Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma ühiskonnageograafia : Metallurgia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid?
  • Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #1 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #2 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #3 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #4 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #5 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #6 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #7 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #8 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #9 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #10 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #11 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #12 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #13 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #14 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #15 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #16 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #17 Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oinkoink Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
ppt

MUST METALLURGIA

MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia  Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi  Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid  Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks  Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse  Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub

Keemia
thumbnail
18
ppt

Metallurgia

METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia

MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.

Maailma majandus
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;......................................................................................................................... 40 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; .......................................................................................................................................... 41 37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; .......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ......

Geograafia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun