Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma ühiskonnageograafia : Metallurgia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid?
  • Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?

Allikad: 
Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile,  AS BIT 2006
Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto  Tartu 2003, 
www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua 
,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal
 
Maailma ühiskonnageograafia
Metallurgia  
1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid?
2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia 

ja alumiiniumi tootmise paiknemist?
3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse 
rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust!
4.  Jaapanis  puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, 
ometi on Jaapan üks  suuremaid   terasetootjaid 
maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks.
5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must 
metallurgia?
6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide 

tootmisega? (nimeta vähemalt 3)
Mis on metallurgia?
• Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja 
metallisulamite tootmise ning 
metalltoodete valmistamisega

• Varustab teisi majandusharusid 
metalliga
• Inimkonna  vanimaid  tegevusalasid 
( vanemad töödeldud raua leiud 
pärinevad Egiptusest 3200 a eKr )

Metallurgia paiknemine
• Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, 
metallurgia on  energiamahukas  tööstusharu
• Metallurgia paiknemist mõjutavad  tooraine
energeetika , vesi, tööjõud, tarbija ja 
keskkonnanõuded.
• Kasvab metallide korduvkasutamine 
( peamiselt Põhja riikides)
•  Terasesulatus paikneb odava elektriga  
piirkondades või sadamalinnades, kuhu 
tuuakse toormetall leiukohtadest ja 
vanametall ka oma riigi territooriumilt
Metallurgia tehnoloogilised etapid
Metallurgia harud
Must metallurgia
• Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud 
metallid
• Peamine tooraine on  rauamaak , selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, 
mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks
• Sai alguse Euroopast , XV saj  sulatati töönduslikult rauda ja malmi
• Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa 
hävimine)
• Maagi  rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, 
enamik toodangust eksporditakse
• Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-
55%) ja vaeseks ( 20-40 %) 
• Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli)  kasutamine
Must metallurgia
• Peamised rauamaagi tootjad ja 
ekspordijad on  Austraalia
Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-
Aafrika Vabariik ja Venemaa

• Peamised terasetootjad on 
Põhja riigid( 60%)
• Musta metallurgia tooraine 
varud maailmas
TERASESULATUS
Värviline metallurgia
• Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi 
tooraine  boksiit
• Vanad värvilised metallid on vask, plii,  tsink  ja tina
•  Vasemaaki  on palju Tšiilis, USAs, Aafrika keskosas     
Sambia  ja Kongo DV territooriumil)
• Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses 
on metallidest esikohal (8,8 % maakooremassist)
• Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, 
Brasiilial , Jamaical, suurimad impordijad on USA, 
Lääne-Euroopa  ja Jaapan
Värviline metallurgia
• Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas 
– 1 tonn- 14 000 kWh
• Vanametallist toodetakse 1/3 maailma 
alumiiniumist
• Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises 
metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga 
on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega 
seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja 
tsingi tarbijad?)
• Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt 
mitu metalli ( nn polümetallid), ühes maardlas 
kaevandatakse sageli mitut metalli 
Metallurgia keskkonnaprobleemid
• Tekib palju aherainet, väga  energiamahukad  
töötstusharud
• Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks 
ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks
• Maa-alused kaevandused võivad põhjustada 
langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist
• Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab 
põhjavee kihte, halvendab  joogivee  kvaliteeti
• Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest 
kõrgahjud paiskavad õhku  kahjulikke  aineid
• Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 
500 km kaugusele
Metallurgia keskkonnaprobleemide
lahendamine

•  Tehnoloogia  täiustamine
• Puhastussüsteemide täiustamine
• Suurte ettevõtete  asendumine väikeste 
tehastega ( väheneb koormus keskkonnale)
• Metalli korduvkasutus hoiab kokku 
elektrienergiat ja säästab keskkonda 
• Tõhusam prügi sorteerimine, vanametalli 
kasutuse võimaluste  laienemine

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #1 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #2 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #3 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #4 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #5 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #6 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #7 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #8 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #9 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #10 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #11 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #12 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #13 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #14 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #15 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #16 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #17 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oinkoink Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

MUST METALLURGIA
12
ppt

MUST METALLURGIA

MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia  Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi  Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid  Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks  Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse  Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub

Keemia
Metallurgia
18
ppt

Metallurgia

METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe

Geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.

Maailma majandus
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

........................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

........................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun