Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kontrolltöö kordamine

Esiajalugu


Inimese kujunemine.


  • inimese arengu uurimisega tegelevad paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud
  • inimese areng algas u. 10 milj. aastat tagasi.

  • Australopiteekus e. lõunaahvlane
    • u.40 milj. aastat tagasi
    • kõigesööja
    • sõi lisaks kõigele muule ka raipeid
    • tuntakse vaid Aafrikast

  • Homo habilis e. osavinimene
    • 2.5 – 1.5 milj aastat tagasi
    • Ida-Aafrikas
    • valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde
    • Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust

  • Homo erectus e. püstine inimene

    • 1,8 – 0,3 milj aastat tagasi
    • esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast
    • suurem keha ja aju
    • oskas ka sutada tuld
    • valmistasid varjualuseid
    • eksisteeris kommunikatsioon
    • pikad
    • ilmselt tumeda nahaga

  • Neanderdaallane
    • 300 000 / 250 000 / 30 000
    • esimesed säilmed Saksamaalt Neanderdaadia orust
    • lihaseline kehaehitus
    • võibolla oskasid kasutada keelt
    • küttisid suuri imetajaid
    • kasutasid kivist tööriistu (nt. kaabits)
    • looma nahkadest valmistati kehakatteid
    • surnute matmine
    • hoolitseti haigete ja vigaste eest
    • surnud puistati üle lilleõitega
    • surid aegamisi välja teadmata põhjustel
    • mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga
    • eksisteerisid ehted.
    • madalad laubad
    • lühikesed
    • laiaõlgsed
    • jässaskad
    • längus laupäev massiivne alalõug

  • homo sapiens e. tarkinimene
    • u. 40 000 aastat tagasi
    • arenenud aju
    • osavad käed


    Kütid, kalastajad ja korilased


    • kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük
    • näljast aitasid välja marjad , seened, pähklid jne.
    • tunti hästi taimi, loomi ja linde
    • usuti hingedesse
    • esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile
    • kunst skemaatiline
    • pisiskulptuurid
    • laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus)
    • algul määrati sugulust naisliini mööda
    • hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira )
  • Esiaeg #1 Esiaeg #2 Esiaeg #3 Esiaeg #4 Esiaeg #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siim kingu Õppematerjali autor
    inimkonna algus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    pdf

    Inimene, ühiskond ja kultuur

    I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased ­ paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elam

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    pdf

    Eelajalugu

    I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased ­ paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elam

    Ajalugu
    thumbnail
    67
    pdf

    Esiajalugu ja arheoloogia alused

    1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

    Ajalugu
    thumbnail
    27
    doc

    Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad......................................................................................

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Esiajalugu

    Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr ­Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

    Ajalugu
    thumbnail
    29
    doc

    Esiajalugu ja selle periodiseering

    # ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade

    Ajalugu
    thumbnail
    168
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

    Üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. Eeposeid on paljudel rahvastel. Eeposed võivad olla nii rahvapärimuslikud kui ka kunsteeposed st kellegi poolt välja mõeldud nt Homerose „Ilias“. Kõige vanemaks eeposeks peetakse sumerite „Gilgameši“. Eraomand - perekonna või isiku õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme (nt tööriistad, toiduvarud jne). ESIAEG - Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus

    Ajalugu
    thumbnail
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

    Maastikuarhitektuuri ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun