· Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22)
seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist maksude diferentseerimine eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu Subsiidiumid turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad mittekuuletumistasu, sooritustagatis Keskkonnaseire. Keskkonnaseire seadus vastu võetud 20. jaanuaril 1999a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire
Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille
· Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
III 2. F.D.Roosevelt - Uus kurss e. New Deal - demokraatide reformipoliitika. 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid esialgu riigil sekkuda majandusellu kriisi ületamiseks, edaspidi kriiside vältimiseks ja pehmendamiseks. - lõpetati keeluseadus - dollar devalveeriti - kehtestati kontroll panganduse üle. Keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust. - põllumajanduses farmeritele subsiidiumid toodangu vähendamise eest AAA (vt, Fj. lk.126) - riiklike hädaabitööde korraldamine - et vähendada töötust teede, sildade, tammide jm. ehitamine. - nn ausa konkurentsi koodeks - korrastati ettevõtjate-vahelist konkurentsi; reguleeriti töövõtjate- ja tööandjate vahelisi suhteid, ametühinguid said seadusliku aluse oma liikmete töötingimuste eest kauplemiseks. - CCC (Civilian Conservation Corps), noortele meestele 6-kuused töölaagrid maal väikese
rakendada Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride. Määrused on sageli paindumatud ja majanduslikult ebatõhusad 13. Economic instruments to implement environmental policy. Benefits and weaknesses. Majanduslikud meetmed: 12 1. Keskkonnamaksud 2. Teenuste maksud (tarbijatele suunatud maksud) 3. Subsiidiumid (toetused) 4. Kaubeldavad (müüdavad) saasteload 5. Kindlustus- ja hüvitusmehhanismid Eelised: Vähendab ressursside kasutamist, mis olid varasemalt maksustamata teeb saastamise kalliks garanteerib, et keskkonna meetmete kulud ja kasutd on hästi balansis (slaid 549) Välismõjude internaliseerimine Keskkonnamaksud- loodusvarade, reostuse ja toodete kunstlik hinnatõus, et mõjutada
• Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu,
Valitsuste ja kohalikke omavalitsusi piiravad eelarvete koostamisel seadused: Maksuseadus Maksukorralduse seadus Eelarveseadused, millega pannakse paika eelarvete struktuur Riig tulud-kulud avaldavad mõju nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikult tegevusele. Riigieelarve kulude poolel jaotatatakse osad nende majandusliku sisu järgi. Töötasu riigi teenistuses olevatele töölistele ja ametnikele. Riigi maksed (dotatsioonid, subsiidiumid jne) kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele ning välismaale. Need maksed ilma vastuteeneta. Riiklik tarbimine kaupade ja teenuste ost, investeeringute ja kapitali ost. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad ümberjaotatavad maksed rahalised vahendid tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Pikemalt seletatuna tähendab see seda, et ühel kategoorialt inimestelt (rikkad) võetakse maksude abil tulusid vähemaks ja teistele
· Avaliku sektori kulutused tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega · Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks · Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid · Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega. Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud
Tootmise madala rentaabluse tõttu hakkasid loomakasvatajad ja piimatootjad 1990 alguses otsima võimalusi oma toodangu vähesel määral ise töödelda. Loomakasvatusfarmid asusid rajama kohapeale tapamaju ja piimatootjad meiereid. Tootjate survel võttis valitsus vastu subsiidiumite andmist loomakasvatussaaduste tootjatele.Iga kilo realiseeritud liha ja piima eest laekus tootja kontole eraldis riigieelarvest. Hiljem hakkasid subsiidiumid järkjärgult vähenema. Raha hakkas laekuma suur hilinemisega ja tootjate sõnul polnud sellisest abist abi. Maareformi eesmärk tunnustada maa minekut eraisikute ja eraettevõtjate valdusesse. Eraomanike valduses olev talu võis palgata tööjõuduja müüa oma toodangut ilma riigi kontrollita. Maareformiga võis talu ka pärandada. Agraarreformi eesmärgiks oli muuta sektor efektiivsemaks ehk suurendada tööliste huvi töö lõpptulemusele. Sooviti
C 15 5 D 20 7 Turupakkumine saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused antud hindade korral Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos. Pele hüvise hinna mõjutavad pakkumist mitmed teised tegurid. · Tehnoloogia tase · Vajalike ressursside hinnad · Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad · Pakkujate/tootjate arv · Tootjate ootused · Maksud ja subsiidiumid Antud hüvise hinna muutus toob kaasa hüvise pakutava koguse muutuse. Graafiliselt kajastub seda liikumine piki pakkumiskõverat. Tehnoloogia täiustumine toob kaasa pakkumiskõvera nihke paremale, kuna see alandab tootmiskulusi Kui tõuseb ükskõik millise antud hüvise valmistamisel kasutatava ressursi hind, siis pakkumine tavaliselt väheneb. Turu tasakaal 5.05.2010 Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, st. Ei täheldata nende mingit
reguleerimine tootmissisendid Töösuhteid Valuuta stabiilsus Tarbijakaitse liikumine Uurimis- ja arendustöö reguleerivad seadused kulud ja tase Poliitiline stabiilsus Elanike säästud ja Vanuseline koosseis Standardid laenukoormus Riiklikud subsiidiumid Eelarve tasakaal Hariduslik koosseis jms Rahvusvahelised Välisriikide Rahvuslik koosseis lepingus majandusolukord Rahvusvahelised Sissetulekute Migratsioon suhted kihistumine Valimised Regionaalse Eetilised hoiakud majandusarengu eripärad
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud...
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud
Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud
ja tööstust. Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu, kuid ei piira kauba kogumahtu. - kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida - litsents- määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse - ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Eksporditõke keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused, relvad vms). Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteks, kuid kasutatakse palju.
- saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) - Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Subsideerimine – rahaliste toetuste andmine. turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. turu loomine Turu loomine, müüdavad saasteload - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. Kyoto
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
*tootmistegurite(ressursside hinnad) - ressursside kallinemine vähendab pakkumist ja odavnemine suurendab pakkumist. kehtib siis, kui tootjal jääb sama palju raha ressursside muretsemiseks. *alternatiivsete kaupade hinnad - alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba pakkumise vähenemise? *maksud ja subsiidiumid - maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. (subsiidium on ettevõtte aitamine, toetamine. Toovad kaasa pakkumise kasvu, sest võimaldavad toota sama hinnaga rohkem.) *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes - kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. Loeng 3. 6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
mittekorporatiivne kasum(väikeettevõtted, osalsuühingud). · Amortisaator seeon osa kaupade tootmiskuluse, seeon summa, mille võrra seadmed aja jooksul oma väärtust kaotavad ning see summa kulutatakse, et kapitalivaru oleks muutumatu. · Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majadnusliku aktiivsusega. Eestis on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Nad ei sisaldus kuskil mujal sellepärast nad liidetakse, sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et
kahandab pakkumist; *tehnoloogia tase ja areng – tehnoloogia areng võimaldab pakkumist suurendada; *tootmistegurite(ressursside hinnad) – ressursside kallinemine vähendab pakkumist ja odavnemine suurendab pakkumist. *alternatiivsete kaupade hinnad – alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. *maksud ja subsiidiumid – maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht).
Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelevalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. o Volikogu ja valitsus kontrollivad üksteist · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. · Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril
nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 3. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust-; eristatakse kodanikulagatustel-roheliste ühendused ja riikikult loodud regulaatoreid- tarbijakaitse, töökaitse) 4. Mida kirjaldab organisatsiooni keerukuse määr?
