Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused (1)

Suured maadeavastused - nende põhjused, eeldused, tulemused
Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni . Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias , Christoph Kolumbus, Vasco da Gama , Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto , Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães.
Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia , navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu.
Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda „valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus.
Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema. Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks „Must surm” mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed.
Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.