poolile.
Siidi valmistamine
Riietus ja ehted
Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. 
Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse,  puuvillasest  riidest tuunikat ning 
õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest.
Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet.
Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset 
seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult 
keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd.
Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult 
pikk ning et selle pikkust säilitada, kasutati eraldi kaitset, et see ei murduks.
Rõivad
Kirjakunst
Hiina keelt kirjutatakse sümbolitega, mida kutsutakse hieroglüüfideks. Neid 
kirjutati käsitsi  pintsli  abil, kasutades 11 erinevat pintslitõmmet. Seda 
nimetatakse kalligraafiaks ning seda on alati peetud üheks kunstiliigiks.
6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse.
Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. 
Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis 
kuivatati raamidel.
Kirjakunst
Muusikud ja esinejad
Kõige varasemat hiina luulet esitati lauldes, mitte  lugedes . Hiina ajaloo vältel on 
muusikuid tavaliselt palganud rikkad.
Orkestrite koosseisu kuulusid trummid , gongid, paaniviled, 
pronkskellamängud, viiulid jne. Muusikat peeti elu oluliseks osaks ja muusikute 
kujukesi pandi sageli hauda kaasa.
Muusikutega koos esinesid sageli akrobaadid, zonglöörid ja mustkunstnikud.
Lugu peeti ka jutuvestmisest ja nukuetendustest.
Muusikud ja esinejad

Document Outline

• Slide 1
• Suurehitused
• Hiina müür
• Hiina kanal (Hangzhoust Pekingini)
• Kuulsad leiutised
• Kompass
• Kivist mälestised
• Buddha kuju
• Metallide töötlemine
• Pronksist kilpkonn ja kullast lõvi
• Siid
• Siidi valmistamine
• Riietus ja ehted
• Rõivad
• Kirjakunst
• Kirjakunst
• Muusikud ja esinejad
• Muusikud ja esinejad