Põlevkivi referaat (0)

KOOL KIRJUTA SIIA
9. KLASS
Referaat
PÕLEVKIVI
NIMI SIIA
2009
Mis on maavarad ?
Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus . Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit ), vedelaiks ( nafta , mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks ( lubjakivi , graniit , kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit , marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas.
Põlevkivi
Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .
Avastaja ja avastuaeg
Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777 (A. W. Hupel).
Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi.
Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses.
Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks.
Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal.
Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti aluspõhja Kukruse lademes, mis kuulub Ülem-Ordoviitsiumisse.
Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus .
Kukruse lademe liigestus.
Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti . Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas.
Tootsa kihindi ehitus.
Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest.
Põlevkivi, varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam , kui lubjakivi.
Kohtla-Nõmme kaevandus .
Kohtla-Nõmme kaevanduse rikastusvabrik.
Põlevkivi lahtine kaevandmaine Kohtla-Nõmme karjääris.
Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal.
Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002.
Pealmaakaevandamine toimub Aidu , Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=P ....(Lühendatud aadress)
http://www.ep.ee/?id=1131
http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevanda mi...(Lühendatud aadress)
http://www.shaleoil.ee/index.php?id=128&L=1
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel5 ....(Lühendatud aadress)
http://polevkivi.blogspot.com/