maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12.sajandil, kuid seda lõi välk väga mitmeid kordi ja mõni osa sellest põles maha ja pidi uuesti ehitama. Valmis sai 1880 151m WESTMINSTER ABBEY Inglismaa 1090 69m Gooti stiil SALISBURY KATEDRAAL Inglismaa 123m Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424 STRASBOURGI TOOMKIRIK Saksamaa Gooti stiil 1892-1897 STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090 RIIA TOOMKIRIK 1211 Läti Gooti stiil PIETAA Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Saksamaa Gooti stiil BAMBERGI RATSANIKU KUJU 13 saj Saksamaa Gooti stiil “KRISTUSE TAGANUTMINE”- GIOTTO DI BONDONE Fresko Itaalia 14saj Gooti stiil “KRISTUS RISTIL”-GIOTTO Itaalia 14 saj Fresko Gooti stiil
1 slaid (15. mai 1773 - 11. juuni 1859 ) (vanus 86) Eluaeg: Viieteist mai tuhat seitsesada seitsekümne kolmas kuni üheteist juuni tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa Koblenz , Saksamaa - Viin , Austria Ta oli Franz Georg Karli poeg, vana Reini põlvkonna perekonna järeltulija, tema isa oli tolleaegne impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis
1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reutersi uudist.
Ande Andekas-Lammutaja Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis
stiilis Itaalia: · Ei olnud kõrgeid ehitisi, tornid eraldi kampaniilidena. · FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter o Sinna maetud Cid Eesti: · Tallinna raekoda 15.saj gooti stiilis, torn hävis, nüüd renessansi stiilis · Tartu Jaani kirik matkitud Maarja kirikut, 1 torniga
18871966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar
MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k. katedraale: Firenze toomkirik,Milaano toomkirik ja ka Veneetsia Doodzide palee. 12. Nimeta Eestis suuremaid gooti k. hooneid: Niguliste kirik, Oleviste kirik,Toompea linnus,Suur rannavärav,Tartu toomkirik. 13. Kirjelda gooti aegset moodi: 14. Kes oli GIOTTO DI BONDONE (1266/1267-1337)- Püüdis maalikunsti vabastada senisest rangusest ja elukaugusest.Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust.
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg:
tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti jaoks 1984 ja II Estonia Teatri triole 1986), siis "Arhitektoonika III. Postmetaminimal Dream" (1990) tellis Los Angelese ansambel California E.A.R.Unit, "Arhitektoonika IV. Per cadenza ad metasimplicity" (1990) Kanada ansambel Sound Pressure, "Arhitektoonika V" (1991) New Yorgi kitarrivirtuoos John Tamburello, "Arhitektoonika VI" (1992) festival Helsingin Juhlaviikot ning "Arhitektoonika VII" (1992) Strasbourgi festival Musica. Heliloojalt on teoseid tellinud ka American Wind Symphony Orchestra ("In the memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001), Põhjamaade Sümfooniaorkester (Kuues
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse
Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Parlamendi liikmed Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5.
Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor, mis lähtub prantsuse gootika süsteemist. 13. sajandi keskel alustati Strasbourgi toomkiriku ehitust, mille läänefassaad meenutab Notre Dame oma Pariisis. Strasbourgi kirik oli eeskujuks mitmetele saksa kirikutele. Alates 14. sajandi keskpaigast hakati Saksamaal vastavalt linnakodanike maitsele püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms.
Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas.
Emil Tode ,,Piiririik" tegelased Peategelaneametilt tõlkija Mees või naine? Kohati melanhoolne, kuid samas julm isiksus. Angelo justkui kaitseingel, kellele olid kõik kirjad mõeldud, kuid kes ei pruukinud eksisteerida. Franz osades arutlustes peetud Euroopa võrdkujuks. Tekstis käis läbi, et oli Strasbourgi ülikooli professor Suhted Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhtest, mis oli justkui armastamisevihkamise suhe Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abiga, valades selle kõik tema joogi sisse Minategelane vs Angelo usalduslik suhe, sest Angelo oli ainus, kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head Võitlus ühiskonnaga eesmärk teha ennast nähtavaks
esimest valmisid eesti interpreetide tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti jaoks 1984 ja II Estonia Teatri triole 1986), siis "Arhitektoonika III. Postmetaminimal Dream" (1990) tellis Los Angelese ansambel California E.A.R.Unit, "Arhitektoonika IV. Per cadenza ad metasimplicity" (1990) Kanada ansambel Sound Pressure, "Arhitektoonika V" (1991) New Yorgi kitarrivirtuoos John Tamburello, "Arhitektoonika VI" (1992) festival Helsingin Juhlaviikot ning "Arhitektoonika VII" (1992) Strasbourgi festival Musica. Heliloojalt on teoseid tellinud ka American Wind Symphony Orchestra ("In the memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio
Westminster Abbey inglise kuningate kroonimispaik, kuningate ning suurmeeste matmispaik, kuningliku perekonna pulmad(Prints Williami pulm). 17. Nimeta veel 2 gooti katedraali Inglismaal. Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23
Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR:
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi
docstxt/.txt
Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. ITAALIAAAAAA gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne. Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor. Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis. Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas. Alustati 13 saj ja lõpetati 19 saj. 1 laanetorniga kirikud. 14 saj hakati ehitama kodakirikuid. Vaga tahtsal kohal on linna kindlustused ja kindlused. SKANDINAAVIA. gootika jõuab kohale erinevsid teid pidi. Rootsis on tahtsaim upsala. 13 saj tänu prantslastele. Tornid juurde ehitatud alles 19 saj. Tronheimi katredal norras lahtub inglismaast.
kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva.
3.Hilisgootika perioodil prantsusmaa eeskujul 5 lööviline Milaano toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui
Piirkondlikud iseärasused. Võimsad katedraalid: Sienna, Firenze, Milano, Orvietto. Profaanarhitektuuris palazzode tüüp (jõukate linnakodanike elamud). Palazzo Vecchio, Doodzide palee. · Hispaania Pr eeskujuks. Mauri mõjud. Gootika jõudis läbi tsistertslaste. Erinevate elementide kuhjamine, toredus. Sevilla katedraal. · Saksamaa ideaaliks oli üle võtta kõik Pr üleloomulik. Kölni, Freiburgi toomkirikud, Strasbourgi katedraal. Hilisgootika (14.saj keskel) tuli Saksa erigootika, kus oli lihtsustamine, kainus ja asjalikkus. Telliskiviarhitektuur. Maarja kirik Lübeckis ja Tantrigis. · Eesti 13 saj. lülitus Euroopa kultuurikonteksti. Oli jagunenud mitme erineva poliitilise jõu vahel. Ilmalikus arhit. Olid võimsad linnamüürid (Tln müür)+tornid. Ordulinnused (Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Põltsamaa, Karksi, Kuressaare: väga heas korras, klassikalise Rooma kastelli eeskujul)
kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätleb mitut etappi ja toimingut, milles on kõige tähtsamad seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendi teine nimetus seadlusandlik kogu viitab otseselt tema peamisele funktsioonile koostada ja vastu võtta seadusi. Seaduse sünd on üpriski pikk ja keerukas protsess
Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on andnud eeskuju Baltimaade gootikale. Arhitektuur Itaalias Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist.
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.
1931. aasta suve veetis Wiiralt Strasbourgis, kus teda külastas kunstnik Jaan Grünberg. Koos käidi Vogeesides ja Colmaris, kus neile jättis sügava mulje Matthias Grünewaldi Isenheimi altar Unterlindeni muuseumis]. Sel, 1931. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest "Kabaree", kuivnõelagravüüri "Lamav akt" (modelliks Nelly Stulz), monotüüpiad "Lamav akt" ja "Istuv naine". Võimalik, et Strasbourgi katedraalist sai ta inspiratsiooni gravüüri "Maalija" loomiseks. Nelly Stulzi venna, doktor Edgar Stulzi tellimusel tegi ta pildi püha Vincent de Paulist, mis andis tõuke terve pühakuid kujutava joonistussarja sünniks (19311932), sel on omakorda seos litoga "Jutlustaja" (1932). Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal näituse Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline
sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Joonis 25. Joonis 26. Joonis 27. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on andnud eeskuju Baltimaade gootikale. 2.1
hankimise takistamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi valdamine, vaid inimeste ja nende mõtete ning väärtushinnangute suunamine, olenemata sellest, millisel territooriumil need inimesed elavad. 5. Valimised Eestis: Riigikogu, KOV, Euroopa Parlament. Valimissüsteem, valimiskünnis jne. Riigikogu: 101 liiget KOV: Euroopa parlament: 751 liiget ametlikult asub Strasbourgi 1)valimised näitavad rahva usaldust 2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine 3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse
Pariisi kuulsaim võidukaar Charles de Gaulle`i väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd. Kaar on ehitatud Napoleoni võitude mälestuseks. Ehitati 1806-36 Chalgrini juhtimisel. 50m kõrge ja 45m lai. Kaare all on tundmatu sõduri haud (1920.a.) ja igavene tuli. Kaare sees on väike muuseum. Tähe võidukaart kaunistavad reljeefid, tuntuim kujutab marseljeesigruppi ja selle autor on Francois Rude (1784-1855). Marseljees (Prantsusmaa hümn) 24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi "laulmist väärt" ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all. radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust. bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal
Theresa tundis ääretut muret saatuse pärast,mille ta oli oma lapsele määranud.Hüvastijätt osutus talle raskeks. Kui Maria Antoniette oli lõpuks Austriasse jõudnud,võeti talt ära kõik ta Austria riided ning anti asemel Prantsusmaa kleidid. Etikett nägi ette,et tema alasti ihule ei tohi jääda midagi kodumaal toodetust,ei kinga,sukka,särki ega paela.Alates sellest,kui Mariest saab Prantsusmaa dofiin,pidid teda katma ainult prantsuse päritolu riided.Ta viidi Strasbourgi, kus tema auks olid tänavad lilledega kaetud. Paar päeva hiljem alustas ta teekonda Versailles'i, kus ta kohtas oma mehe isa, Louis XV ja teiste kuningliku pere liikmetega. Ta abikaasa Louis-Auguste oli häbelik, kohmakas ja eemalolev.Iseloomult oli Louis XVI rahulik,aeglase mõtlemisviisiga, armastas lihtsat eluviisi, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti. Ta oli vaid üks aasta Marie Antoinette'ist vanem.Tal polnud, ettevalmistuseks kohtumisele oma
aasta aprillis lahkuski 14-aastane Maria Antonia Viinist. Maria Theresa hüvastijätusõnad nuuksuvale Maria Antoniale olid, et ta teeks Prantsusmaal nii palju head, et prantslased arvaks, et Maria Theresa on neile ingli saatnud. Kui Maria Antonia oli lõpuks peale kaks ja pool nädalat kestnud reisi Prantsusmaale jõudnud, kus hakati teda prantsuspäraselt kutsuma Marie Antoinette'ks, võeti talt ära kõik ta Austria riided ning anti asemel Prantsusmaa kleidid. Ta viidi Strasbourgi, kus tema auks olid tänavad lilledega kaetud. Paar päeva hiljem alustas ta teekonda Versailles'i. Abielu Marie Antoinette toimetati edasi Versaille'I, kus ta kohtas oma mehe isa, Louis XV ja teisi kuningliku pere liikmeid. Ta abikaasa Louis-Auguste oli häbelik, kohmakas ja eemalolev. Ta oli vaid üks aasta Marie Antoinette'ist vanem ja tal polnud, ettevamistuseks kohtumisele oma kihlatuga, kogemusi
Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004 L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008. T. Ploom. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010 R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005 www. riigiteataja. ee
aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". [6] 5) Johann Wolfgang Goethe(1749-1832)oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Ta sündis õigusteaduse doktori pojana ning sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg
ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks) Avignoni lossis toimuvad tänapäeval teatrietendused Saksamaa ehitised Saksamaale on gooti arhitektuur jõudnud Strasbourgi kaudu Esimene suur prantsuse tüüpi gooti katedraal on ehitatud Strasbourgi Enamus Saksamaa gooti kirikuid on ühe läänefassaadi torniga, sellistest kõige kõrgemaks ehitatud Ulm'i kirik Lääne-Saksamaal, mis on praegu maailma kõrgeim gooti kirik. 170m?? Selle ehtsuses kaheldakse, sest lõpetati hiljem Kölni katedraal lõpetati 17.saj keskpaigas aga vanemate jooniste järgi ja teda peetakse ehtsaks. 2 prantsuse stiilis läänefassaadis torni mõlemad 164m kõrged
kohaldatakse kaitsemeetmeid. 30% Natura 2000 aladest on metsad. Euroopa tunnustatud metsanduskoolide abil toetab EL arvukate metsandusspetsialistide ja metsandustöötajate väljaõpet. Need isikud levitavad omakorda kogu maailmas säästva metsamajandamise põhimõtteid.(1) 7 Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või liikmesriikide vahendusel mitmete keskkonnaküsimusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete osapooleks: näiteks ÜRO valitsustevaheline metsandusfoorum, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, selle konventsiooni lisaks olev Kyoto protokoll, mille EL ratifitseeris 31. mail 2002 ja milles toodud kohustusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas peavad täitma kõik liikmesriigid
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg Asjaolu, et karistuse vähendamine – kui seda on tehtud selgel ja mõõdetaval viisil – heastab menetluse pikkust ning toob reeglina kaasa kaebajal ohvri seisundi kaotuse Strasbourgi kohtus, on EIK aktsepteeri- nud juba Malkov vs. Eesti kohtuasjas tehtud otsuses.*16 Velleste ja Andrejevi kaebuste vastuvõetamatuse otsustes on aga esmakordselt sõnaselgelt viidatud, et kuna Andrejev ei olnud üldse riigisisestes kohtutes menetluse pikkust vaidlustanud ja Velleste jättis alama astme kohtute otsuste peale, kus leiti, et menet- lus ei ole ebamõistlikult pikk, kassatsiooni Riigikohtule esitamata, siis ei ole esimesel juhul Eesti kohtud
21 Kompomissina toimusid lepingu allkirjastamine, ametlik ülemkogu istung. See kutsus esile keskkonnakaitsjate rühmituse protestid, kes heitsid ülemkogule ette silmakirjalikkust: ühelt poolt nõuavad riigijuhid süsinikuemissiooni vähendamist, kuid teiselt poolt lendavad sama tippkohtumise raames kahe Euroopa linna vahet. Sama kriitikat on tehtud Euroopa Parlamendi aadressil, mis sõidab regulaarselt Brüsselist istungeid pidama Strasbourgi. Praegu ei ole konkreetseid plaane hakata korraldama kohtumisi nujal kui Brüsselis, välja arvatud vääramatutest jõududest tingitud põhjustel. Näiteks Belgia lennujuhtide streik jaanuaris 2012 oleks peaaegu lõppenud Euroopa ülemkogu mitteametliku kohtumise üleviimisega. 22 7.1 Euroala tippkohtumised Aastatel 2010-2011 pidasid mitmed euroala riikide riigipead aj valitsusjuhid erakorralisi kohtumisi
Inkvisiitorite ponnistused sundida Pierre´i nimetama mitte ainult vaeseid, vaid ka ,,preestreid, vaimulikke, aadlikke ja rikkaid inimesi", annavad tunnistust, et ka võõra vara himustamine ei olnud teisejärguline." See on vaid üks kümnetest tuhandetest samalaadsetest protsessidest, mis kõik tol ajal aset leidsid. Kõige hullem seisis aga alles ees. Hullus, mis 15. sajandi lõpuks oli kaugel taandumisest, kogus uut jõudu. Suurt osa etendasid selles 1430. aasta paiku Strasbourgi lähedal sündinud saksa inkvisiitori Heinrich Institorise ponnistused. Ta astus dominiiklaste ordusse ja nutika poliitikuna toetas Roomas mõjuvõimsaid sõpru ning nimetati ning nimetati 1474. aastal inkvisiitoriametisse Lõuna- Saksamaal. Esialgu jälitas ta ketsereid, ent 1476. aastast alates pühendus peaaegu ainult nõidade vaenamisele. Algul oli dominiiklasest ametivenna Jakob Sprengeriga, kes hiljem
Kuigi vähem süstemaatiline, on Simmeli pärand äärmiselt inspireeriv ja huvipakkuv. Tema loenguid külastasid paljud Berliini intellektuaalid, kuid hoolimata pidevatest püüdlustest ja mainekatest toetajatest eesotsas Max Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui 10 1914. aastal. Paraku algas koheselt I maailmasõda ning Strasbourgi Ülikooli auditooriumid kohandati ümber haiglapalatiteks. Sõja lõppu Simmel ega Durkheim ei näinudki. Ka Simmeli käsitluses on eriline koht indiviidide rahaühiskonnaga kohandumise analüüsil. Aneemiale lähedase kontseptsioonina kirjeldab ta blasé'd, mis kujuneb suurlinna elanikeis nivelleeriva reaktsioonina kõigele, mis nõuab nende tähelepanu. Simmel näeb blasé'd omalaadse ego kaitsemehhanismina, mis on väärtuste omistamise täielikult delegeerinud rahale
siis majandus või teistpidi? dialektiline – üks mõjutab teist ☼ allikad – raskesti leitavad Annales’i koolkond: nimi ajakirja järgi - Bloch ja Febvre põhiseisukohad: ☼ pikemad ajaloolised protsessid ☼ keskendumine probleemidele ☼ sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid, aga ka mentaliteedi ja vaimulikud protsessid – totaalne ajalugu ☼ “totaalne ajalugu” Lucien Febvre (1878-1956) ☼ doktoritöö, pärast Strasbourgi ülikooli koos Blochiga (Prantsusmaa sai ülikooli Saksamaalt pärast 1MS) - Prantsusmaa oluline vaimu keskus ☼ varauusaeg Euroopas (eeskelt Prantsusmaa) kultuuriajalugu ja religioon ☼ 1947 “Uskumatuse probleem” ajalookäsitlus: ☼ asetab küsimuse - sai teada, et probleem on valesti püstitatud küsimustes ☼ üksikisiku ühiskonna suhe - aja keskne teema: kui suured piirid on ühiskonnal üksikisiku mõtete jaoks? ☼ Luther - kas ta suudab ületada aja vaimseid raame
veetlevast rahva elust, mis hingitseb üksteisest eraldatud külades. Pilet nr. 12 J. W. Goethe elu ja looming Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.
Ülevaade ,,Faustist" (I ja II osa) 1749-1832. Pärit väärt perekonnast (isa jurist). Kaks last, kumbki ei käinud koolis (algul õpetas neid isa, hiljem guvernant). 16-aastaselt astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, õppejõudude tase aga ei rahuldanud noormeest. Kogu aeg armunud :). Teostes õpetab elumehelikkust (16-aastasena: kuidas naistega käituda!). 1769- sõber annab välja tema "Uued laulud" (anonüümselt). Alustab näidenditega. 1770. läheb Strasbourgi ülikooli ja lõpetab õigusteaduskonna seal. Ei töötanud elu jooksul aga päevagi advokaadina. Seal kohtub Herderiga ("Tung ja torm"). Herderi mõjutusel kirjutas üles rahvalaule. Innustub Shakespeare'i loomingust. Ütles, et Shakespeare'i kangelased on loomulikud- mitte nagu sks. kirjanduses. "Götz von Berlichingen" - esimene sks. ajalooline näidend. 16. saj. sündmused Sks-l. Goethe püüdleb mõne teosega (ka. see) Shakespeare'i ajaloolise kroonika poole. Samas
§4 kohtulahendid Alati saab RÕ-se allikateks lugeda konstitutsioonikohtu lahendeid, sest nii või teisiti tõlgendavad PS-st. Euroopa Inimõiguste kohtu lahendid rangelt võttes RÕ allikateks olla ei saa, sest see kohus kohaldab mitte konkreetse riigi K-i, vaid Euroopa Inimõiguste konventsiooni. RÕ-likku tähendust need lahendid siiski omavad, sest neid tuleb tahes või tahtmata arvestada siseriikliku K-i tõlgendamisel. (inimestel võimalik pöörduda Strasbourgi kohtusse, kui ei rakendata K-i kooskõlas põhimõtetega). Euroopa Inimõiguste kohtu lahendid: kindlalt saab lugeda RÕ allikaks EK lahendeid selles osas, milles nad on fikseerinud EL õiguse ülimuslikkuse siseriikliku õiguskorra suhtes. EK on seisukohal, et pädevuse piires antud EL õigus murrab isegi riigi PS-i. Nt lahend 11/70. (EK leidis, et ühenduse meetme kehtivust ja selle toimet riigis ei saa mõjutada väited meetme vastuolu kohta riigi aluspõhimõtete jm...). Luxemburgi
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all
Toimus Põhjasõja tingimustes. Oli kolm suuremat tsooni, Euroopa lääneosa, kaguosa ja põhjaosa – kus igal pool suured sõjad toimusid. Lääneosas kaks olulisemat konflikti, Pfalzi pärilussõda 1688-1697 (Pra kuningal olid ambitsioonid selle territ omandamisele, toimus pra ekspansioon saksa aladele; pra – sks-ro keisririik; inglased ja hollandlased sakslaste selja taga, et prantsusmaa ei tugevneks liialt. Sõda lõppes sellega, et Pra loobus ambitsioonidest, aga vallutas Strasbourgi linna) ja selle järel Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see tekitas muret Pra naabrite seas, kes kartsid Pra tugevnemist, troon läks küll pra kätte, aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi
kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on aga tihti väikesed ja ümmargused. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico). Saksamaal esimene prantsuse gootikast lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Notre-Dame'i, see oli eeskujuks mitmele saksa kirikule. Alates 14. saj hakati saksamaal püstitama omapärast gootikat, selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi, nt kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, triufooriumist jms. basiilikale hakati eelistama kodakirikuid. Nürnbergi Pühe Sebalduse kirikule lisati kodakiriku tüüpi koor. Saksa profaanarhitektuuri esindavad paljud
oli varem liitunud, mis tähendas seda, et sügiseks 1870 oli kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli all ehk Saksamaa oligi ühinenud. Küsimuseks oli, kes saab kogu Saksamaa kuningaks ja troonile oli ainult üks tõsiseltvõetav kandidaat Wilhelm I, kes kuulutati 18.01.1871 kuulutati ta keisriks. Seda tehakse Versailles's. Prantsusmaa kapituleerub lõplikult märtsis ja Prantsusmaa ning Preisimaa vahel sõlmitakse rahuleping 10.05.1871 Frankfurdis: Pr-maale häbiväärne (loovutab Elsassi, Strasbourgi, eriti ränk oli kontributsiooniraha). Arvatakse, et Saksamaa armee oli suuruselt kõige suurem kogu maailmas. Moodustati konstitutsiooniline monarhia, kus konstitutsiooni aluseks oli Põhja Saksa põhikiri, mis ümber kohandati. Võeti vastu aprillis 1871. Saksamaa oli keisririik, aga võim polnud sugugi suur: peamiseks ülesandeks oli esindusfunktsioon ja olla relvajõudude ülemjuhataja. Võim läks kantsleri ja tema juhitud valitsuse kätte.
annaabi.ee 
