Isikukaitsevahendi valimise kord (1)

Keskkool - Muu - Tööohutus ja töötervishoid

1 Hindamata

KINNITATUD
juhatuse esimehe
30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168
Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord

Üldsätted
1.1 Eesmärk
Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes.
1.2 Mõisted
Isikukaitsevahend on seljas , peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend , varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt).
Struktuuriüksus käesoleva korra tähenduses on divisjon , osakond , grupp, laev.
1.3 Reguleerimisala
Käesolev kord käsitleb isikukaitsevahendite valimist, kasutamist ja registreerimist Seltsis .
2 Sisu
2.1 Üldist
Kord on välja töötatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ ja Vabariigi Valitsuse määruste „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ ning „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ alusel.
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata, varustatakse töötajad isikukaitsevahenditega.
Vastavalt „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ määratlusele liigitatakse isikukaitsevahendid ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi.
I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mis on ette nähtud nõrga ohuteguri mõju eest ohutuks ja õigeaegseks kaitsmiseks. Siia kuuluvad isikukaitsevahendid, mis kaitsevad :

mehaanilise toime eest keha pinnale (töökindad jmt);

nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kiiresti (kaitsekindad tööks pesu- ja puhastusainete lahjendatud lahustega);

kuumade esemete, mille temperatuur ei ületa +50° C, käsitsemisega seotud ohtude eest, kui need ei ole muul viisil ohtlikud (töökindad, kaitsepõll);

mitte eriti ohtlike ilmastikutingimuste eest ( peakatted , hooajariietus, jalatsid );

nõrkade löökide ja vibratsiooni eest, mis ei mõju elutähtsatele kehaosadele ega tekita vigastusi ( müts peanaha kaitseks, kindad , kingad ).
II grupp – kõik isikukaitsevahendid, mis ei ole eespool loetletud ja ei kuulu III gruppi.
III grupp – surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid. Sellised isikukaitsevahendid on:

filtreerivad hingamiselundite isikukaitsevahendid, mis kaitsevad ärritavate, ohtlike, mürgiste või radioaktiivsete gaaside või aerosoolide eest;

hingamiselundeid väliskeskkonnast täielikult isoleerivad isikukaitsevahendid, sealhulgas sukeldumisvarustus;

kemikaalide või ioniseeriva kiirguse eest ajaliselt piiratud kaitset tagavad isikukaitsevahendid;

isikukaitsevahendid kasutamiseks hädaolukorras kuumuses, mis on võrreldav +100° C või kõrgema temperatuuriga aine mõjuga ning kus võib olla infrapunast kiirgust, leeki ja palju ümbrusesse paiskuvat sula materjali;

isikukaitsevahendid kasutamiseks hädaolukorras külmas, mis on võrreldav ‑50° C või sellest madalama temperatuuriga õhu mõjuga;

allakukkumist vältivad kaitsevahendid ;

elektrilöögi eest kaitsvad, samuti kõrgepingetöödel kasutatavad isoleerivad isikukaitsevahendid;

uppumist vältivad kaitsevahendid (töötamisel kaidel, vee kohal, paadis, laevas ).

Tegevuste liigid ja etapid
2.2.1 Nõuded isikukaitsevahendile
Isikukaitsevahendite valimisel ja hankimisel tagatakse isikukaitsevahendite vastavus tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

isikukaitsevahendite valimine teostatakse ohutegureid välja selgitava töökeskkonna riskianalüüsi alusel või juhul, kui isikukaitsevahendi kasutamine teatud tööde teostamisel on ohutusjuhendis ette nähtud;

kaitsevajaduse suurust hinnatakse pärast ohutegurite selgitamist ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused;

isikukaitsevahendit valides jälgitakse, et isikukaitsevahend:

vastaks täielikult kaitsevajadusele;

ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet;

sobiks kasutajale;

sobiks kasutada antud tööoludes;

vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga;

põhjustaks võimalikult vähe kandmisest kaasneda võivaid ohte ja mõjusid .
Hindamist korratakse, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused.
Isikukaitsevahend peab sobima kasutaja kehaehitusega, olema varustatud sobivate reguleerimis- ja kinnitusvahenditega ning vastama kasutaja suurusele.
Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need vahendid omavahel sobima.
II ja III grupi isikukaitsevahendiga peab kaasas olema kasutusjuhend, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

tootja ja tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

isikukaitsevahendi ladustamis-, kasutamis -, puhastamis- ja hooldamistingimused;

desinfitseerimiseks soovitatavad puhastus- ja hooldusvahendid , mis juhendikohasel kasutamisel ei kahjusta isikukaitsevahendit ega selle kasutajat;

isikukaitsevahendi kaitsetase või -klass, mis on määratud katsete alusel;

koos isikukaitsevahendiga kasutatavad lisaseadmed ja sobivate varuosade tunnused;

erinevatele ohutasemetele vastavad kaitsetasemed või - klassid ja kasutamispiirangud;

isikukaitsevahendi või selle osade kasutusaeg või aegumiskuupäev;

sobiv veopakend;

märgistuse tähendus;

viited õigusaktidele, mille nõudeid on järgitud selle isikukaitsevahendi konstrueerimisel;

isikukaitsevahendi heaks kiitnud inspekteerimisasutuse nimi, aadress ja registreerimisnumber.
Isikukaitsevahendil või selle vahetataval osal, mille kaitseomadused võivad kasutamisaja jooksul märgatavalt nõrgeneda, peab olema loetavalt kantud valmistamiskuupäev ning võimalusel ka, vääriti mõistmist välistavalt, aegumiskuupäev. Pakend peab sisaldama sama teavet.
Kui isikukaitsevahendi tegelikku kasutamisaega ei ole määratletud, peab kasutusjuhendis olema esitatud teave, mis võimaldab isikukaitsevahendi tõenäolise vananemisaja määrata.
Kui tootja soovitatud puhastusviis eeldatavalt vähendab isikukaitsevahendi kaitseomadusi, peab isikukaitsevahendile olema kantud märgistus , mis näitab suurimat puhastuskordade arvu, mille täitumisel tuleb isikukaitsevahendit kontrollida või see kasutuselt kõrvaldada.
Kui isikukaitsevahendi märgistamine ei ole võimalik, peab asjakohane teave olema kasutusjuhendis.
Riietusesemena kasutataval isikukaitsevahendil (märguriietus), mis on ette nähtud selle kandja märgatavaks tegemiseks, peab olema üks või mitu otstarbekohaselt paigutatud, vajaliku intensiivsuse ja värvusega otsest või peegeldunud valgust kiirgavat osa või seadist.
Löögi eest kaitsev isikukaitsevahend peab piisavalt vähendama löögi ja muljumise mõju.
Allakukkumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab koosnema vööst või rakmetest ning selle kindla ankurduspunkti külge kinnitamise seadisest. Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et:

tagada lühim võimalik allakukkumise vahemaa ,

vältida kukkuja takistuste vastu põrkamist ja vigastuste saamist ja

vältida edasi kukkumist isikukaitsevahendi mõne osa purunemise tõttu.
Isikukaitsevahend peab tagama, et pärast allakukkumise peatumist jääks inimene asendisse, milles ta võib vajadusel abi oodata.
Uppumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab vastu pidama kukkumislöögile ja vedeliku mõjule, olema täielikult või osaliselt ujuvast materjalist, käsitsi või automaatselt gaasiga täidetav või täispuhutav ja suutma kasutaja pinnale tõsta ning hoida asendis, mis võimaldab tal hingata .
Pinge all olevate või pinge alla sattuda võivate elektriinstallatsioonidega tööks kavandatud isikukaitsevahendil peab olema märgistus selle kaitsetaseme ja lubatava pinge kohta ning isikukaitsevahendi seerianumber ja valmistamiskuupäev. Sama märgistus peab olema ka isikukaitsevahendi pakendil. Isikukaitsevahendi välispinnal peab olema koht, kuhu saab kirjutada kasutusele võtmise kuupäeva ja perioodiliste teimimiste või kontrollimiste kuupäevad .
Elektriinstallatsioonitööks kavandatud isikukaitsevahendi kasutusjuhendis peavad olema ära toodud kasutamistingimused ning kasutamisaja jooksul tehtavate vajalike teimimiste ning kontrollimiste kirjeldus ja sagedus.
Kasutusjuhendis esitatud teave peab olema eestikeelne, täpne ja üheselt mõistetav.
2.3 Kohustused ja õigused, dokumentatsioon, järelevalve
2.3.1 Struktuuriüksuse juht peab tagama:

et isikukaitsevahendit kasutataks vastavalt ohu suuruse, ohuga kokkupuute sageduse, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omadustele valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni;

iga oma töötaja varustatuse, vastavalt töödele või töökohtadele või ohutusjuhendites ette nähtud nõutava(te) isikukaitsevahendi(te)ga.
Struktuuriüksuse juht on kohustatud:

teostama oma töötajatele vajalike (vastavalt loetelule või ohutusjuhendis ette nähtud) isikukaitsevahendite valimise ja hankimise , lähtudes p. 2.2.1 nõuetest;

teavitama töötajaid töödest ja töökohtadest, kus on nõutud isikukaitsevahendite kasutamine;

tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks;

kontrollima isikukaitsevahendi nõuetekohast kasutamist vastavatel töödel ja –kohtades;

pidama ettenähtud vormi kohaselt töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust ;

korraldama enne kasutusaja lõppu parandamist vajavate isikukaitsevahendite parandamise või kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite asendamise;

tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda regulaarselt kontrollitaks (vajadusel testitaks) ja hooldataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt;

korraldama töötajale (vajadusel) isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe või näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega (väljaõpe registreeritakse täiendjuhendamisena „Koolituse registreerimise raamatus“);

korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise «Jäätmeseaduse» kohaselt;

märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit;

tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks;

arvestama, et kui sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme;

arvestama isikukaitsevahendite kasutamise korda määrates töötajate ja töökeskkonnavolinike mõistlikke ettepanekuid;

säilitama kasutusjuhendit kogu isikukaitsevahendi kasutusaja jooksul.
2.3.2 Töötaja on kohustatud:

kasutama isikukaitsevahendit töökohal ja töödel, kus see on ette nähtud, vastavalt kasutusjuhendile ja juhendamistes ning juhendites antud juhistele;

hoidma isikukaitsevahendi töökorras;

teatama koheselt otsesele juhile kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest.
2.3.3 Töökeskkonnavolinik on kohustatud jälgima, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega.
2.3.4 Isikukaitsevahendite hooldus ja puhastus korraldatakse Seltsi kulul. Praktilise läbiviimise võimalustest teavitab töötajaid struktuuriüksuse juht.
2.3.5 Halduskorralduse osakonna ohutusjärelevalve ja töökeskkonna grupi töökeskkonna peaspetsialist kontrollib Seltsi töötajatele väljastatavate individuaal - või üldkasutuses olevate eririietuse, erijalatsite ja kaitsevahendite valimisel ja kasutamisel Vabariigi Valitsuse määruse nõuete järgimist, kooskõlastab kasutusaja kestuse Seltsis.

Isikukaitsevahendite väljaandmise registreerimine
Tegevusalade ja tööde loetelu , mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit, on esitatud lisas 1.
Isikukaitsevahendite valikloetelu on esitatud lisas 2.
Struktuuriüksuse juht peab arvestust kõigi töötajatele välja antud isikukaitsevahendite kohta, registreerides need „Isikukaitsevahendite väljaandmise“ registreerimise kaardil.
„Isikukaitsevahendite väljaandmise“ registreerimise kaardi vorm on toodud lisas 3.
2.4 Dokumentide hierarhia
2.4.1 „Isikukaitsevahendite väljaandmise“ registreerimise kaardid asuvad Seltsi struktuuriüksustes, nende juhtide käes.
3. Vastutus
3.1 Vastutus käesoleva korra täitmise eest lasub vastavalt punktis 2.3 toodule.
3.2 Korra koordineerimise ja jälgimise eest vastutab ohutusjärelevalve ja töökeskkonna grupi töökeskkonna peaspetsialist.
4. Rakendussätted
Kord jõustub selle kinnitamise kuupäevast.
5. Korra aluseks olevad seadusandlikud aktid

