Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti tuntumad ehitised Euroopas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Gooti tuntumad ehitised Euroopas
Prantsusmaa:
  • Kõige vanemad gooti ehitised:
  • Pr-maa suurim gooti kirik : AMIENS
  • REIMSI kirik – rikkalikult kaunistatud
  • Lõunapoolseim ja kõrgeim: CHARTRES
  • Paavsti loss: ALBI LOSS Avignonis

Inglismaa:
  • Lõunas Salisbury katedraal – kõrgpunkt erandlikult idaküljel nelitise kohal.
  • Põhjas Yorki katedraal – pr. stiilis, 2 läänefassaaditorni
  • Londonis Westminster Abbey, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud
  • Oxford ja Cambridge ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis

Itaalia:
  • Ei olnud kõrgeid ehitisi , tornid eraldi kampaniilidena.
  • FIRENZE TOOMKIRIK – marmorstiilis
  • VENEETSIA DOODŽIDE PALEE – ühiskondlik hoone.
  • Kõige suurem gooti ehitis – MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel
  • SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO – kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell

Saksamaa:
  • Kirikud kõrgeimad
  • STRASBOURGI KATEDRAAL – 2 läänefassaaditorniga
  • KÖLNI KATEDRAAL – 2 läänefassaaditorniga
  • ULMI KATEDRAAL – 1 torniga
  • MAARJA KIRIK Lübeckis – 2 torni

Hispaania:
  • Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad
  • Põhja- Hisp . BURGOSE KATEDRAAL
Gooti tuntumad ehitised Euroopas #1 Gooti tuntumad ehitised Euroopas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tooming Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Gooti kunst

Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest:

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg)

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Gooti Kunst

GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse ­ linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) ­ tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. ­ 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

KESKAEG

KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj  Püstitati palju kirikuid  Ümarkaar ja silindervõlv  Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist.  Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas.  Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL  Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)

Kunsti ajalugu
thumbnail
17
doc

Gooti

Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)

Kunstiajalugu
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis. Neid oli keerukam ehitada, aga need on kergemad kui silindervõlvid Inglismaal on säilinud mitmeid romaaniajastu kindlusi Suur torn ehk donjon kindlusel on säilinud (erinevused gooti stiiliga akendes)

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Gooti arhitektuur

KUNSTIAJALUGU 10.Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp ­ 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun