Õpi mängeldes (0)

ÕPI MÄNGELDES
Diana Beaver
KOKKUVÕTE
Õppimisest
NLP-neurolingvistiline programmeerimine :
Neuro – informatsioon on talletatud meie närvisüsteemis, mis reageerib ühel või teisel moel igale olukorrale. Näiteks on teadlased mõõtnud üle 1500 erineva närvireaksiooni stressile.
Lingvistiline – keel, mida kasutame, näitab sügaval alateadvuslikul tasandil, mis meie sees toimub. Nt. kui ma palun teid vaadata midagi minu vaatenurgast, siis ma muundan oma mõtted piltideks ja palun teil sedasama teha; kui te vastate, et me takerdume üksikasjadesse, siis ma mõistan, et teil pole hetkel vaimusilma ees pilt, et teie töövahendiks on tunded, et edasiminek on on väga aeglane.
Programmeerimine – et mitte kulutada aega ja vaeva iga infoühiku omandamisele, kasutame automaatseid programme, nt punase tule ees peatume pikalt mõtlemata; keegi naeratab meile ja me naeratame vastu.
NLP uurib oivalisuse olemust; mis vahe on inimestel, kellest üks teeb midagi vaevata, elegantselt ja hiilgavalt, aga teine ei suuda seda.
Me õpime,sest oleme sündides kaasa saanud rahuldamata uudishimu maailma vastu, kus me elame. Me uurime välja asju mis meile huvi pakuvad ja seepäarst jäävad ned meile ka meelde. Kui me usume, et ei suuda õppida, siis me ei suudagi.
Erinevad viisid maailma tunnetamiseks – meie viis meelt . ( nägemine, kuulmine, maitsmine , lõhnataju, maitse). Õppimine on lihtsalt informatsiooni vastuvõtmine meie viie meele kaudu ja selle talletamine kuhugi .
Me õpime oma vahetu ümbrusega seotud asju: asju mis meile meeldivad, mis tekitavad meeldiva enesetunde.Me õpime, et valjusti häält tehes tunneme end paremini(nt beebid teevad häält ja neile tullakse appi,)Me õpime, et kogu oma närvisüsteemi rakendamine vaidlusteks annab meile hea enesetunde.Me õpime jälgima teisi perekonnasüsteemi liikmeid. Õpime teisi inimesi süüdistama.Õpime, mis on meis halba, endale tähelepanu tõmbama, teisi inimesi järele aimama .
Inimesed õpivad siis kui neil lastakse seda teha nii nagu neile meeldib, neile turvalises ja toetavas ümbruses.
Mitteõppimisest
Me ei õpi asju, millest meil ei ole kasu ( kui me ei leia seost informatsiooni ja sellest saadava kasu vahel, siis me ei õpi seda ära). Me ei õpi seda, mis ei ole huvitav, mis on meile vastumeelsed, mis on esindatud meie vähekasutatud süsteemis.
Me ei õpi kui usume, et oleme juhmid ( see on meile kellegi poolt sisendatud). Me teeme valiku mitte õppida. Me ei õpi kui meil on halb kogemus õpitavaga.
Me kardame muutuda, me ei usu, et väärime edu. Olgu Sul alati unistusest veel suurem unistus , nii et kui Su unistus on täitunud, on Sul veel millegi suunas liikuda , sest mida Sa teed kui Sul enam midagi teha ei ole( John Ginger). Edu kartus tuleb tuleb tihti kartusest, et pole enam midagi igatseda.
Kasutage oma meeli
Õppimine koosneb kahest protsessist: me sisestame informatsiooni ühe või mitme kaudu oma viiest meelest ja reprodutseerime seda informatsiooni vajaduse korral.
Kinesteetiline mälu- meie lihastel on mälu, nad teavad kuidas jalgrattaga sõita, joosta bussi peale, hüpata ujumisbasseini.Kinesteetiline mälu on meil pidevalt kasutuses. Iga kord kui laseme oma mõtteil kellestki või millestki panna end halvasti tundma, vüi kui taastameõnnelikke ja meeldivaid mälestusi, reageerivad meie kehad kõigele, mida mälestused manavad.
Visuaalsed inimesed näevad enamasti eesmärki ja liiguvad selle poole. Nad juhinduvad silmade järgi ja ei pane tähele kui neid kutsutakse. Auditoorsed inimesed tegutsevad eeskirjade ja reeglite järgi.Nad on keskendunud sellele, et kõik läheks õigesti, et unustavad inimestevahelised suhted. Kineseetilised inimesed peavad end mugavalt tundma, seepärast keskenduvad nad suhetele teiste inimestega eesmärgi arvelt.
Probleeme ei saa lahendada samal tasandil kui need tekkisid.