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2003, 20, 120;2004,54,389;86,584;89,612;2005,39,308;2006,20,158).
5.2 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT I 2000, 4, 29;2006,20,158).
5.3 Toote ohutuse seadus (RT I 2004, 25, 167).
5.4 Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2003, 89, 596).
Vladimir Sepp
Haldusosakonna ohutusjärelevalve
ja töökeskkonna grupi juhataja
Lisa 1
TEGEVUSALAD JA TÖÖD,

MILLE PUHUL ON VAJALIK

KASUTADA ISIKUKAITSEVAHENDIT
Pea kaitsmine
Kaitsekiivri kasutamine
Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine , tellingute püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö, sildumistöö
Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel , mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö
Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga
Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal
Jalgade kaitsmine
Torkekindlate taldadega jalanõude kasutamine
Töö ehitusplatsil (töö tellingutel, betoonitööd , valmisdetailide paigaldus, raketise ehitamine ja lammutamine jne)
Tavaliste taldadega kaitsejalanõude kasutamine
Töö terassillal, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, katlamajas, jõujaamas, kraanal ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö
Transpordi- ja laotööd
Isoleertaldadega kaitsejalanõude kasutamine
Töö kuumal või külmal pinnal
Silmade ja näo kaitsmine
Kaitseprillide, näokaitse või maski kasutamine
Keevitamine
Sepistus -, lihvimis-, puurimis -, treimis- ja freesimistööd
Kivitöötlemine
Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga
Töö naelpüstoliga
Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine
Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis - ja rooste-eemaldusvahendiga
Tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht
Hingamiselundite kaitsmine
Filtri , respiraatori ja teiste hingamisseadmete kasutamine
Töö mahutis, kinnises ruumis, gaasiahjus ja teistes kohtades, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku

Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav
Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa- aluses kanalisatsioonitrassis
Kantserogeenide kasutamine
Benseeni ja plii kasutamine
Kuulmiselundite kaitsmine
Töö pneumaatilise puuri või vasaraga
Ehitusvaiade rammimine
Lõhketööd
Poldi- või naelapüstoli kasutamine
Muud tööd, kus müratase ületab 85 dB(A)
Keha, käte ja käsivarte kaitsmine
Kaitseriietuse kasutamine
Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga
Tulekindla kaitseriietuse kasutamine
Keevitamine kinnises ruumis
Nahkpõlle kasutamine
Keevitamine
Sepistamine
Kinnaste kasutamine
Keevitamine
Teravate servadega esemete käsitsemine, välja arvatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni jääda
Lahtise happe ja aluse kasutamine
Metallvõrguga varustatud kinnaste kasutamine
Lõikemasina terade vahetus
Ilmastikukindla riietuse kasutamine
Välitingimustes vihma või külma ilmaga töötamine
Peegeldava riietuse kasutamine
Töö, kus töötaja peab olema hästi märgatav
Päästevestide kasutamine
Tööd vee kohal, ujuvvahendis, kaidel
Ohutusvöö ja -rakmete kasutamine
Töö tellingul või ripptellingul
Valmisdetailide paigaldamine ehitusel
Töö tõstukikorvis
Töö kõrgustes
Töö vee kohal
Ohutustrossi ja -köie kasutamine
Töö kõrgkraana kabiinis
Töö vee kohal
Töö laoruumi tõste- või teisaldusseadme kõrgelasetsevas kabiinis
Töö kanalisatsioonikaevus
Lisa 2

ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIKLOETELU

Pea kaitsmine
Kaitsekiiver (ehitusplatsid jt. tööstusobjektid, tööd kõrguses, tööd tõsteseadmetega, sildumistööd)
Kaitsev peakate ( riidest või eritöötlusega riidest müts, süüdvester jt. peakatted)
Kuulmiselundite kaitsmine
Kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid
Kõrvaklapid
Kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile
Mürakaitsekiiver
Sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed
Silmade ja näo kaitsmine
Sangadega kaitseprillid
Näokujulised kaitseprillid
Näokaitse
Kaarkeevitusmask ja - kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask)
Hingamiselundite kaitsmine
Tolmufilter, gaasifilter
Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend
Eemaldatava keevitusmaskiga respiraator
Sukeldumisvarustus
Sukeldumisülikond
Käte ja käsivarte kaitsmine
Kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, vibratsioon jne)
Kemikaali- või kuumakindlad kindad
Elektrikukindad (isoleerkindad)
Labakindad
Sõrmekaitsed
Spetsiaalkäised
Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel
Sõrmeosata kindad
Kaitsekindad (nt. kemikaalide käitlemisel)
Jalgade ja jalalabade kaitsmine

