o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused) o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese
tempos õppimisega. Minu arvates see on kõige paremini toimetulev isiksus, kuna ta ei koorma ennast üle ja samas suudab hoida kõik asjad tasakaalus. Õppimise kui ka trenni kõrvalt leiab ta aega, et puhata ja sõpradega aega veeta. 2.3. C- tüüpi isiksus C- tüüpi isiksus püüab tihti enda soove alla suruda, selle asemel, et nende pärast rohkem pingutada. Sarnaneb väga A-tüüpi isiksuse iseloomujoontega. Nad on rohkem vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile, kuna neil puudub enesekindlus ja nad kalduvad nukrameelsuse poole. Üks neile iseloomulik joon on, et neile meeldib mõtiskeda palju ja arutleda, kuidas asjad toimivad. Sellised õpilased võtavad elu tõsiselt ja on seetõttu alati kõigis asjades parimad. Nad tahavad, et töö oleks tehtud veatult ja seetõttu on vahel raske nendega koos mingit projekti teha, tihti tahvad nad pigem üksi töötada kui kellegiga koostööd teha
Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda
töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toimetulekule. Toimetulek kui pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded.
ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 sisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust.
Stressi juhtimise, taluvuse ja reageeringu analüüs Stressi põhjustavad paljud asjad ,nagu näiteks: töö, kolimine, keskonnas toimuv jne. Me kõik talume stressi erinevalt, mõni talub paremini , teine halvemini. Kuid kõik inimesed peavad oma stressile tähelepanu pöörama ja sellele abi saama, sest vastasel juhul võib see süveneda. Palju inimesed mõtlevad asju üle, teevad ise asjad hullemaks ja see tekitab neis stressi. Sellele ongi kerge lahendus- mitte üle mõelda. Kui mõelda negatiivsele asjale, siis tuleks alati ka positiivseid jooni vaadata, sest need tasakaalustavad negatiivseid ja asjad ei tundu enam nii hullud. Tööga kaasneb alati palju stressi, selleks ,et stress väga suureks ei läheks tuleb
· Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis
kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus, elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise müoglobiini sünteesiks, võimet, on paljude ensüümide komponent, väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse. F Luudes, hambavaabas, hambakaaries Ca Luudes, hammastes, Osteoporoos- luude hõrenemine, osaleb organismi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame Hallutsinatsioonid, lihaskrambid,
mis on väga suur osa ja võivad mõjutada kodust elu. Suurem osa uuringus osalenud õpilastest peab oma vanemaid aitama koduste tööde tegemises. Enamus nendest töödest olid koristamisega seotud tegevused. Kuid 13% oli neid, kes arvasid, et neil ei ole kodus kohustusi. Antud uuringus selgus, et vaid 28% õpilastest jagab oma muresid ja rõõme pereliikmetega. Stressi küsimustiku vastused andsid teada, et 88% õpilastest esineb suuremal või vähemal määral stressile viitavaid tunnuseid ja neist 15% on kõrgendatud stressitase, mis on väga alarmeeriv meile kõigile. Kõikidel õpilastel on pärast kooli vaba aega, mida sisustatakse väga erinevat moodi. Suurem osa õpilasi ehk 63% veedab oma vaba aja koos sõpradega, kellega käiakse koos koolis. Suurem osa ehk 79% uuringus osalenud 7.-8.ndate klasside õpilastest on väitnud, et neil ei ole oma poissi või tüdrukut. 89% uuringus osalenud õpilastest on
Koolistressi vähendamine hoiakute juhtimise kaudu Inimesed reageerivad stressile erinevalt. See sõltub nende psühholoogilisest vastupanuvõimest, toimetulekustrateegiatest ja välise abi võimalustest. Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme,
Toimetulek stressiolukordadega Tänapäeval on arvatavasti kõik kogenud stressi oma elu osana. Inimesed võivad stressile reageerida täiesti eerinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pere ja sõprade toetusest. Enamasti on stress negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ja tujud. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni.
-:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele.*jäsemete liigutamine-arvatakse,et lihastes ja kõõlustes asuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskesk teada,et vere hapnikusisaldus hakkab langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma.*vererõhk-kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks,pidurdatakse südame löögisagedust,et vältida ringeelundknna kahjustumist.
või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine · Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust
Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon
kaasaja tarkusega inimkeha füsioloogilisest toimimisest. Vana-eesti massaaž tagab Sinu kehale üldise tervenemise ning taastab Sulle ainuomase väe ja harmoonia. Teraapia sobib kõigile, kes armastavad pehmet, kuid tugevat ja sügavatoimelist käsitlust. Massaaž vähendab lihaspinget, lihaste jäikust ja kangust; tõstab lihastoonust, parandab vere- ja lümfiringet. Närvisüsteemi mõjutamise kaudu tekitab massaaž heaolu ning rahulolu tunde, mis aitab paremini vastu panna stressile ja seda maandada. Massaaži teostatakse põrandale laotatud matil, kliendil on seljas pehmest kangast väheste õmblustega riided. Erinevalt teistest massaažiliikidest on soonetasumine seotud nii liikumise, keha töötlemise kui ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning kohati ka kliendi enda aktiivsust ja liikumist. Valdavalt tehakse vana-eesti massaaži ilma õlita
Miks me tahame alati pgenda, selle asmel, et leida mni uus tee ? Tnapeval on elutemop vga kiire , inimesed ei tule enam oma asjadega ise toime . Tihti meldakse, et enam ei jaksa ja tahetakse alla anda vi siis sdistatakse teisi enda probleemides, selle asemel,et otsinda endas les vead ja nendest ppida . Eksimine on ju inimlik ,sest mitte keegi meist ei ole ideaalne . Me elame vaid korra ja mingil mral me ise kujundame enda elu , milleks siis seda aega kulutada probleemidele , stressile ja masendusele? Muidugi ei ole maailm ideaalne paik. Peaaegu igapev kuuleme et jlle kuskil kib mingi vimuvitlus ning kuidas inimesi tapetakse, kuid me ei saa sinna mitte midagi parata, alati on inimesi, kes lihtsalt peavad kellelegi haiget tegema , kahjuks me peame sellega leppima . Ei ole olnud veel inimest kes suudaks maailma parandada, kuigi me kik tahaks seda teha . Vga raske on teisi paremaks muuta, eelkige tuleks alustada iseendast.
Ei näe just tihti, et õpilased lähevad tundi hea tuju ja huviga. Selleks, et seda muuta, peaksid õpetajad tegema õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad, mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd teha. Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama
Suhteliselt odav ja tõhus meetod puhastamiseks Vähe keskkonnasaastet. Kütuseelementides Kasutada saab kütuseelementides katalüsaatorina plaatina asemel koobalt grafeeni. See on odavam ja püsivam. 17h pärast oli alles 70 % katalüsaatorit vs 60% mis oli plaatinal Reaktsioon on aktiivsem. Kõrvaklapid. Asendades kõrvaklappides tavalise membraani grafeenmembraaniga, on võimalik toota kvaliteetseid kõlareid. Grafeen on kerge, vastupidav mehhaanilisele stressile ja tugev. See võimaldab edastada puhtaid kõrgeid sagedusi ja kvaliteetseid madalaid. Praegu veel kõrvaklappides, sest raske on toota suuri grafeenilehti. Superkondensaatorid UCLA ülikoolis toodeti grafeenist superkondensaatoreid. Kasutati tavalis DVD lightscribe laserit, et grafeenoksiid taandada grafeenist. Tekkinud film on mehhaaniliselt robustne, juhib elektrit võrdväärselt süsinikuga ( 1738
sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimata põhjusest reageerib ta ühesuguselt, päästes valla hormoonide adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli voo.
MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda sisemise tasakaalu ja heaolutunde päevas, 20min. suurema vastupanu stressile parema kehalise ja vaimse tervise MEDITATSIOONI EESMÄRGID Lõõgastumine, stressist vabanemine Rahunemine, valu leevendamine Puhkus Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused - selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos jne. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit.
põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes. Kahjuks on stressil juba oluline osa ka noorte inimeste elus. Autor uurib oma töös seda, kuidas Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside õpilased suhtuvad muusikateraapiasse ja millised teadmised neil vastava teema kohta on. Antud töö hüpoteesideks on : · Muusikateraapia aitab leevendada stressi
elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest. Head stressi tekitab ootusärevus, tavaliselt on inimene sellises olukorras kui ta näeb üle pika aja inimest keda ta ei ole näinud pikka aega või enne tähtsat etteastet. Hea stress tekitab inimeses positiivset emotsiooni vastupidi halvale stressile, mis muudab inimesed apaatseteks ning ükskõikseteks. Isiklikult ma ei ole stressiolukordadega palju kokku puutunud. Kui uue õppeaasta alguses hakkasin käima trennides ja muusikakoolis, kus ma eelnevatel aastatel ei ole käinud. Alguses tundus kõik väga huvitav ja põnev, ma ootasin huviga oma esimesi tunde ja trennipäevi. Ma ei teadvustanud endale, et huviringid võtavad palju energiat ja ka aega. Paari nädala pärast tundsin, et ei jaksa enam
· vesilahustuv · tähtsus: järglaste normaalne areng, valkude ainevahetus, värvisüstee, vereliblede moodustumine · soovitus 300 g (500 g) · suurenenud vajadus rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel · toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega · allikad: rohelised taimed, lehtköögiviljad, maks, pärm, paprika Pantoteenhape · vesilahustuv · tähtsus: koensüüm-A sünteesiks, atsüüli kandva valgu tööks, vastupanu stressile, ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin · vesilahustuv · tähtsus: ainevahetus, energia tootmine, närvisüsteem, silmad, nahk, juuksed, vereringe · taimsetes allikates väiksed kogused · avidiin takistab biotiini imendumist, seda leidub toores kanamunas · allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad
teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid. Üldiselt soovitatakse depressiooni raviks kasutada ravimeid, kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga. Depressiooni ainult leevendavad antidepressandid. Antidepressandid mõjutavad tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus. Kuidas toetada depressioonis olevat teist inimest? Ole mõistev! Suhtlemisel võib depressioonis inimene käituda nii, et tunneb end ise halvasti, eemale tõrjutud ja väsinud. Oluline on meeles pidada, et depressioonis inimene ei käitu niimoodi kiusu pärast. Depressioonis inimesele on väga oluline, et keegi teda kuulab, väärtustab ja toetab. Soodusta regulaarset sportimist! Liikumine on depressioonist paranemisel väga oluline
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla
individuaalseks arenguks võimalused. Esmatähtis on lapse esimeste eluaastate jooksul lapsevanemate roll. Eriti oluliseks lapse suhtes kujuneb ema kui peamise hoolitseja staatus, tagades esmase turvalisuse tundmuse2 ja närvisüsteemi stabiilsuse, mida tõendavad erinevad pedagoogikauurijate uuringud. Näiteks Jean Piaget ja Lev Võgotskilt. iii Närvisüsteemi ebastabiilsus hilisemas lapseeas alandab vastupanuvõimet stressile ja vaimsetele pingetele ning laps võib vajada siis psühhiaatrilist sekkumist. Puberteedieas toimub paralleelselt vaimu ja kehaga murranguline muutus, millega kaasneb ühiskonda integreerumine ja tunnustuse vajadus: olla teistega võrdväärneiv. Isiku puutumatuse ja füüsiliselt privaatsest ruumivajadusest tingitult hakkavad lapsed otsima lahendust autoriteedi vastu mässates ja kodust põgenedes. Vastupidiselt eelnevale, hooleta lapsed (noored) hakkavad otsima vanemlikku tähelepanu
a) Taimede tihedus Iga kultuurtaime puhul, lähtuvalt taime mõõtmetest, tuleb kasvatamisel kasutada optimaalseid külvi- ja istutustihedusi, et jätkuks taimedele valgust, vett, toitaineid. b) Teised elusorganismid Taimed kasvavad looduses kõrvuti teiste elusorganismidega, osad neist on taimedele kasulikud, osad kahjulikud: Patogeenid - taime haiguste tekitajad (mikroseened, bakterid, viirused); Putukad, taimekahjurid; Imetajad loomad. Taimede reaktsioon stressile Organism reageerib stressile biokeemiliste ja füsioloogiliste muutustega, mis sageli ilmnevad taime ka välimuses. Taimede reaktsioon stressile võib olla elastne - pärast pingeallika likvideerimist taim läheb esialgsesse seisundisse; plastiline taim jääb stressitagajärjel deformeerituks või sureb. Stressi olukorras toimuvad muutused taime ainevahetuses: hingamine intensiivistub fotosüntees on pärsitud (lehtede kloroos)
Test ütleb,et tekkinud ülekurnatust tugevdavad une ja söögiisu kaotus. Selliste ressursside kurnatuse juures ISTJ tüüp pole võimeline normaalselt töötama ning täitma oma kohustusi teiste suhtes. Rõhutus ja apaatia kasvab sellest, et tema põhivajadused jäävad rahuldamata; sealjuures ümbritsevatega vastastiku mõistmise saavutamine osutuvad veelgi raskemateks. Stressi tõttu ma ei saa õppida nii hästi kui ma tahan ja paljud vajalikud toimingud jäevad viimasele hetkele, tänu stressile muutuvad mu meeleolud väga kiiresti kord olen rõõmus ja siis väga väga kurb ja masenduses. KUTSESUUNDUMUS Tähelepanu keskmes on faktid, mida pea probleemide lahendamisel objektiivselt (erapooletult), loogiliselt analüüsima, liikudes järjekindlalt, samm-sammult põhjuselt tagajärje suunas. Oskuste hulgas peaksid aukohal olema tehnilised oskused selle sõna laiemas tähenduses. Testi põhjal ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus
ÕPI MÄNGELDES Diana Beaver KOKKUVÕTE Õppimisest NLP-neurolingvistiline programmeerimine: Neuro informatsioon on talletatud meie närvisüsteemis, mis reageerib ühel või teisel moel igale olukorrale. Näiteks on teadlased mõõtnud üle 1500 erineva närvireaksiooni stressile. Lingvistiline keel, mida kasutame, näitab sügaval alateadvuslikul tasandil, mis meie sees toimub. Nt. kui ma palun teid vaadata midagi minu vaatenurgast, siis ma muundan oma mõtted piltideks ja palun teil sedasama teha; kui te vastate, et me takerdume üksikasjadesse, siis ma mõistan, et teil pole hetkel vaimusilma ees pilt, et teie töövahendiks on tunded, et edasiminek on on väga aeglane. Programmeerimine et mitte kulutada aega ja vaeva iga infoühiku omandamisele, kasutame
alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida
juhtumitel viib stress isegi enese-hävitusliku käitumiseni, kalduvusele suitsiidiks. Vaimne alatalitlus väljendub kontsentratsiooni ja kordinatsiooni taju languses. Need sümptomid on töökohal kergemini tajutavad kui füüsilised, sest on otseselt seotud tööga ja kergemini tajutavad teiste kaastöötajate poolt. Läbipõlemine - on termin, mis kirjeldab pikaajalise stressi tulemust. Apaatsus kõigi ja kõige vastu. Iga indiviidi vastuvõtlikkuse aste ja reaktsioon stressile sõltub tema elustiilist -tema magamise ja söömise harjumustest, lõdvestumise tehnikast ning tasakaalu saavutamise võimest. Tööstiil, suhtumine ettearvamatutesse ja rasketesse situatsioonidesse, oma oskuste usaldamine aga ka "õnn" piiritlevad iga inimese tundlikkuse tööstressi suhtes.
Eestis süüakse kõige rohkem sealiha, järgnevad broileri-, veise- ja kalkuniliha. Vähesel määral leiab poelettidelt lamba-, vasika-, küüliku- ja ulukiliha. Miks peaks liha sööma? - Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat; lihal on kõrge energeetiline väärtus; lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. Tasub teada, et liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Eesti suurimaid lihtoodete tootjaid on Rakvere Lihakombinaat, kes ekspordib ka paljudesse riikidesse oma toodangut. Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Turuliider nii liha kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid kui ka võileivapealset
alkoholist, kõikvõimalikest tubakatoodetest. Ei saa salata, et hetkelist pingelangust need tõepoolest pakuvad ning mingiks momendiks võib ju tunduda, et mured justkui ujuvad minema, kuid olgem reaalsed sellised lahendused ei ole pikas perspektiivis püsivad. Lõppkokkuvõttes tekitab taoline reaalsusest põgenemine probleeme aina juurde, juhul kui sihtmärgiks pole lõpetada rentslis allakäinud joodikuna. Leidub ka neid noori, kes leiavad stressile abi spordist. Sport teatavasti lõõgastab ning aitab kas või tunniks ajaks viia mõtted vaimsest pingutusest füüsilisele. Samuti ei kahjusta see tervist. Siinkohal tekib muidugi taaskord küsimus, kas sporditegemine mitte ei sega õppetööd, mis jääb selle arvelt tegemata ja mis seega stressi juurde tekitab. Järeldus siit on, et kõike tuleb tarbida mõistuse piires, ka sporti. Alati on võimalus vinguda, mossitada ja isegi hakata ennasthävitavalt käituma, kui elu näib üle
Näiteks lahknevad arvatavasti introverdi ja ekstraverdi arvamused, milline on vastassugupoolega suhtlemisel sobiv käitumine. Mis võib ühele paista sõbraliku zestina, võib teise jaoks näida flirtimisena. Siiani on tegemist siiski lihtsa armukadedusega ilma paranoiliste ja kinnismõtteliste nüanssideta. Erinevate temperamentidega isikute vaidluste lepitamine on teine teema, kuid vajab lühidalt öeldes võimet näha partneri vaatenurka lisaks enda omale. Armukadedus on stressile väga vastuvõtlik, seega kui sa juba kord oled murelik ning ülekurnatud, siis ilmselt need probleemid ka süvenevad. Hoolitse enda eest ning vaata, et su toitumine ja füüsiline tegevus oleks tasakaalus. Ära usalda kinnismõtteid, need moondavad suuresti reaalsust. Kui sa ei suuda lakata mõtlemast, et partner teistega flirdib, pead enda mõttekäiku kriitikaga suhtuma. Mida kauem rõhuvat ideed enda peas hoida, seda rohkem seda usud ning seda rohkem probleeme see teie suhtes tekitab.
