Ekskursioon IAC alumiiniumtehases (0)

Ekskursioon IAC alumiiniumtehases
Meil oli õppeaines Materjaliõpetus ekskursioon alumiiniumitehasesse IAC. Tehas asub kohe meie ülikooli kõrval, seega, sinna oli väga lihtne ja kerge minna. Tehase ülesannetest ja tööpõhimõtetest rääkis meile IAC tehase kvaliteediinsener Toomas Vaaderpall. Kahjuks me ei saanud väga hästi kuulata, mida meile räägiti, sest tehases oli väga kõva müra ning ekskursiooni läbiviija pidi väga kõvasti rääkima.
Tehas ei olnud just väga suur ja töötajaid polnud ka palju, aga koguaeg käis töö ning valmis saadud detailid saadetakse igapäevaselt tellijatele. Varasematel aegadel , kui tellimusi oli vähem, siis saadeti valmistoodang ainult paar korda välja. On aru saadud, et Eestis on hea toota ning siin on spetsialiseerunud töötajad. Saime seda teada, et tööriistad , milledega töötatakse tehases, saadakse tellijate käest, mis muidugi on ka loogiline, sest just tellimuse esitanud ettevõte teab kõige paremini, missuguseid detaile neil just vaja läheb.
Tehases töötamisest tingitud mürast olenemata nägin tehases selliseid masinaid/seameid, mida ma polnud varem näinud – näiteks, sulatusahi kus alumiiniumit sulatati. Sulatatud alumiiniumi värvuseks oli ilus punakas- oranž ning temperatuur ahjus 710-715 °C. Teame, et alumiiniumi sulamistemperatuuriks on 660 °C, aga kuna IAC tehases valmistatakse detaile alumiiniumi sulamitest, siis ka sulamite sulamistemperatuurid on kõrgemad kui puhtal alumiiniumil.
Teiseks, ma ei teadnud varem mis on liivakärn , või milline liivakärn välja näeb ja milleks seda kasutatakse. Kuna IAC tehases valmistatakse autode jaoks detaile (näiteks Scaniale), siis on vaja, et detail peaks olema seest niiöelda tühi. Kuum ja sulatatud alumiinium valatakse vormi, kus liivakärn vormis. Detaili valmimisel liivakärn pudeneb liivamassiks. Liivakärn peaks olema samasuguse värvusega (kollakaspruun), aga sel hetkel oli tehases ka mõned kärnad defektiga (osadest kohtadest tumedam pruun – kärn oli saanud selles kohas rohkem kuumust). Liivakärn valmistamiseks kulub 8 tundi ning 450 °C.
Veel räägiti meile sellest, et kui detail valmis saab, siis peale seda lihvitakse ja lõigatakse üleliia olevad osad/servad ära. Alles jäänud osad aga ei visata ära, vaid neid kasutatakse uuesti – sulatatakse ahjus ning siis saab uuesti sulatatud metalli kasutada uute detailide valmistamiseks.
Peale tootmise osakonna on tehases ka veel ruum Brinelli kõvaduse mõõtmiseks, kus on olemas vajaminevad seadmed ja masinad . Oleme ka ise õppeaines Materjaliõpetus laboris Brinelli kõvadust mõõtnud ning nüüd saime näha, et selline meetod on metallitööstuses väga praktiline ja vajalik. Brinelli kõvaduse mõõtmise ruumi kõrval oli ka Koosteruum, kus pandi valmistatud detailid kokku. Saime teada, et detailide kokkupanemisel on mutrivõtmete kasutamise järjekord väga oluline (just sel hetkel kokkupandaval detailil ).
Kõige lõpuks räägiti meile ka sellest, et meil on võimalik IAC tehases praktikat teha, selleks peame me personalijuhatajaga ühendust võtma.
Ekskursiooniga jäin väga rahule ning alati on hea ja hariv selliseid külastusi teha. Ekskursioonil olles saime oma laboritega paralleele tõmmata ja saime parema ettekujutuse metallitööstusest. Nüüd mõistan laboris tehtavad paremini ja saan asjadest paremini aru. Olen olnud alati selliste õppeekskursioonide poolt ning loodan, et tulevikus saab neid veel olema.
Regina Feldman