Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? (0)

Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma?
Ene Nurmsalu
RTG 10a
2017
Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni . Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja , Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486 .- 1487 . aastal Bartolomeu Diaz 'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme.
Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus , mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka uudishimu ning seiklus- ja kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. Lisaks võib veel välja tuua vajaduse idamaiste vürtside järele, müüdid pururikastest riikidest ja ristiusu levitamise.
See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused. Näiteks ehitasid portugallased H. Meresõitja kavandite järgi karavelli, millel oli kolmnurkne nn "ladina puri ". See võimaldas sõita igasuguse tuulega, nende hulgas ka vastutuulega. Karavelliga tuli toime väiksem meeskond ja sellel oli piisavalt suur trümm , mis võimaldas väham asju ja rohkem toidumoona kaasa võtta, mis omakorda võimaldas pikemaid reise. Kompassi täiustumine ja astrolaabi (tähekõrgusmõõtja) leiutamine olid eelduseks paremale navigatsioonile ja eelmiste põlvkondade kogemused andsid samuti indu juurde. Lisaks leidus Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi ja Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Tähtsust omasid ka ristisõjad, mis avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette.
Tagajärgi oli palju ning nii häid kui halbu. Headeks võib lugeda eurooplaste maailmapildi avardumist ja uute kaubateede kujunemist - kui varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere, Põhja- ja Läänemere, siis nüüd üle Atlandi ookeani. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused nagu näiteks Amsterdam ja Lissabon ning rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus vähenes. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele ning Euroopasse levisid uued põllukultuurid : kartul, mais, tomat , kakao jt.
Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale.
Minu hinnangul polnud suured maadeavastused ei head ega halvad. Seda selle tõttu, et üheltpoolt küll suurenes eurooplaste maailmapilt , levisid uued põllukultuurid ja laienesid kaubateed, kuid teisalt tehti palju kahju teistele kultuuridele ja rahvastele (näiteks indiaanlased ). Samuti suurenes ühiskondlik kihistumine ja orjastamine . Samas oleks see juhtunud nii või teisiti, sõltumata ajast ja annab ka praegu tugevalt tunda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu igal asjal on omad head ja halvad jooned, siis ka suurte maailmaavastuste puhul on see nii. Avastused avardasid eurooplaste silmaringi ja valikuid , kuid kahjustasid teisi rahvaid ja kultuure.