100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades
kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv. Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem. Tavaliselt oli suvel kolm kindlat toidukorda.
½ kl. rõõska või hapukoort või piima ½ kl. kamajahu Veeretamiseks suhkrut ja kamajahu 2-3 tl. mett Soola Ained segada, veeretada kamajahu ja suhkru segus märgade kätega kanamunasuurused või väiksemad ümmargused käkid. Llauale anda rõõsa või hapupiimaga. [] Sõir ehk kohupiimajuust 500g lahjat kohupiima 1 l kooritud või täispiima 2-3 spl. sulavõid 1 tl. soola 1-2 muna 1 tl. köömneid (mooniseemneid) Kohupiim suruda läbi sõela, rõõsk piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim ja kuumutada, kuni eraldub vadak, ning kallata sõelale nõrguma. Nõrgunud kohupiimamass asetada keedunõusse, milles on sulatatud või, ja kuumutada pidevalt segades, kuni moodustub ühtlane mass. Siis segada juurde soolaga lahtiklopitud munad ja köömned. Kuumutada pidevalt segades veel 3-5 minutit. Panna külma veega kastetud vormi hanguma. Kui soovitakse sõira kauemat aega säilitada, asetada soe sõiramass linases riides raske vajutise alla, et vadak täielikult eralduks
Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad.
Joodi hapendatud kõivomahla, söödi kama, tehti lihaleiba. Söödi mune, mis värviti kollaseks. Tehti sõira, pirukaid, kisselli. Aias oli juba mõni mari võtta, siis see küpsetati saia sisse. Traditsiooniline sõir 500 g kohupiima, 1 l. toorpiima, 3 muna, 60 g võid, 1 tl meresoola 2 tl köömneid. Valmistamine: Munad kloppida lahti, lisada sool ja köömned, kloppida kuni sool on sulanud. Piim kuumutada kuni pind hakkab kergelt värelema, lisada kohupiim (kui on suureteraline, siis suruda läbi sõela või peenestada köögikombainis). Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID...............................................................................
Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus
Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid