asutuste (koolitajate, projektijuhtide) kohta info kogumisega ning koolituse vormide valikuga, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest. Koolituskavas tuuakse ära koolituse kuupäev, koolituse teema, koolituse tüüp, koolituse läbiviija, osaleja, koolituse maksumus, majutuse toitlustuse kulud, kulud kokku ja märkused. Koolitusdokumendid 4 4.5 Koolituskursusel võib osaleda struktuuriüksuse juhi nõusolekul iga töötaja, kui ta on täitnud nõuetekohaselt koolitustaotluse, kui ta kuulub antud koolituskursuse sihtgruppi (koolitus on seotud tema ametikohal töötamiseks vajalike oskuste ja teadmistega) ning koolituskursusel on vabu kohti. 4.6 Väliskoolitusplaan koostatakse 1x aastas, selle eest vastutab personalijuht. Koolitusplaani koostamisel vaadatakse läbi osakondade koolitusvajadused ja väliskoolitajate koolituspakkumised. Koolitusplaani korrigeeritakse pärast koolituse
kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid tööks dokumendihaldusprogrammiga
säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid tööks dokumendihaldusprogrammiga. Asjaajamiskorra nõudeid peavad täitma kõik
- Tallinn - (allkiri) Nimi Ametinimetus 12 . jaanuar 2011 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) andis üle ja (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud toimikud, pitsatid ja plangid. 1. Täitmisel olevad dokumendid 1.2 Teised dokumendid 2. Asjaajamises lõpetatud arhivaalid (nt seisuga 2010. aasta) Jrk nr Sarja tähis Sarja pealkiri Aasta Hulk Märkused 3. Pitsatid (pitsatite kirjeldus ja jäljendid)
Asutuses on ametliku pitsatina kasutusel sinise värviga sõõri kujuline pitsat (sõõri läbimõõt 28 mm). Ametliku pitsati kohustuslikud rekvisiidid on: sõõri keskel läbiva suure tähega kiri - XXX; sõõri ülemises servas läbiva suure tähega kiri OSAÜHING; sõõri alumises servas läbiva suure tähega kiri EESTI VABARIIK; Ära on määratletud ametliku pitsati kasutamise kord ja pitsati haldamise vastutus. Igal struktuuriüksusel võib olla oma struktuuriüksuse pitsat. Struktuuriüksuse pitseriga kinnitatakse asutuse dokumentidest tehtud koopiaid ja väljavõtteid nende saatmisel teistele asutustele. Kasutuselt kõrvaldatud pitsatid ja templid hävitatakse struktuuriüksuse siseselt, koostades hävitamisakti, mis edastatakse kantseleisse säilitamiseks. Struktuuriüksustel on õigus kasutada templeid tööalase tegevuse lihtsustamiseks. Templite haldamise eest vastutab struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud töötaja. 2
Tavaliselt on iga dokumendi kohta märgitud: 1) dokumendi autor 2) pealkiri 3) koostamise kuupäev 4) registreerimise või saamise kuupäev 5) viit e dokumendi järjekorranumber Registreerimisel seostatakse dokument liigitusüksusega, millesse ta registreeritakse. Seda seost väljendab viit. Näit. 12-6-3/117, kus 12 on funktsiooni tähis 6 on dokumendi sarja tähis 3 on struktuuriüksuse tähis 117 on dokumendi järjekorranumber 8.2-1/133, kus 8 on struktuuriüksuse tähis 2 on struktuuriüksuse allüksuse tähis 1 on dokumendi sarja tähis 133 on dokumendi järjekorranumber registris DOKUMENTIDELE SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE Säilitustähtaja määramise eesmärk on tagada, et dokumente hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse.
eks) , AvTS § 35 lg 2 p 2 2. PERSONALITÖÖ KORRALDAMINE 2-1 Personalikäskkirjad 50 aastat Personalitalitus P, DHS 2-2 Personalikorraldused 10 aastat Struktuuriüksuse juhid AK AvTS § P, DHS 35 lg 1 p-d 11, 12, § 40 lg 3 2-3 Töötajate isikutoimikud 50 aastat AK P pärast (asutusesi
kuupäeva ja perioodiliste teimimiste või kontrollimiste kuupäevad. Elektriinstallatsioonitööks kavandatud isikukaitsevahendi kasutusjuhendis peavad olema ära toodud kasutamistingimused ning kasutamisaja jooksul tehtavate vajalike teimimiste ning kontrollimiste kirjeldus ja sagedus. Kasutusjuhendis esitatud teave peab olema eestikeelne, täpne ja üheselt mõistetav. 2.3 Kohustused ja õigused, dokumentatsioon, järelevalve 2.3.1 Struktuuriüksuse juht peab tagama: 5/18 1) et isikukaitsevahendit kasutataks vastavalt ohu suuruse, ohuga kokkupuute sageduse, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omadustele valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni; 2) iga oma töötaja varustatuse, vastavalt töödele või töökohtadele või ohutusjuhendites ette nähtud
või kohtus. Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või osakonna juhina või kohtu esimehe, juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav
valgustatus valgustuses on suured kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Tuleoht Küttesüsteemid Tuleb viia remonditööd lõpule ebakvaliteetsed Vastavalt struktuuriüksuse majanduslikele võimalustele suunata töötajad, kes töötavad Töötajatel esineb silmade Pidev töö ereda vähemalt poole tööajast tervisekontrolli väsimust, ülepinget, valgusega (silmade ja nägemise kontroll); puhata silmi nägemise halvenemist
LISA nr 1 töölepingu nr 29 juurde TRANSCOM EESTI OÜ PERESONALIASSISTENDI AMETIJUHEND I ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksuse nimetus Puudub 1.2 Ametikoha nimetus Personaliassistent 1.3 Kellele allub Tegevdirektorile 1.4 Alluvad Puuduvad 1.5 Asendajad Puuduvad 1.6 Keda asendab Puuduvad II AMETIKOHA EESMÄRK Personalitöö ja koolitustegevuse koordineermine ja korraldamine ettevõttes. III TÖÖÜLESANDED JA TULEMUSED 3.1 Koordineerib ettevõtte personalipoliitikat ning töötab sellega kooskõlas välja personalitööalased protseduurid, standardid, korrad, kindlustab nende juurutamise ja kontrollib täitmist.
regulatsioonidele. 4. Tegevuse audit, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse org-i üksikuid alategevusi või protsesse. Asutuse juht vastutab sisekontrolli süsteemi ja siseauditi rakendamise eest, kus see on kohustuslik. Sisseseatav funktsioon peab lähtuma INTOSAI üld- ja erireeglitest, samuti EL, Eesti Vabariigi riigikontrolli ja Rahandusministeeriumi üldistest juhenditest. Avalikus sektoris nimetab siseauditis vastutava isiku või loob vastava struktuuriüksuse vastava asutuse juht, kes on kohustatud tagama siseaudiitorile tööks vajalikud tingimused ning sõltumatuse org-i teistest töötajatest või struktuuridest. Siseauditi funktsioon toimib asutuse juhi vahetus asutuses. 13.02.2012 Siseauditi üksus ja selle komplekteerimine Asutuse juht nimetab siseauditi eest vastutava isiku ja vajadusel moodustab siseauditi struktuuriüksuse
töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. 2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine
või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. 2) Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena. 3) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine. 6. Miks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud? Põhjendage. Esiteks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud seetõttu, et erakonnad esindaksid eelkõige rahva, mitte endi isiklikke huve. Teiseks on seadused loodud erakondadele selleks, et kõikidel erakondadel oleksid samaväärsed õigused ja võimalused. Väldib olukorda, kus mingil
TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE KOOLITUSE REGISTREERIMISE KAART Ettevõtte nimetus Struktuuriüksuse nimetus Juhatuse osakond Töötaja ees- ja perekonnanimi Kutse- või ametiala Ehitaja Tööstaaz 10 aastat A. Juhendamised Juhendamise Töötajale tutvustatud juhendi või õigusakti Juhendaja ees- ja Juhendamise Juhendatava Kuup.
DOKUMENDI MENETLEMINE JA HOIDMINE. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE Karin Kõrts Triin Samra Lääne-Viru Rakenduskõrgkool JA12 DOKUMENDI LÄBIVAATAMINE § 34. Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine · Dokument saadedakse läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile, kes määrab lahendaja ja tähtaja. · Andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähaeg märgitakse dokumendiregistrisse. § 35. Dokumendi täitmise tähtajad · Dokument vaadatakse läbi ning läbivaatamise ja lahendamise tulemustest teatatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. · Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul. DOKUMENDI KOOSKÕLASTAMINE § 36
". Osalejad võisid teha uusi fotosid, otsida fotosid oma kogudest või joonistada pildi, kui sobivat fotot ei õnnestunud leida. 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Uuringus osalejatelt koguti andmeid fookusrühma intervjuudega. See meetod valiti eeskätt põhjusel, et ei tekiks erinevast võimupositsioonist tingitud konfl ikti uurija ja uuritavate vahel (Gibbs, 1997), sest uuringu vastutav täitja on õppejõud ja struktuuriüksuse juhataja. Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17
Piirivalvur Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike piiriül...
nõuete muutumisel; töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks. tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepingugamääratud tööde või ametikohustuste hulka; Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja väljaõpe on
jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. (4) Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi
com Praktika kestus: 15. jaanuar 2018. a12. märts 2018. a, kokku 15 tundi nädalas, 8 nädalat. Praktika eesmärgid: 1. Rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õppeaine õpiväljunditega: 1.1 Majandus- ja rahandusanalüüsi rakendused 1.2 Majanduskeskkonna tegurite hindamine ja analüüs 2. Omandada töökogemusi ja -oskusi iseseisvaks ametialaseks tööks. 3. Osaleda struktuuriüksuse igapäevatöös, arendada meeskonnatöö oskusi ning lahendada erialaseid tööülesandeid. Praktika õpiväljundid: 1. Tunneb organisatsiooni tegevuse, toimimise, juhtimise, töökorralduse eesmärke ja organisatsiooni ees seisvate ülesannete olemust. 2. Mõistab organisatsiooni majandusanalüüsi vajadusi ja põhimõtteid. 3. Oskab analüüsida organisatsiooni ja majanduskeskkonna vahelisi olulisemaid seoseid ja mõjutegureid.
dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? Dokumendiplank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplangile kujundatakse püsielemendina kirjapeaväli: riigivapi kujutis, logo, autor (asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja). Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja, käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel. Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks, registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt. 5
luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). 5. MILLELE TUGINEDA ? · TTOS, õigusaktid ja määrused · Hea tava · Kirjandus · Standardid · Spetsialistide abi 6. VORMISTAMINE · Süsteemne, · Eraldatud tähtsad ja vähetähtsad riskid, · Olulisemad ohud ettepoole, · Arenev süsteem, · Hõlpsasti kasutatav: -ettevõtte riskid, -struktuuriüksuse riskid, -töökoha riskid, -töötaja riskid Elektroonselt vormistamine spetsiaalse programmiga 7. TEGEVUSE 5 ASTET: · Teabe kogumine. · Ohutegurite tuvastamine. · Ohuteguritega seotud riski hindamine · Tegevuste kavandamine riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. · Riskihindamise dokumenteerimine 8.KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.osh.sm.ee/good_practice/Ra_27.09.07.ppt http://www.karell.ee/?mid=78 http://www.sm
käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusreziimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse päevikusse sissekanne. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral;
1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani. Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kehtivast töötutoetuse päevamäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus töötutoetuse päevamääraga. Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale vormikohase avalduse Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu, kus ta on töötuna arvele võetud. Töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud
nõuete muutumisel; 2) kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 3) töökorralduse muutmisel või tehnoloogia või töövahendite vahendamisel või uuendamisel; 4) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; 5) kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; 6) kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise või tööinspektor peab seda vajalikuks; Kokkuvõte Töötaja juhendamine ehitusplatsil on väga oluline, kuna nii välditakse ohtlikke töövõtteid. Väga tähtis roll on ka isikukaitsevahenditel, mille kasutamisel kaitstakse oma elu ja tervist. Tööandjal tuleb kontrollida ohutusreeglite täitmist. Kasutatud allikad http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/tootervis/TTH_ja_tooohutusalane_koolit us_ja_juhendamine.pdf (04.10.2013) http://www.ti
1)Kirjad; 2)protokollid ja aktid; 3)õigusaktid,dokumendid; 4)millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 16. Kas asutusesiseses asjaajamises on kohustuslik kasutada planke? Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. 17. Millised elemendid kantakse üldplangile? Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. 18. Millised võivad olla paberkandjal plangi turvaelemendid? 1) vesimärk; 2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; 3) plangi number; 4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element. 19. Mis keeles on plangid? Plangid on eesti keeles
Lisaks tuleb arvesse võtta EL-i ja Eesti Riigikontrolli ja Rahandusministeeriumi metoodilisi juhiseid. 17 Juhid peavad tagama süsteemi pideva täiustamise, kaasajastamise ja tagama pideva järelevalve selle toimimise üle. Organisatsiooni juht nimetab siseauditi eest vastutava isiku ning vajadusel moodustab vastava struktuuriüksuse oma vahetus alluvuses. Juhi kohustus on luua siseaudiitori tegevuseks kõik vajalikud eeldused ja tagada üksusele sõltumatus teistest struktuuriüksustest või juhtidest. Kui siseauditi üksust ei moodustada, siis laieneb üksuse kompetents siseauditi eest vastutavale isikule. Siseauditi üksus annab tegevusest aru asutuse juhile ning vastutab üksuse ülesannete täitmise eest. Üksuse tegevuses on oluliseks piisav sõltumatus. Seega on üksus ühelt poolt
13) Lisamärge 14) Lisaadressaat 15) Koostaja 16) Kontaktandmed 20. Millega tuleb arvestada dokumentide vormistamisel? Kohustuslike elementide, sisu, vormi, struktuuri olemasoluga. 21. Mis on plank ja missugused dokumendid vormistatakse plankidele? Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Dokumendiplangile või digitaalkandjale vormistatakse asutuse, selle struktuuriüksuse või ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 22. Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? Kuupäev on kirja lõpliku valmimise kuupäev, ajahetk, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud. 23. Mis on personaalne adresseerimine, selgitage selle vajalikkust? 24. Mis on viit ja milleks see on vajalik? Viit on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis
Six Sigma mõõtmiseks. ,,Tase 6 sigmat" tähendab seda, et miljoni soorituse kohta tuleb maksimaalselt 3 - 4 viga. Selle saavutamiseks uuritakse probleemide põhjuseid, optimeeritakse protsesse ja juurutatakse parendused. Kuus Sigmat pakub sealjuures: struktureeritud ja metoodilist lähenemist protsesside parendamiseks; läbipaistvaid juhtimisprotsesse, mis ulatuvad üle ühe struktuuriüksuse piiride ning mõjuvad kuni varustajate ja klientideni; analüütilisi võtteid, mis on osaliselt samad, mida kasutavad TQM ja kaizen, kuid nende kõrval ka komplekseid statistilisi võtteid ning raamprogrammi töötajate väljaõppeks. Kuue Sigma meetodit kasutatakse nii teenindus- kui tootmisettevõtetes, kes soovivad vähendada tegevuskulusi, tõstes samal ajal tarbijale suunatud toodete ja teenuste kvaliteeti ning suurendades seeläbi oma ettevõtte tulu.
2. Töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 3. Tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 4. Töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; 5. Kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; 6. Tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; 7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav
3.6.4. dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 3.6.5. pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 3.6.6. dokumendi lisade nimetused ja arv; 3.6.7. dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 3.6.8. vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 3.6.9. mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 3.6.10. sarja tähis; 3.6.11. struktuuriüksuse nimetus või isiku nimi, kellele dokument on suunatud lahendamiseks või kes dokumendi koostas; 3.6.12. lahendamise tähtaeg; 3.6.13. täitmismärge (kes täitis, millise toiminguga ja millal); 3.6.14. muud andmed, mis on dokumentide menetlemisel olulised või on nõutavad õigusaktideg 4. DOKUMENDIPLANKIDE HOIDMISE JA KASUTAMISE KORD 4.1
ÕNNETUSOHT- Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea käitumise ja juhtimise. KÄITUMINE OHUOLUKORRAS- Õnnetusohu korral on töötaja kohustatud: teavitama sellest koheselt nii töökaaslasi kui ka töö vahetut korraldajat või struktuuriüksuse juhti; vajadusel seiskama ja lülitama vooluvõrgust välja töövahendid ja seadmed; mitte jätkama tööd enne, kui töö vahetu korraldaja või struktuuriüksuse juht on selleks loa andnud; võtma vajadusel omal algatusel tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks, kui see ei ohusta töötaja elu ega tervist; .lahkuma kiiresti ja ohutult vastavaid evakuatsioonipääsusid kasutades oma
Kui seda valesti käsitleda, võib ettevõttes tekkida suured kahjud. 14. Aktiivne, poolaktiivne, passiivne, 15. Registreerimisele kuuluvad: 1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; 2) asutuses koostatud protokollid ja aktid; 3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; 6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. Registreerimisele ei kuulu 1) kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused; 2) reklaamtrükised, prospektid; 3) perioodika (ajalehed, ajakirjad jm); 4) isiklikud kirjad, rahakaardid;
· lisaadressaadid · kooskõlastusmärge · viisa · pitser, ärakirja või koopia, väljavõtte ja arvutiväljatrüki kinnitamise märge · koostaja või vastutava väljaandja nimi · pealkiri Mis on dokumnendihalduse mõistes plank? Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks; dokumendi põhi. Dokumendiplangile vormistatakse asutuse, selle struktuuriüksuse või ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. Dokumendiplangid jagunevad: 1. üldplank millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 2. dokumendiliigi plank ametikirja, käskkirja ja teised plangid, mis on moodustatud üldplangi alusel. Kui suurele paberile koostatakse ametdokumendid? Mõõdud? Kasutatakse paber formaati A4 (210x297 mm), harvem A5 (148x210 mm).
(7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu samasus. § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kellel on õigusakti andmise õigus. § 12. Plankide vorminõuded (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. (3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement (vesimärk, reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element). (6) Plangid on eesti keeles. (9) Kirjaplangil peavad olema asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja sideandmed, asutuse registrikood, pangakonto number vms. 2. jagu Dokumendi elemendid § 14
tükkhaaval, alla 10 a võib loetleda summaarselt. Ülevaade vormistatakse paberkandjal või peetakse seda elektrooniliselt. 6. Dokumentide hoidmine asutuse tegevuse lõpetamise järel (säilitustähtajad, äriseadustikust tulenevad säilitamise nõuded, hoidmise tegelik korraldamine ) Paberdokumente tuleb hoida nii, et on tagatud säilimine- kapil või laual, maast 10-15 cm kõrgusel. 7. Säiliku kaanele kantavad andmed arhiivimoodustaja nimi,struktuuriüksuse nimi,sarja tähis, pealkiri, piirdaatumid, toimiku number, lehtede arv, leidandmed 8. Hävitamise protseduur (kuidas dokumenteeritakse, kuidas viiakse läbi füüsiline hävitamine Selgitatakse välja millised dokumendid lähevad hävitamisele. Dokumentide hävitamisel tuleb koostada hävitamisakt ehk eraldamise akt (asutuse üldplangil), milles märgitakse kes, millal ja kui palju ja kuidas dokumente hävitas. Füüsiline paberdokumentide hävitamine on
Kõikide tasandite juhid soovivad anda oma panuse koolituse kordaminekuks 20. Koolitusvajaduse hindamise protseduur Koolituse planeerimisel tuleb küsida MIKS? KEDA? KUIDAS? Miks? Otsustage koolituse eesmärgid ja ulatus, arvestades rahalisi vahendeid. Koolituse tulemuslikkust hinnatakse lähtudes sellest, kus ja mil määral saavutati eesmärgid. Keda? Otsustage, keda on vaja koolitada, olenevalt sellest, kas tulemust oodatakse eelkõige inimese, struktuuriüksuse või tegevusvaldkonna tasandil. Määratlege koolitusvajadus. Kuidas? Otsustage, mida õpetada, milliseid meetodeid kasutada, kes koolitab, palju saate selle eest maksta. Koolituseks kavandatud ressursside kasutuse efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui täpselt on programm läbi mõeldud. Koolitusvajaduse hindamisel ja analüüsil lähtutakse erinevate tasandite vajadusest. Reeglina on selleks kolm tasandit organisatsiooni kui terviku, madalama struktuuriüksuse ning töötaja tasand.
Asutuses registreeritavad dokumendiliigid määratakse asutuse asjaajamiskorras. Üldiselt kuuluvad registreerimisele: · asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; · asutuses koostatud protokollid ja aktid; · saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); · lepingud; · suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; · asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused jm dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on see vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; · muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. Dokumentide registreerimisel antakse dokumendile registriindeks, mis koosneb: 1) järjekorranumbrist; 2) toimiku indeksist.
9. Millised on peamised tööülesanded hindamise läbiviimisega seotud probleemid Tööalasesse hindamisse suhtutakse formaalselt Puudub selge ettekujutlus hindamise eesmärgist Töötajaid ei informeerita hindamise eesmärkidest, protseduuridest ja tagajärgedest Organisatsioonis puudub kõikidel tasanditel soov midagi muuta, töökorraldust analüüsida Puudub juhtkonna sisuline toetus Puudub eestvedaja Struktuuriüksuse sisemine töökorraldus on „varjatud ala“ kuhu vaatamine ei ole soovitatav Hirm hindamise protsessi ees nii töötajatel kui ka juhtudel (kardavad vestlusi läbi viia, sest puuduvad teadmised ja oskused) 10. Loetle erinevaid tööalase hindamise vestluse tüüpe ja kirjelda neist ühte lähemalt Planeerimisvestlus- tulevikueesmärkide ja ootuste sõnastamiseks peetav vestlus Tulemusvestlus- varem saavutatud tulemuste analüüs
7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul. 2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 2.1. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse abstraktse faktilise koosseisuga, 1 c) keerulise õigusliku tagajärjega Kui töötajal puudub isiklik pastapliiats või kui töötaja pastapliiats muutub
T = ---------, m/in-t Tootlus ja töömahukus: T1 T2 R 1 Kt = ----------- x 100, % EMT T = --------------- T1 T = ---------, kr/in kohta aastas töömahukus 59. Raamatupidamise korraldamine füüsilise ja juriidilise isiku poolt. Korraldamise viisid: - moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja, - kasutab raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid, - peab ise raamatupidamist. 60. Raamatupidamiskohustuslase mõiste. Raamatupidamiskohustuslane Eesti vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank, kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust. Vastavalt seadusele :on Eesti Vabariik ühe avalik-
nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepingugamääratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- või täiendjuhendamine, välaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus;
Dokument on registreeritud, kui talle on antud viit ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Registreerimisele kuuluvad: koolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; koolis koostatud protokollid ja aktid; lepingud; saabunud ja väljasaadetavad dokumendid(kirjad, avaldused, taotlused, märgukirjad, teabenõuded jm.); suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; kooli struktuuriüksuse või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks. Veel on välja toodud, et dokumentide registreerimine toimub ühekordselt. 5) Dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu: Jällegi on väga konkreetselt ja selgelt välja toodud. Näiteks: direktori käskkirja kohta
Enne, kui muusikat defineeriti kui organiseeritud helisid, anti talle ka `'organiseeritud toonide kogum'' mõiste, kuid seda peeti jällegi liialt kitsaks, sest on palju muusikaliike, mis ei kasuta erinevaid toone (näiteks rütmimuusika). 2 Mis on teraapia? Ravi ehk teraapia on meetodite kompleks, mille eesmärk on kogu organismi või mõne selle struktuuriüksuse funktsiooni või ehitusliku terviklikkuse taastamine ehk tervisehäire leevendamine või täielik parandamine. Teraapiat võib vajada nii noor kui vana. Tihti kuuleme teraapiast kui on tegemist mõne spordivigastusega või füülistliikumist soodustava tegurina. Kuid teraapiat saab kasutada ka vaimse tervise parandamiseks. Erinevaid teraapia asutusi avatakse ka meie kodumaal ja üha enam tekib juurde aina mitmekülgsemaid võimalusi ravida erinevaid tervise probleeme
1) Asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid 2) Asutuses kooststud protokollid ja aktid 3) Lepingud 4) Saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõude jm). 5) Suulised tebenõuded, mida ei täideta viivitamata 6) Asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, amrniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgituse, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks 7) Muud õigusaktide ja asutuse asjaajmisekorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. AÜA § 18. 4. Registreerimisele mittekuuluvad dokumendid:
a noored. Andmed on 2006 aastast! 20. Tegutsemine tööõnnetuse korral. Kohustus tuleneb Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korrast, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning toote ohutuse seaduse muutmise seadusest ja samuti reguleerib tegutsemist Tartu Ülikooli Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend. Töötajad (kannatanu, pealtnägijad): · teata koheselt struktuuriüksuse juhile, juhi äraolekul töökeskkonnaspetsialistile või töökeskkonnavolinikule Struktuuriüksuse juht (töö vahetu korraldaja), töötajad: · seiska seadmed ja masinad · korralda esmaabi andmine, vajadusel kutsu päästeamet ja kiirabi 112 ning töötaja surma korral ka politsei · teata koheselt töökeskkonnaspetsialistile · raske tööõnnetuse korral säilita sündmuskoht ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või
04.2013 Säilikute lehtede numbrid pannakse lehtede paremale ülemisele nurgale. Suureformaadilised dokumendid (A3) nummerdatakse avatult, mitmest osast koosnev toimik nummerdatakse iga leht eraldi. Toimikus olevate lehtede arv märgitakse tõestavas kirjes nii: nt. Toimikus on 45(nelikümmend viis) nummerdatud lehte, järjekorranumbritega: 1-45 ja tõestavale kirjele kirjutab alla säiliku korrastaja, lisades kuupäeva ja ametinimetuse. Säiliku kaanele kantavad andmed: 1. Asutuse nimi 2. Struktuuriüksuse nimi 3. Indeks dokumentide loetelu järgi 4. Säiliku pealkiri 5. Säiliku alustamise ja lõpetamise kuupäev 6. Säilitusaeg 7. Lehtede arv Asutuse nimi on sätestatud põhimääruses. Kui asutuse nimi on aastaga muutunud kantakse säiliku kaanele mõlema nimed täielikult (nimetavas käändes). Toimiku pealkiri peab avama toimiku sisu. Piirdaatumite märkimisel tuuakse kuu nimetus välja sõnalises väljenduses (02. veebruar 2012). Iga toimiku ette ja lõppu jäetakse puhtad lehed
2) volitust funktsiooni teostamiseks ehk viidet õigusakti(de)le; 3) sarjade nimetused ja tähised eelmises liigitusskeemis, kui need erinevad. (5) Sarnaste funktsioonidega asutustele võib välja töötada ühtse liigitusskeemi. Liigitusskeemi tasandid Liigitusskeemi tasandid on: funktsiooni tasand; sarja tasand. Liigitusskeemi igal tasandil võib luua alltasandeid. Liigitusskeemi funktsiooni tasandil võib esitada asutuse struktuuriüksuse nimetuse. Sari seob ühe või mitme tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Sari moodustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) dokumendiliik; 2) sisu või teema; 3) funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse; 4) koht asjaajamissüsteemis; 5) säilitustähtaeg; 6) juurdepääsutingimus. Dokumentide hindamise põhimõtted- Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv: 1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias;
Personali arendamine, koolitus vajadustest. Personal on kompetentne ning arendab (training and developmen) end pidevalt edasi. Koolitusvajadus on selgitatud töö- ning individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Individuaalsed arengukavad on läbi arutatud juhi- alluva arendusvestlustes ning kinnitatud struktuuriüksuse (või/ja tippjuhi) poolt. Koolitusplaan on järgmiseks aastaks koostatud ja kaitstud juhtkonna nõukogus novembri 15-ks koos koolituseelarvega. Koolitustegevus toimub vastavalt plaanile ja eelarvele. Sisekoolitus moodustab x% (kokkuleppeline) koolitusmahust.
annaabi.ee 