Mare Randveer, TTÜ PAKKUMINE: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus) PAKUTAV KOGUS kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa PAKUTAV KOGUS ja HIND on VÕRDELISELT SEOTUD PAKKUMISE MÕJURID 1. tehnoloogia tase 2. vajalike ressursside hinnad 3. alternatiivkaupade hinnad 4. tootjate ootused 5. tootjate arv 6. maksud ja subsiidiumid NB!!! PAKUTAVA KOGUSE muutus kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Seda põhjustab hüvise hinna muutus PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus TURU ÜLEJÄÄK: suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse TASAKAALUHIND: hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad TASAKAALUKOGUS: nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused
pakkumist; · tehnoloogia tase ja areng või-maldab pakkumist suurendada; · tootmistegurite(ressursside hinnad) ressursside kalline-mine vähendab pakkumist ja odavnemine suurendab pakkumist. · alternatiivsete kaupade hinnad alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmi-seks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. · maksud ja subsiidiumid maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsii- diumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. · ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudlu-se ja pakkumise tasakaal
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, keskkonnakindlustust (riskikindlustust). Viis tüüpi majandushoobasid: · Keskkonnamaksud hindade reguleerimise kaudu mõjutada tootjaid ja tarbijaid ning tulude saamine keskkonnakaitse vajaduste rahuldamiseks · Teenusemaksud tarbijamaks, katab kas osaliselt või täielikult keskkonnateenuste hinna. Nt reoveekäitlus. Tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. · Subsiidiumid uue tehnoloogia stimuleerimiseks, uute turgude loomiseks keskkonnatoodetele/teenustele, tarbimisharjumuste muutmine. Eesmärk on mõjutada sastajaid oma tegevust muutma puhtamate tehnoloogiate kasutamiseks. · Keskkonnalubadega kauplemine saastekoguse ja ressursikasutuse vähendamiseks · Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine. 5. Territooriumide planeerimine 4
25-20%. Üldiselt langev, lõpus tõuseb natukene. 232. Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? Kogukulude suhe 75 % ümber, lõpptarbimiskulutustest 55 % ümber ja stabiilne mõlemal juhul. 233. Kuidas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme peamise kululiigi osatähtsused Eestis? Vahetarbimine, hüvitised töötajatele, subsiidiumid, omanditulu, sotsiaaltoetused, mitterahalised sotsiaalsiirded, muud jooksvad siirded, kapitalisiirded, kapitali kogumahutus. Eestis hüvitised töötajatele (ligi 10-11% SKP-st), sotsiaaltoetused (9-10%), vahetarbimine (6-9%). 234. Milliste tegevusvaldkondade lõikes liigendatakse valitsussektori kulud ja millised on suurima kuluvajadusega tegevusvaldkonnad Eesti kohalikele omavalitsustele? Üldised valitsussektori teenused, riigikaitse, avalik kord ja julgeolek,
Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine. Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks. Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel teel luuakse turueelis vähem saastavatele tootjatele. Üldisi maksutulusid suurendavad maksud. Lõivud, toetused ja subsiidiumid Majanduslikud mõjurid peavad olema eelkõige ergutama tootmise tehonoogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. Selleks pakutakse saastajale finantsabi keskkonnalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse. Saasteload Saastelubadega kauplemine sai alguse USA-st ning levis sealt teistesse riikidesse. Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab
peateele ja/või raudteele? Kas te peate oma asukohta korraliku transpordisüsteemi saamiseks eritöid tegema? Kui palju see maksab? - Sisesüsteemid millised sideteenused on kättesaadavad? Kas nende saamiseks on vaja teha lisakulutusi? - Kohalik olukord kas kohalikud elanikud toetavad teie ideed teie ettevõtte asukoha kohta või on selle vastu? Kas valitud asukohaga on seotud mingid spetsiaalsed maksud või subsiidiumid? - Teised teenused kas läheduses on vajalikke teenuseid pakkuvaid firmasid, nagu näiteks elektrikud, torulukksepad, automehhaanikud jne.? · Millal alustate tegevust? · Mis on teie ettevõttes erilist? · Miks saab teie äri olema edukas? 2.3 Ettevõtte eesmärgid. 5 Kirjeldage üldjoontes, mida teie ettevõte saavutada soovib. Kuigi ära võib
Kui lugeda graafikut paremalt vasakule, saab saaste piirkulu tõlgendada reostuse vähendamise piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 22. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kuidas saastet reguleeritakse. Tuua näiteid. Administratiivne (näiteks normatiivid) Otsene hinna mõjutamine Subsiidiumid Deponeerimise-tagastamise süsteem majandushoovad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. tehnoloogilised tegrid – tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9. Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus? Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes: Kuidas org
