Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suured maadeavastused 15-17 saj. (0)

1 Hindamata
Punktid
Suured maadeavastused 15-17saj
 
Põhjused:
      vajadus idamaiste vürtside järele
      india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid
      uudishimu ja seiklusjanu
      kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena
      Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
      müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima
      ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
 
Eeldused:
      karavellide ilmumine
      uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
      Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi
      Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
      ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
      veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu
      taasavastati Maa kerakujulisus
 
  
Tagajärjed:
Ameerikale:
     vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse
     indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse
     indiaanlaste massiline hävitamine
     nakkushaiguste levik (rõuged)
     Ameerika koloniseerimine
     neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse
 
Euroopale :
     eurooplaste maailmapilt avardus
     uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
     uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.)
     rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine
     uute põllukultuuride levik Euroopas ( kartul , tomat, mais, kakao jm.)
     kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu
     uued nakkushaigused – süüfilis
 
Tähtsamad maadeavastused:
      Henrique Meresõitja – portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli – portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue
      Bartolomeu Diaz – avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu
      Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse , Indoneesia suuremate saarteni
      1492.a – Kolumbus avastas Ameerika
      1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis
      Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika
      Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko
      Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule
Suured maadeavastused 15-17 saj #1 Suured maadeavastused 15-17 saj #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kebab Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Indiaanlased ja suured maadeavastused
5
doc

Indiaanlased ja suured maadeavastused.

kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni

Ajalugu
Maadeavastused-esitlus
12
ppt

Maadeavastused (esitlus)

Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine ­ varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused ­ süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale

Ajalugu
Suured maadeavastused
26
pptx

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused Suured maadeavastused   Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused:  Vajadus idamaiste vürtside järele  India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid  Uudishimu ja seiklusjanu  Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena  Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele  Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima

Ajalugu
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma
4
rtf

Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma?

Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis

Ajalugu
Varauusaeg
4
docx

Varauusaeg

Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubate

Ajalugu
MAADEAVASTUSED 15-– 18-SAJANDIL
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu
Suured maadeavastused --reformatsioon
3
doc

Suured maadeavastused - reformatsioon

merereisidele. · ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette . · veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. · taasavastati Maa kerakujulisus. · Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänud poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga. 3. Kuidas laiendasid suured maadeavastused euroopaste geograafilisi teadmisi maailmas? Selgitatage kolme näitega. Eurooplastele oli varauusaja lõpuks teada ligi 4/5 maakera pinnast. Tundsid 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Maadeavastuste mõjul nihkus kaubanduse raskuspunkt vahemerelt läänemerelt atlandi ookeanile. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. 4. Kuidas suhtusid eurooplased suurte maadeavastuste käigus avastatud kõrgkultuuridesse? Tooge kaks näidet.

Ajalugu
Keskaeg ja ristiusk
8
rtf

Keskaeg ja ristiusk

1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, kes ristisõdade

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun