10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brital
Õppematerjali autor
t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel (eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti ülesande tekstis ei anta ja tuleb seega leida tabelist. Antud ülesandes oli selliseks alumiiniumi
Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3
T=900C = 90 + 273 = 363 K M vesi=2 x 1 + 16=18g/mool = 0,018 kg/mool p = 105 Pa pV = mRT/M V = mRT/pM m = 1 liiter vett = 1 kg R = 8,31 J/mol.K V = ( 1 x 8,31 x 363 )/ 105 x 0,018 = 1,63 m2 V=? 5. Siseenergia ja selle muutumine. Molekulaarkineetilise teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ( ka aatomite, ioonide, vabade elektronide jt. ) keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise mõju ( jõu ) keskmise potentsiaalse energia summa. Gaasidel on molekulide keskmine kineetiline energi keskmisest potentsiaalsest energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju.
Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenema alates 19. sajandi algusest. Selleks andis tõuke aurumasina edaspidise täiustamise ja tema kasuteguri tõstmise vajadus. Esimene sellealane töö ilmus prantsuse insenerilt S.Carnot`lt 1824 aastal, kus ta
4. Gaaside ehituse iseloomustus. Gaasiline olek. ● Molekulide vahekaugused on kümneid kordi suuremad molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide mõõtmetest ● Tõmbejõud molekulide vahel puuduvad ● Molekulide liikumine pole piiratud ● Gaasidel puudub kuju ja ruumala. 5. Temperatuuri mõiste. Difusiooni mõiste. Temperatuuri seos molekulide kineetilise energiaga. Absoluutne nulltemperatuur. Aine temperatuur – molekulide kineetilise energia mõõt. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini liiguvad molekulid. Difusioon – ainete iseeneslik segunemine molekulide soojusliikumise tõttu. Molekulide soojusliikumise kineetiline energia on võrdeline aine temperatuuriga. mv2 Et kineetiline energia on positiivne suurus, siis võib siit omakorda teha 2 veel ühe olulise järelduse. Nimelt peab eksisteerima madalaim võimalik
4. Gaaside ehituse iseloomustus. Gaasiline olek. ● Molekulide vahekaugused on kümneid kordi suuremad molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide mõõtmetest ● Tõmbejõud molekulide vahel puuduvad ● Molekulide liikumine pole piiratud ● Gaasidel puudub kuju ja ruumala. 5. Temperatuuri mõiste. Difusiooni mõiste. Temperatuuri seos molekulide kineetilise energiaga. Absoluutne nulltemperatuur. Aine temperatuur – molekulide kineetilise energia mõõt. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini liiguvad molekulid. Difusioon – ainete iseeneslik segunemine molekulide soojusliikumise tõttu. Molekulide soojusliikumise kineetiline energia on võrdeline aine temperatuuriga. mv2 Et kineetiline energia on positiivne suurus, siis võib siit omakorda teha 2 veel ühe olulise järelduse. Nimelt peab eksisteerima madalaim võimalik
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed
kohta. Rõhuühik baar (bar) on 100 kPa ja ligikaudu võrdne atmosfääri normaalrõhuga. Viimane on defineeritud 1.01325 baari. 31.10.2011 12 Dzaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: Dzaul on oma nime saanud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi. Definitsioon Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton [N]. 31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid