Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina kultuur (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Hiina kultuur
Triin Kalmus
10H
Suurehitused
Üks suurim ehitis on meile tuntud Hi na müür. 
Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. 
Müür ehitati sel eks, et kaitsta Hi na  piire  põhjas 
elavate  metsikute  suguharude  eest.
Teine suurehitis on Suur Hi na  kanal . Kanali 
eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hi na 
lõunapoolsete ri sikasvatuspiirkondadega. Kanali 
pikkuseks  1794 kilomeetrit.
Hi nlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks 
maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus.
Hiina müür
Hiina kanal
(Hangzhoust Pekingini)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide 
Tei r
n edi
e ta geer
se

imiseks
Kolmas tase
Teine tase

Neljas tase

Kolmas tase

Viies tase
Vasakule Paremale
Hiina kultuur #1 Hiina kultuur #2 Hiina kultuur #3 Hiina kultuur #4 Hiina kultuur #5 Hiina kultuur #6 Hiina kultuur #7 Hiina kultuur #8 Hiina kultuur #9 Hiina kultuur #10 Hiina kultuur #11 Hiina kultuur #12 Hiina kultuur #13 Hiina kultuur #14 Hiina kultuur #15 Hiina kultuur #16 Hiina kultuur #17 Hiina kultuur #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinkaaaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
pptx

Prasvöötme segametsad: Jaapan

Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme

Geograafia
thumbnail
19
pptx

Eesti ja Leedu vaatamisväärsused

Leedu ja Eesti vaatamisväärsused Sarnasused ja erinevused Sarnasused Kui nüüd aus olla, siis ei leidnudki me erilisi sarnasusi Eesti ja Leedu vaatamisväärsustel. Kuid siiski mõned sarnasused jäid silma. Edukat kuulamist, lugemist ja vaatamist! Leedu Ristimägi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ristimägi on Leedus Siauliai lähedal (12 km) paiknev mägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad. Ristide koguarvu Ristimäel hinnatakse 50 000­le. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Ristimäge. Hiiumaa ristimägi uhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
9
pptx

Smoking

Tobacco and related diseases 1)blood cycle 2)cancer 3)chronic lung diseases (breathing organs) Nicotine and nicotine harmful effect Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Carbon monoxide Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Smoking kills Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase

Inglise keel
thumbnail
21
pptx

VANA-INDIA

VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas sai alguse põlluharimiseks sood

Ajalugu
thumbnail
20
pptx

KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD?

KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod Sisalikud

Bioloogia
thumbnail
26
pptx

Eesti kivimid PowerPoint

EESTI KIVIMID Ø Dolokivi ehk dolomiit ..On valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim mis on aluspõhja kivimiks. VÄRVUS: Valge, hall, helepruun, punakasvalge. OMADUSED: Peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. KASUTAMINE: Hoonete kattematerjalina ja hauaplaatide, kujude ja nipsasjakeste valmistamisel. Dolomiit (Ca-Mg-karbonaat) Kaardil: Ø DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud la

Geograafia
thumbnail
14
pptx

Imetajate kloonimine

Koostaja: Kristi Tamberg Imetajate kloonimine Mis on kloonimine? Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Kloonimise eesmärgid Väärtusliku genotüübiga põllumajanduslooma-de paljundamine. Väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine Erinevad kloonimise tüübid 1. Embrüonaalkloonimine Embrüo lõhestamise meetod 2. Tuumkloonimine Diferentseerunud keharaku siirdamine munarakku, millest on tuum eemaldatud Embrüonaalkloonimise etappid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas

Bioloogia
thumbnail
10
pptx

Norra

Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos Klõpsake oma juh

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (2)

h2ppyy profiilipilt
h2ppyy: Väga hästi tehtud. Soovitan! ja muidugi tänud!
07:11 14-05-2013
Avalah profiilipilt
Avalah: Väga hea ja ülevaatlik esitlus.
17:17 12-09-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun