Tervislik toitumine (0)

KEILA GÜMNAASIUM
10A klass
Tairi Viru
TERVISLIK TOITUMINE
Uurimustöö
Juhendaja : õp. Natalia Sidorova
2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Tervislik toitumine 4
Austus toidu vastu 5
Vitamiinid ja mineraalid 6
Ütlusi 7
Uurimustöö analüüs 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Lisad 11
Sissejuhatus
Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energiat ja hea enesetunde.
Sulle võib küll meeldida su praegune eluviis, kuid võib garanteerida, et tervislik eluviis muudaks selle veelgi meeldivamaks.
Tervislik toitumine
Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse.
Toidu peamiseks koostisosadeks  on:
Vesi, valk, rasv , süsivesikud, vitamiinid, mineraalained , kiudained . (1)
Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla . Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi – nagu Punamütsikese muinasjutus hundi kõhtu pandi. Teisel päeval aga on olemine kerge ja mõte vilgas ning värvidki paistavad selgemad. Nimetatud toidunäited ei pruugi muidugi vastata kõigi maitsele ja vajadustele, kuid toitumisspetsialistide nõu tasub töötaval inimesel kuulda võtta küll ning leida enda jaoks nn energiatoiduained, süüa võimalikult vähe „surnud“ toitu ja kindlasti pidada lõunat lõuna ajal. Toiduga saab reguleerida oma energiataset, süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi, gaseeritud magusjooke. Eriti just kontoritöötajatel kipub aeg-ajalt sahtlisse kogunema rottide majapidamise mõistes eeskujulikke, mitte aga kehasõbralikke varusid. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkes ei ole geneetilisel eelsoodumusel nii suurt mõju kui toitumisel ja elustiilil. Kui töökoha lähedal pole piisava valikuga söögikohti, võiks kaaluda tervisliku toidu kohaletellimist mõnest toitlustusfirmast. Ja kui nn rämpstoidu eelistamine on firmas ikka väga levinud, siis kutsuda tervisliku toidu valmistamisest ja mõjust rääkima mõni tippkokk või toitlustusasjatundja. (2)
Austus toidu vastu
Aupaklik suhtumine toidusse võiks alata juba sellest, et söögilaua taha istudes unustame kõik mured. Mingil juhul ei tohi sööma hakata tusasena või vihasena.
Seedimisele aitab kaasa kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset .
Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki.
Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel
teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid , tomateid.
Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein). (1)
Vitamiinid ja mineraalained
Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda.
Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E- vitamiin on hapenduse vastu, hoiab ära kudede vananemise, kortsude tekke.
Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel.
Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine , aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldust. (1)
   
Ütlusi
Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi):
Kuni 20.eluaastani söö nii palju, kui saad, kuni 50 eluaastani nii palju kui pead, üle selle nii vähe kui võimalik.
   Hiina medidsiini magister Toomas Tiik:
Süüa tuleb mitmekülgselt, õigete vahedega, vastavalt eale, aastaajale ja koormusele. Liigsed ambitsioonid, olgu võimu, raha, kuulsuse või kindlustunde osas, sunnivad inimest liigselt sööma. ( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. (1)
Uurimustöö analüüs
Viisin läbi küsitluse inimeste toitumisest. Hüpoteesiks seadsime , et inimesed ei toitu piisavalt korralikult ja liiguvad liiga vähe.
Tulemused tulid oodatust paremad, ent siiski oli palju mis tekitas ka muret. Küsimustele vastas 20 inimest, neist 9 olid naissoost isikud ning 11 meessoost isikud. Seega, mehi oli 55% ja naisi 45%.
Inimesed küll teavad kõiki probleeme mis tulenevad ebatervislikust toitumisest, kuid siiski ei väldi nad seda. Vaid söövad seda, mille isu on. Liikumist võiks rohkem olla, aga paljudel pole aega. Inimesed ise aga on arvamusel, et kõik on korras.
Mehed naudivad tervislikku eluviisi rohkem, kui naised. Ja nagu arvata võib, on mehed oma kaaluga rahul, kuid naised ei tundu leidvat sellega rahu. 1 inimene, ehk 5% vastanutest ei ole teadlik probleemidest, mis kaasnevad ebatervisliku toitumisega. Vastanutel pole ka piisavalt aega, et korralikku toitu valmistada, ning muidugi vastas jaatavalt rohkem naisi, kuna arvatavasti mehed ise süüa ei tee. Üks mees vastanutest arvab , et ta ei liigu piisavalt ning ei toitu tervislikult, naisi arvas seevastu niimodi aga viis tükki.
Kokkuvõte
Inimesed ei pööra piisavalt tähelepanu oma toitumisele ning liikumisele. Kuigi nad on teadlikud probleemidest, mis kaasnevad ebatervisliku toitumisega, käituvad nad ikkagi vastupidiselt. Mehed suhtuvad mõlemasse kui tähtsatesse teguritesse, kuid naised on suurema pinge all.
Inimestel ei ole ka aega, et tegeleda tervisliku eluviisiga .
Kasutatud kirjandus

http://www.hot.ee/toitumine1/page11.html

http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84500
Lisad
Hüpotees: Inimesed ei toitu piisavalt tervislikult ja liiguvad vähe.
Uurimustöö küsitlus
1.Kas teete trenni vähemalt 2 tundi nädalas?
JAH(Mehi-9; Naisi-6)
EI(Mehi-2; Naisi-3)
2.Kas toitute tervislikult?
JAH(Mehi-6; Naisi-5)
EI(Mehi-5; Naisi-4)
3.Kas pigem söökside Hesburgeris mingit einet, kui kodus valmistatud juurviljarooga?
JAH(Mehi-7; Naisi-5)
EI(Mehi-4; Naisi-4)
4.Kas te enda arvates liigute piisavalt ning toitute korralikult?
JAH(Mehi-10; Naisi-4)
EI(Mehi-1; Naisi-5)
5.Kas saaksite õelda, et teil lihtslt ei ole aega korraliku toidu valmistamiseks?
JAH(Mehi-3; Naisi-6)
EI(Mehi-8; Naisi-3)
6.Olete teadlikud probleemidest, mis kaasnevad vähesest liikumisest ja ebatervislikust toidust?
JAH(Mehi-10; Naisi-9 )
EI(Mehi-1; Naisi-0)
7.Kas te olete oma kaaluga rahul?
JAH(Mehi-10; Naisi-3)
EI(Mehi-1; Naisi-6)
8.Kas te naudite tervislikku eluviisi?
JAH(Mehi-9; Naisi-4)
EI(Mehi-2; Naisi-5)
12