Madalad kingad, poolsaapad, säärsaapad, kaitse saapad
Kiiresti jalast äravõetavad kingad
Vibratsioonikindlad jalanõud
Kuumakindla tallaga kingad ja pealiskingad
Kuumakindlad kingad, saapad ja pealissaapad
Torkekindlate taldadega kingad ja saapad
Soojapidavad jalanõud
Antistaatilised jalanõud
Puutallaga kingad
Eemaldatavad jalatalla kaitsed
Kedrid
Eemaldatavad kuuma-, torke - või higistamiskindlad sisetallad
Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel , jääl või libedal põrandal kõndimiseks
Põlvekaitsed
Turvaelementidega tööpüksid
Naha kaitsmine
Kaitsekreemid ja -määrded
Kaitsmine uppumise eest
Päästevest
Rindkere ja kõhu kaitsmine
Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne)
Kemikaalikindel vest, jakk ja põll
Soojendusvest
Päästevest
Röntgenkiirguse eest kaitsev põll
Ohutusrihmad
Kukkumisvastased vahendid
Kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega
Kineetilist energiat neelavad pidurdusvahendid (täisvarustus koos lisaseadmetega)
Keha kinni hoidvad kaitsevahendid (näit. kaitsevõrk)
Kaitseriietus
Kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus
Termoriietus
Fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne)
Mitmesugused kaitsekatted
Lisa 3
Eririiete, -jalanõude ja teiste
isikukaitsevahendite väljaandmise registreerimise vorm

Nimetus

Väljaandmine
Märkused
Kuupäev
Arv
Allkiri kättesaamise kohta
18/18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sanka729 Õppematerjali autor

1. Üldsätted
1.1 Eesmärk
Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis ...üksustes.

isikukaitsevahend kingad põll mahuti kaitseprillid ohutusjärelevalve valikloetelu Isikukaitsevahendi valimise kord

Sarnased õppematerjalid

docx

Isikukaitsevahendid

Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise ,,Jäätmeseaduse" kohaselt.

Töökeskkonna ohutus

doc

Referaat isikukaitsevahendid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4

Töötervishoid ja -ohutus

rtf

Isikukaitsevahendid

1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud:

Ehitus

docx

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

Isikukaitsevahendid on väga olulised asjad, kui töötaja peab kokku puutuma erinevate ohtudega. Tööandjal on kohustus tagada töötajatele isiklikud isikukaitsevahendid või tegema kindlaks, et jagamisel ei teki tervise- või hügieeniprobleeme. Lisaks vastutab tööandja nende korrasoleku eest ning koolitab vastavalt vajadusele töötajaid, et nende kasutamisel vigu ei tekiks. See direktiiv on kajastatud ka Eesti seadusandluses. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301) (6) Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi;

Ergonoomika

doc

Laomajanduse seadmed ja tööohutus

kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks. 3

Laomajandus

docx

Roheline Kaart ja Tööohutus

tööandja, kes peab varustama töötajad konkreetseks tööks vajalike ja individuaalselt sobivate ergonoomiliste isikukaitsevahenditega, tagama, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning korraldama nende regulaarse hoolduse ja puhastuse. Kui töökohal on mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima. Tööandja peab korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras, kasutama seda vastavalt tootjajuhistele ning teatama tööandjale vahendi riketest või puudustest. Mistahes ohuga kokku puutudes tuleb kaitsta end kogu riskikeskkonnas viibitava aja. Et töötajad seda teeksid, on oluline vahendite kvaliteet ja mugavus. Isikukaitsevahendid on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks, et need ei

Ehitus

doc

Tööseadusandlus

kulud. 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. 10) tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutusja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse 14)koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava

Tööseadusandlus

docx

Töö ja keskkonnaohutus

töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 5) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 6) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1) Tööandja õigused: Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg2) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

Üldehitus

Rohkem sarnaseid