roll) jm Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: - kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki.
Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse
sõbralikud suhted kolleegidega heaolu kasvab. Kui töötaja on tööstressis, siis kannatab tema heaolu ja langevad töötulemused, töötaja ei ole enam huvitatud isiklikus arengu. 1.3. Mis on tööstress? Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. 1.4. Mis on Läbipõlemis sündroom? Läbipõlemis sündroom on reaktsioon tööga seotud stressile, mis väljendub emotsionaalses eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud:
käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid. psühholoogiliselt : - emotsionaalselt - negatiivsed emotsioonid (masendus, ärevus, viha, hirm) - kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb - käitumuslikult – uni, isu, agressiivsus, suits, alkohol jm uimastid. 17. Stress ja haigused. Psühhosomaatika mõiste ja olemus. 18. Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed: - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad
tõttu; -kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; -psüühilisest haigusest tingituna; -ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad
ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei
Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Miks peaks liha sööma? · Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat. · Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat! · Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. · Hästi valmistatud ja kaunilt serveeritud liharoa söömine on tõeline nauding, eriti kui sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus. · Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. · Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. · Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega.
hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Narkootilisi ja psühhoaktiivseid aineid klassifitseeritakse mitmeti, näiteks valmistusviisi (kodusel/tööstuslikul moel) ja päritolu (looduslik/sünteetiline/keemilised ühendid) järgi, või siis toime järgi kesknärvisüsteemile
lootused, eesmärgid kaovad ja enesekindlus langeb. Inimese isiksuseomadused ja kohanemisvõimelisus määrab, kas töötingimused on temale stressitekitavad. Teiste sõnadega, tingimused, mis võivad ühele töötajale olla stressoriteks, ei pruugi seda olla teiste jaoks. (Lynott 2006: 96-98) Näiteks töötaja, kellel on madal enesehinnang, võib leida olukorra, kus on vaja teostada kontrolli, stressitekitavana. (Shields 2006: 22) Tuleb arvestada, et iga inimene reageerib stressile erinevalt. Kuidas saada aru, et inimene on stressis? Järgnevalt mõned alustalad määramaks kolleegi stressiseisundit (Seilenthal 2002: 42): · varem suhtlejana tundunud kolleeg suhtleb vähem, eelistab olla üksi; · tal on raske rahulikult ja loogiliselt mõelda; · ärritub kergesti; · ta välimus ei ole enam sama hoolitsetud kui varem. Inimesel on käsutada teatud hulk individuaalseid ressursse oma tööga toimetulekuks näiteks
gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes. Südame ja hingamistegevust mõjutavad veel: jäsemete liigutamine, vererõhk Ringelundkond süda, veresooned moodustab: 1) veri; 2) veresooned; 3)verd liikuma panev pump-süda; tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise
Hiina medidsiini magister Toomas Tiik: Süüa tuleb mitmekülgselt, õigete vahedega, vastavalt eale, aastaajale ja koormusele. Liigsed ambitsioonid, olgu võimu, raha, kuulsuse või kindlustunde osas, sunnivad 4 inimest liigselt sööma. ( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained.(2) 1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi
ja ei taha tunnistada probleeme oma abieludes, tundes et nende raskused olukorraga leppimises tähendavad et ka nende abielu on läbikukkunud. Sellistel ajahetkedel pöördub suur osa abielupaare aga lõpuks abielunõustaja või terapeudi juurde, et saada abi kolmandalt osapoolelt, kes kõike selge pilguga näeb ming sarnaste olukordade kohta rohkem kogemusi omab. On palju abielusid, kes ei peagi vastu viljatuse ning selle ravist tekkivale stressile. Korduvad testide tegemised, süstid, proovide kogumised ja muu viljatusraviga kaasnev mõjub paaridele väga rängalt. Viljatusravi läbi elanud paarid räägivad, et erinevate ravide proovimine ning viljatusravist tulenev stress annavad abielule korraliku löögi. Ka väidavad paarid, et viljatusravi ajal on üsna tavaline, et paarid kaotavad omavahelise intiimsuse ning kaugenevad üksteisest. Tõsine probleem, mida paljud ei tea lasteta abielude kohta on ka see, et kui üks abikaasadest
keskkonnategurite koostoimes. Nendeks on suhkrutõbi, rasvumine, alkoholism, kopsuvähk, tsöliaakia, laktoositalumatus. Profülaktika: tervislikud eluviisid. 6. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga, viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga, lisatud geen integreerub raku genoomiga, antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku. 7. 1) hingamisgaaside sisaldus veres 2) adrenaliin- hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele 3) jäsemete liigutamine 8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12
valulikke asju, ei suuda neile pakkuda soovitud tähelepanu või hirmutasid soovimatult oma lapsi. Emotsionaalse väärkohtlemise eksperdi, James Garbarino sõnul on tõeliselt ohtlik aga püsiv, krooniline muster, mis lapsi alavääritab ja õõnestab nende enesehinnangut. Emotsionaalne väärkasutamine võib ja juhtub kõikides perekondade tüüpides hoolimata nende taustast. Enamus vanemaid soovivad oma lapsele parimat, kuid mõned vanemad võivad oma lapsi tänu stressile, kehvadele vanemlikele oskustele, sotsiaalsele isolatsioonile ja piiratud ressurssidele füüsiliselt ja vaimselt kahjustada. Nad võivad oma lapsi ka väärkohelda, kuna nende vanemad või hooldajad väärkohtlesid neid endeid lapsepõlves. 4 Emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed Douglas Besharov (1990) kirjutab oma raamatus Recognizing Child Abuse: A Guide
-tunnusta seisukohti, millega saab nõustuda -aita selgitada ülejäänud seisukohtade puudusi -küsi talt ettepanekuid olukorra muutmiseks jne Kuidas elus pettunut toetada? -Näita, et hoolid temast -juhi tähelepanu ta tugevatele külgedele -tunnusta teda kas või vähesegi tehtu eest -Õhuta teda selgitama sulle, mida ta suudab -Toeta ja abista teda eesmärkite seadmisel ning uute võimaluste otsingul Samas annab stressi ka mingil määral taluda, kuna on ka inimesi, kes tänu stressile suudavad paremini keskenduda ning konkurents aitab neil nö vormis püsida. Viis näpunäidet, kuidas leppida stressiga ehk kuidas distress(halb stress) pöörata eustressiks(hea stress) -Ma saan hakkama -Uued väljakutsed on põnevad -Mul on jõudu -Stress aitab mul paremini konkurentsis püsida -Suunad stressi tekitava olukorra muuta positiivseks. Stressi vältimine -Mõõdukas füüsiline koormus -Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine
Ütlusi Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi): Kuni 20.eluaastani söö nii palju, kui saad, kuni 50 eluaastani nii palju kui pead, üle selle nii vähe kui võimalik. Hiina medidsiini magister Toomas Tiik: Süüa tuleb mitmekülgselt, õigete vahedega, vastavalt eale, aastaajale ja koormusele. Liigsed ambitsioonid, olgu võimu, raha, kuulsuse või kindlustunde osas, sunnivad inimest liigselt sööma. ( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. (1) 7 Uurimustöö analüüs Viisin läbi küsitluse inimeste toitumisest. Hüpoteesiks seadsime, et inimesed ei toitu piisavalt korralikult ja liiguvad liiga vähe. Tulemused tulid oodatust paremad, ent siiski oli palju mis tekitas ka muret. Küsimustele vastas 20 inimest, neist 9 olid naissoost isikud ning 11 meessoost isikud. Seega, mehi oli 55% ja naisi 45%.
annaabi.ee 