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Maailm on nüüd silmitsi ülemaailmse kalapüügi kriis enneolematu taseme. Vastavalt ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), 70% maailma kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat Fueled by suurenev nõudlus, kiiresti arenev tehnoloogia ja massiline valitsuse subsiidiumid, globaalse kalalaevastiku on jõudnud, ning paljudes valdkondades ületatud, piirid jätkusuutlikkust ohustamata oluline toiduaine kogu maailma jaoks. Lisaks ülepüügi kulud töökohtade kaubandusliku ja harrastuskalapüügi sektori häirib sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kalurite kogukondade arengumaade ja arenenud riikide sarnased, ning ohustab merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust. ÜRO
Avaliku sektori kulutused võib jaotada 4-ja rühma Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotudkaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektoritöötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. RIIGIEELARVE Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuse rahastamisel. Riigieelarve koosneb tuludest ja kuludest Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
procedures. 6 Hea võimalus makrokeskonna analüüsiks ja selle abil strateegia kujundamiseks on PESTG analüüs. See jaotab keskkonna viide kategooriasse ja nende alusel identifitseeritakse näitajad (komponendid), mille jälgimisest saame informatsiooni strateegia kujundamiseks. PESTG analüüs: x P - Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid (seadusandlus, keskkonnakaitse, subsiidiumid jne) x E - Majanduslikud komponendid (palga tasemed, inflatsioon, RKT ja selle muutus jne) x S - Sotsiaal-kultuurilised komponendid (kultuuritase, demograafia, religioon, haridustase jne) x T - Tehnoloogilised komponendid (infratstuktuur jne) x G - Rahvusvahelised komponendid, mis globaalseid trende (IT areng, transpordi areng, nafta hind jne) Komponentide määratlemisel tuleks aluseks võtta ettevõtte tegutsemise valdkond, arengu soovid ja kõik muu
Eestis on riigieelarve Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, kus määratakse kindlaks valitsuse järgmise aasta planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad. Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma: 15 1) tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele 2) riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.) 3) subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) 4) riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal.
sisaldab nii tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale. Kasutatakse: tänaste summade, tuleviku summade ja vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivate summade (palgad, üüritasud) võrreldavuse võimaldamiseks. 27. Mis on toetused ja mis on subsiidiumid ja kus neid kasutatakse ehituses Subsiidium riigi rahaline abi ettevõtjatele, et kunstlikult muuta nende toodang odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsused kasutavad subsiidiume näiteks uue majandusharu arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile oluliste majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised
nn HR kuldaeg. Tööandjate toetus. Mandri- Euroopa: 1980ndad- male breadwinner model, + naised koju, sest tööpuudus on kõrge. Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned
ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks N: kunstiväärtused. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid e lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba ekspordi eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärgiks on välisturu juhtiva positsiooni saavutamine antud kauba müümisel ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit selle moodustavad grupp riike selleks, et omavahel kaubelda tollivabalt ja kui tolliliitu kuuluvatel riikidel tekib vajadus
ümbertöötlemist (energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud; transpordimaksud – mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele; patareid) o maksude diferentseerimine – eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu (energiamaksud, transpordimaksud) subsiidiumid: o mittetagastatav finantsabi – antakse nt. saastamise alandamiseks tulevikus o laenusoodustus – tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks o maksusoodustus – maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine turu ergutamine: o saastamisõigusega kauplemine – firmad, kes suudavad viia oma
õpetajakoolitus 3 480 000 3 480 000 0 0 0 0 3 480 000 tegevustoetused valitsemisala asutustele 16 330 000 0 0 0 0 16 330 000 16 330 000 40 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 44 349 640 44 349 640 0 0 0 0 44 349 640 riiklik koolitustellimus erakõrgkoolidele 21 024 640 21 024 640 0 0 0 0 21 024 640
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
