Soojushulk (0)

Soojusnähtusi 
iseloomustavad suurused
Kootaja: Külli  Liblik  (Nõo PK)
9. klassile
1
Kodune töö:
 Õpikust ptk  III lugeda.
 Vihikust õppida
 KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA 
LAUSEID , MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID 
VIHIKUSSE KIRJUTAMA,  AGA VÕID.
 TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE.
2
Sulamine  ja  tahkumine
 Sulamine – 
 aine muutub tahkest olekust vedelaks.
 Tahkumine – 
 aine muutub vedelast olekust tahkeks.
 Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur.
 Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. 
 SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, 
MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.
3
t/C
 40
 20
 
 
10
 
 
 
soojenemine
 sulamine
0  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
aeg
-10  
Soojenemine
 
4
Sulamine ja tahkumine
 Sulamisel 
 saab keha energiat/ soojust juurde, 
 tahkumisel 
 energia/ soojus  eralduvad.
 Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat 
soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = λm     
 Q –  soojushulk  (1J)
 λ ( lambda ) –  sulamissoojus  (1    )
 m – mass (1kg)  
5
Sulamine ja tahkumine
 Sulamissoojus (λ) 
 on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 
1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust 
eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril.
 λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt,      ülesannete 
kogu tagant)
 Näidisülesanne 1
 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg.
 Vastus: 
 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat.
 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat.
6
Aurustumine / keemine ,  kondenseerumine
 Aurustumine – 
 aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.
 Kondenseerumine –
  aine muutub gaasilisest olekust vedelaks.
 Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-
temperatuur.
 Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on 
võrdsed. 
 AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE 
TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL 
TEMPERATUURIL.
7
t/C
 
100 kondenseerumine
 
 
60
 
jahtumine
 
 
20
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
aeg
8
Aurustumine/keemine, kondenseerumine
 Aurustumiseks 
 tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde,
 kondenseerumisel 
 energia/ soojus  eraldub.
 Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel 
eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = Lm
 Q – soojushulk (1J)
 L– keemis-,  aurustumissoojus  (1     )
 m – mass (1kg)  
9
Aurustumine/keemine, kondenseerumine
 Keemis- ehk aurustumissoojus (L) 
 on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 
1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 
1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril.
 L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt,      ülesannete 
kogu tagant)
 Näidisülesanne 2
 Mida näitab vee  keemissoojus  2,3·10  J
⁶ /kg.
 Vastus: 
 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat.
 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat.
10
Kütuste energia
 Mida sa tead aine ehitus?
 Molekulid koosnevad aatomitest.
 Iga molekuli võime jagada aatomiteks.
 Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada 
aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb 
teha tööd, kulutada energiat.
 Aatomite ühinemisel molekulideks aga 
vabaneb energiat.
 Põlemine on ki relt toimuv oksüdatsioon.
11
Kütuste energia
 Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et aatomite/ ioonide 
ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. 
 Tavaline kütus sisaldab süsinikku.
 Põlemisel ühinevad süsiniku  aatomid  hapniku aatomitega.
 Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul,  kusjuures  
vabaneb soojust/energiat.
 Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda 
rohkem energiat põlemisel vabaneb.
 Kütust on mitut li ki: 
 süsi, turvas, puu,  nafta , põlevkivi, põlevgaasid.
12
Kütuste energia
 Mil eks on vaja teada kui palju soojust eraldub 
põlemisel?
 Mootorite konstrueerimine
 Ahju kütmine
 Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul 
ärapõlemisel, nimetatakse kütuse 
KÜTTEVÄÄRTUSEKS.
 Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1   .
 Näidisülesanne 3.
 Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg?
 Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust.
13
Kütuste energia
14
KOKKUVÕTE  
MÄRKSÕNA 
VALEM 
(ülesande tekstis esinev sõna)
(mida lahenduses kasutada)
SULAMINE
TAHKUMINE
Q = λ m
JÄÄTUMINE
KEEMINE
KONDENSEERUMINE
AURUSTUMINE
Q = Lm
VEELDUMINE
PÕLEMINE
Q = Km
15
Näidisülesanne 4
Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?
 Antud:
 Lahendus:
m = 200 g = 0,2 kg 
 Q = Km
K = 27 000 000 
 Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg 
J/kg
= 
= 5 400 000 J = 5,4 MJ
 Küsitud:
Q = ?
Vastus: Q = 5,4 MJ
16
Näidisülesanne 5
Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju 
jääd sulatati?
 Antud:
 Lahendus:
E = 3 400 000J
 Q = E
λ = 340 000 J
 Q = λm   =>   m = 
 m = 
Küsitud:
m = ?
Vastus: m = 10 kg
17
Näidisülesanne 6
100 g aine kondenseerumisel  eraldus  40 kJ soojust. 
Milline aine kondenseerus?
 Antud:
 Lahendus:
m = 100 g = 0,1 kg
Q = Lm   =>  L =
Q = 40 kJ = 40 000 J
 Küsitud:
L = ?
 Vastus: 
Kondenseerus 
eeter. 
18

Document Outline

• Soojusnähtusi  iseloomustavad suurused
• Kodune töö:
• Sulamine ja tahkumine
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Aurustumine/keemine, kondenseerumine
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Kütuste energia
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• KOKKUVÕTE  
• Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?
• Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati?
• Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus?