seega ei saa mõõta subjektiivset vaesust lähtudes individuaalsest ressursside kasutamise võimalustest. Soovahesid majapidamise sissetulekute hindamises uuritakse, eeldades, et erinevused ressursside jagunemises baseeruvad kummagi poole (mehe või naise) enda sissetulekutel. Teisisõnu usuvad härrased Hammer ja Pedersen, et ebavõrdne ressursside jagunemine majapidamise enda sees toob tõenäoliselt kaasa süstemaatilise soovahe leibkonna ressursside subjektiivses hindamises. Tulemuste esitamise esimese etapina vaadeldakse kooselavate naiste ja meeste subjektiivsete majanduslike puuduste kogutasemeid Euroopa 20 näidisriigis. Kõige rabavam tulemus oli suur riikidevaheline erinevus majandusliku pinge ulatuses. Riikides nagu Kreeka, Prantsusmaa, Poola ja Ungari elavad 40 kuni 50 protsenti küsitletud meestest ja naistest subjektiivses vaesuses, samas kui Skandinaavia maades, Hollandis ja Sveitsis on see number alla 10 protsendi.
Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem Tsiviilõiguse mõiste subjektiivses tähenduses õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Nt omanikul on õigus oma asja vallata, kasutada, kuidas soov on. Tsiviilõiguses subjektiivses tähenduses on käitumine riiklikult tagatud. Tsiviilõigusest võib rääkida kui õppedistsiplinist või teadusharust. Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega. Selle all tuleb mõelda
reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist
ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; () *kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; ()
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu
ei saa mõõta subjektiivset vaesust lähtudes individuaalsest ressursside kasutamise võimalustest. Soovahesid majapidamise sissetulekute hindamises uuritakse, eeldades, et erinevused ressursside jagunemises baseeruvad kummagi poole (mehe või naise) enda sissetulekutel. Teisisõnu usuvad härrased Hammer ja Pedersen, et ebavõrdne ressursside jagunemine majapidamise enda sees toob tõenäoliselt kaasa süstemaatilise soovahe leibkonna ressursside subjektiivses hindamises. Tulemuste esitamise esimese etapina vaadeldakse kooselavate naiste ja meeste subjektiivsete majanduslike puuduste kogutasemeid Euroopa 20 näidisriigis. Kõige rabavam tulemus oli suur riikidevaheline erinevus majandusliku pinge ulatuses. Riikides nagu Kreeka, Prantsusmaa, Poola ja Ungari elavad 40 kuni 50 protsenti küsitletud meestest ja naistest subjektiivses vaesuses, samas kui Skandinaavia maades, Hollandis ja Sveitsis on see number alla 10 protsendi.
lahendit. · Õigus ei ole ainus õigluse teostamise vahend. · Õigus toimub eelkõige moraalidel tugineva regulatsiooni kaudu. · Õiglus inimestevahelistes suhetes väljendumine vahetuim vorm on mitte võigus vaid moraal. Objektiivne ja subjektiivne õigus · Kehtivate õigusnormide kogum. · Õigus subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigust. · Subjektiivne õigus tekib sinult siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda või õigustab tema nõuet teise isiku vastu. Kehtiv õigus ja õigusloome · Kehtiv õigus ehk positiivne õigus.
verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.
• füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad?
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna;
emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus
põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Meeltega tajutavate omaduste hulka kuulub: Vali üks: a. suund b. liikumine c. vorm d. kõik kolm vastust on õiged Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: SIIN SIIS A ÕIGE a
grammatikareegleid sõnastada) -oskus kõndida -oskus hoida tasakaalu -looma/linnu oskus pesa/urgu ehitada -looma/linnu oskus teha vahet söödaval ja mittesöödaval -oskus süüa teha -oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast) *Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming)
Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega
rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu
Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria · Aastast 1884 · Organismi seisundite teooria · Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles selle tagajärjel tekib emotsioon · Näiteks me ei nuta mitte sellepärast, et on
Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega
Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond
Muud väärtused:pikamaa armastus, isiklik armastus. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada . Teoreetiline eetika Teoreetiline eetika - see on teaduslik distsipliin, mis uurib moraali erilist sotsiaalset nähtust, uurib, mis see on, kui moraal erineb ülejäänutest sotsiaalsetest nähtustest.
Kohustus on riigi poolt kehtestud käitumismäär. Teiselt poolt kohustatud isik on kohustatud täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Seega subjekti õigused ja juriidilised kohustused korrespondeerivad omavahel - on omavahel vastavuses. Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu. Õigussuhte objekt Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: 1. Objektiivses tähenduses Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 2. Subjektiivses tähenduses Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja
5) Järgnevalt on esitatud kaks väidet. Seadke väidete pooled vastavusse nii, et väited oleksid tõesed. · Kõikides keeltes on negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Rohkem kui positiivseid tundeid väljendavaid · Kõikides keeltes kasutatakse igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid 6) Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses 7) Kes eestlastest on rahvusvaheliselt tunnustatud emotsioonide neurofüsioloogia uurija ning on rääkinud sellest, et meil on peaajus 4 närviringet? J.Panksep 8) Katsed inimestega on näidanud, et ka mitmekümne näo hulgast märkab inimene esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii? Evolutsiooniliselt väljendab negatiivne näoilme midagi halba, mis võib olla inimese elule ohtlik.
tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid:
teadvus "psüühika kõrgeim vorm". Õpik "Psühholoogia gümnaasiumile": "Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest." Aru ja Bachmanni määratlus: Teadvus – olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja
kasutamise võimalusega ja mis on mõeldud ühiskondlike suhete reguleerimisega, kaitsemisega või täiustamisega. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus.
ärevusest ja materjali hulgast. TUNDED Tunded ehk emotsioonid. Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse varjundiga emotsioon või tunne mis on seotud
kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu
pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi omadusi, mille olemasolu pakub kinnitust asjaolule, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada järgmisi koostisosi: 1
tema eesmärgiks olla vaid müügikõlbuliku toote disainimine. Seega ei sea ka koodeksi punkt III 6a Smithile takistusi lepingusse astumisel. Leiti, et insener Smithi valik leping sõlmida või mitte, on seotud ainult tema isikliku usuga, et ta suudab oma tegevusega kolme kuu jooksul toote müügikõlbulikuks muuta ning mitte väliste kohustustega eetikakoodeksi ees. Autori subjektiivne arvamus Mina arvan, et antud olukorras seisneb probleem ainult insener Smithi subjektiivses hinnangus oma võimetele töö toote kallal edukalt tähtajaks lõpetada. Kui ta leiab, et on selleks võimeline, peaks ta lepingu sõlmima, kui mitte, siis sellest hoiduma. Leian, et inseneri esmane kohus ei ole mitte luua kõigist teistest parem toode, vaid eelkõige informeerida tööandjat ning klienti toote kvaliteedist. Olen kindel, et võimendi, mis tehnilistelt parameetritelt jääb maha tippklassist, kuid samas on hinnalt oluliselt odavam, leiab oma klientuuri
poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Nt on A-l kui omanikul õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning samas õigus nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui A omandit rikutakse (nt asja kahjustatakse), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist
Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud
supraleenist korsett. Korseti kandmist alustatakse mõnest tunnist päevas, kuid juba viiendal päeval peaks korsetti kandma 23 tundi ööpäevas. (Üks tund jääb haigele hügieeniga tegelemiseks ja võimlemiseks, võimlemisharjutused ja ujumise määrab ravikehakultuuri arst.) 17 7.HINGELINE REHABILITATSIOON Kehalised defektid, mis moonutavad keha väliskuju, kajastuvad inimese psüühilises subjektiivses elamuses reeglina väga intensiivselt. Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine, domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine,
PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega -suurim hüve oma funkt. teostamine parimal viisil *Inimhinge funkt. Mõistuspärane toimimine *Inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud.Kuid üüluseramastajale
4. Kuidas on teadvust defineeritud? Teadvust nimetatakse vaimuseisundit; ÕO10 mõtete, emotsioonide, tajude ja mälestuste omamis ja tundmist. Teadvust on raske defineerida ning paljud on defineerinud seda omamoodi. Näiteks: olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, iseendale
See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust. 1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus, rõõm, viha). 29. Tundmuste toime inimesel. 1. Aktiivsed tundmused annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on steenilised tundmused. 2. Passiivsed e. asteenilised tundmused vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne
nägemusele: ,,Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis.". Sama palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõlgenamisi õiguse kohta. Näiteks H. Kelsen tõlgendab õigust kui inimkäitumise normatiivset sunnikorda. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. Õiguse allikate kujunemine Mandri-Euroopas Vanimaks õiguse allikaks loetakse tavaõigust. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Toimusid ka kohtud (avalikud).
sündmustele isemoodi. Näiteks kui jutt peaks rõõmustama ja ollakse eelnevalt teada saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda. Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1
2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks). Eesti keeles on sõnal „õigus“ mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Eristatakse õigust objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumit (õiguskorda tema staatikas) – ja õigust subjektiivses mõttes – õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Töö eesmärgiks on välja selgitada kuidas suhtuvad teineteisesse õigus ja õiglus. 1. Õigus Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik. 3
kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus. Otsuste põhjendamisel ei piisa peaaegu kunagi ainult printsiibile viitamisest, igal printsiibil on oma kindel sisu. Kui lähtuda väärtuste ja printsiipide neist määratlustest, mis võimaldavad väärtusi ja printsiipe õiguse reguleerimisega siduda, siis tuleb üldkehtivaid väärtusi käsitleda objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Printsiip on teaduslik-loogilises mõttes süsteemi keskne mõiste, alus, mis kujutab endast mingi seisukoha üldistust ja laiendamist kõigi selle valdkonna nähtustele, millest tähendatud printsiip on abstraheeritud Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Põhiseaduse I peatükis sisalduvad printsiibid määravad ära riigivõimu organisatsiooni põhialused
Sellele vahenduslülile toetudes saab põhjendada väiteid välismaailma kohta. Seesugune ettevõtmine kätkeb endas probleemi kuidas on üldse võimalik haarata maailma ennast, kui alati jääb midagi maailma ning minu vahele. Nii maadlevadki empiristid lõputult skeptikuga, kes osutab võimalusele, et maailm võiks olla ka teistsugune ning et subjekti teadmistel ei õnnestu jõudagi kaugemale talle antud nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide
pigem õnnelikuks tegevad) väljavaatad üsna erinevaid seisukohti ning on osalenud erinevate teadusuuringutes. Emotsioone ja subjektiivset heaolu käsitlevad uuringud on leidnud, et (a) inimesed tunnetavad mõju järjepidevalt, (b) mõju on kergesti käsitletav positiivse või negatiivsena ja (c) suur osa inimesi tunnetavad enamusel ajast positiivset mõju (Diener & Lucas 2000).Kuna inimesed kogevad rohekem positiivseid emotsioone, kui negatiivseid subjektiivses heaolus, siis järeldatakse uuringute põhjal, et inimestel üldiselt on pigem kõrge subjektiivne heaolu. Mõned uurijad on keskendunud sellele, kuidas säilitada positiivseid mõjutegureid ning vähendada negatiivset mõju, teised jällegi keskenduvad igapäevaolukordadele ning sellele kuidas igapäevased ja jätkuvad tegevused mõjutavad ning on seotud globaalse subjektiivse heaoluga. Mitmed uurimused on keskendunud omakorda sellele kuidas inimesed
mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui kasutatakse hüpnoosi, siis ühte inimest (subjekt) juhendatakse teise isiku (hüpnotiseerija) poolt, vastamaks sugestiooni põhjustatud muutustele subjektiivses kogemises, tajumise muutustes, tundlikkuses, emotsioonides, mõtlemises või käitumises. Inimene võib ka teha enesehüpnoosi, mis on hüpnotiseerimise protseduuri läbiviimine üksinda. Kui subjekt reageerib hüpnoosi sugestioonile, siis öeldakse, et hüpnoos indutseeriti. Hüpnoosi induktsioon Hüpnoosi induktsioon koosneb järjestikustest sugestioonidest, mis kontsentreerivad tähelepanu ja põhjustavad seisundi muutumise ärkvelolekuseisundist hüpnoosiks (Whitehouse, 2007)
Peale traumat võib aga üks neist mälu liikidest aga kustuda ning siis on vaja uuesti õppida. Tunded ehk emotsioonid Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse
Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat "Utoopia". Leidis, et rahva majanduse põhjuseks on raha
mõistetakse, muutuvad ka eetika ja moraal üha enam vaimsest tingituiks, üha enam ainelisest elust sõltuvaks. Eetika ja moraali filosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus. Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega
järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus
ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk 337-338) Psühholoogia prototüüpilise (põhilise) definitsiooni kohaselt on kolm emotsiooni peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Uute meetodite abil, mis lasevad heita pilku kehasse ja ajju, avastavad teadlased üha uusi füsioloogilisi üksikasju selle kohta, kuidas emotsioonid valmistavad keha ette
annaabi.ee 
