Arvsõna, põimlause, otsekõne (0)

Praktiline eesti keel
1.  vihik 10.klassile
VÕÕRNIMED
Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui 
põhikuju lõpeb häälduses 
täishäälikuga, aga kirjas 
kaashäälikuga, või vastupidi.
• Apple 'it,
• Nokiat 
• Skype 'i, 
•Google'ist 
• Madeleine [madleen]:  Madeleine 'i kook
• Renault [renoo] :  Renault ’ga, 
• Versailles [versai] : Versailles’ rahu, 
• Marat [maraa] : Marat’ surm, 
• Bordeaux [bordoo]: Bordeaux’ vein
HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE.
• Strasbourg (strasbuur) – Strasbourgi
• Marseille  (Marssei)   - Marseillesse
• Rousseau (Russoo)  - Rousseaule
11. märts 2006
• Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis 
Sorbonne ’i ülikooli hõivanud üliõpilased 
pisargaasiga välja.
• Üliõpilased hõivasid prestiižse ülikooli 
juba kolmapäeval, et protesteerida 
valitsuse uue noortele suunatud 
tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 
26- aastastel  töötada kaks aastat ilma 
püsiva  lepinguta , vahendab ETV24 
Reutersi uudist.
Tv h 18/ lk 43
• Bordeaux (bordoo)  -  Bordeux`sse             (Pr)
• Strasbourg (strasbuur) – Strasbourgi          (Pr)
• Rouen (ruaan)    - Roueni                              (Pr)
• Cambridge (keimbridž)    -  Cambridge `i     (Ingl)
• Oxford – Oxfordi                                            (Ingl)
• Sorbonne -   (on)     -  Sorbonne`ist(Pr)      (Pr)
• Marseil e  (Massei)   - Marseil esse             (Pr)
• Lausanne (lozann)    -- Lausann`i               (šveits)
Võõrnimetuletised
• Võõrnimetuletised  kirjutatakse nime 
ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab 
väike algustäht. Liited -lik, - lane , -lus, -ism, 
-ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. 
• Nt balzaclik, chaplinlik, goethelik, 
gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, 
• hollywoodlik, madridlane, 
stockholmlane, zürichlane, kiellane,  
• thatcherist, kuperjanovlane. 
ARVSÕNA
ARVUDE KÄÄNAMINE
Vale
Õige
•2011-ndal aastal
 2011. aastal
• 64-le õpilasele
 64 õpilasele
•30st kandideerijast  30 kandideerijast
•90-ndatel aastatel
90. aastatel
Numbriga kirjutatud arvule ei lisata 
üldjuhul käändelõppu ega muid tunnuseid. 
Arvu käändelõpule viitab 
arvu järel asetsev põhisõna.
Arvsõna lõpus näidatakse 
käändelõppu
 ainult siis, kui …
… põhisõna ja arvsõna asetsevad lauses  üksteisest kaugel
•Humanitaarabi  viidi 12sse  tormis  ja 
üleujutuses kannatada saanud majapidamisse.
 …  lauses on arvsõna, aga põhisõna puudub.
•Abi viidi 24 majapidamisest 12-le.
• Ansip  tuli Tartu maratonil 24ndaks.
• Kui võimalik, tuleks otse arvule 
lisatavatest käändelõppudest 
LOOBUDA .
37-ndana finišisse jõudes leidis ta eest ootava sõbra.  
Parem:
37. kohale finišeerides leidis ta eest 
ootava sõbra.
741sele ei pööranud keegi tähelepanu. 
Pigem selliselt : 
741. osavõtjale ei pööranud keegi 
tähelepanu.
Mil moel muutub sisu punkti 
tõttu?
• Tunnustust jagati 12 koolitajale.
• Tunnustust jagati 12. koolitajale.
•  Sekretär rääkis 35  kliendist .
• Sekretär rääkis 35. kliendist.
• 4 päevakorrapunkti arutelu.
• 4. päevakorrapunkti arutelu.
Arvsõna on käändsõna ja teda 
saab käänata kõigis 14 käändes.
1: üks, ühe, üht(e), ühesse e 
ühte, ühes, ühest, ühele, ühel, …
2: kaks, kahe, kaht(e), kahesse e kahte 
3: kolm, kolme, kolme, kolmesse e kolme.
4: neli, nelja, nelja, neljasse e nelja 
5: viis, viie, viit, viiesse e viide 
6: kuus, kuue,  kuut , kuuesse e kuude
7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse
• Järgarvud kirjutatakse kas 
araabia  numbritega, mille järel 
on punkt või  rooma  numbritega:
50. aastapäev 
1920. aastal 
1920.-1930. aastateni 
XX sajandil
 III osa.
KIRJAVAHEMÄRGID
Kuhu panna  koma ?
• TA SAMMUS UHKELT NAGU 
KUKK.
• TA SAMMUS UHKELT NAGU 
OLEKS TA KUKK KANAKARJA 
KESKEL.
PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI
Tunnid  olid alanud, kui  Arno  isaga  koolimajja  jõudis.
  ------------------------  ,  -kui ----------------------------------- .
 
 Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
-Kui --------------------------------------  ,  -------------------------- .
 
3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga
------- , kes ---------------------------- , --------- .
• Põimlaused: pealause on märgitud 
tumedamalt.
1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse.
2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama.
3. Viljandis , mis on  Mulgimaa  pealinn , töötab teater Ugala.
4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater 
Ugala, mida tuntakse hästi.
5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse  ja läheme ka 
teatrisse.
6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes 
soovib ka teatrisse minna.
SEGALIITLAUSE: 
kõrvallause eraldatakse  komadega ,
 mõnikord võib koma sattuda „ja“ ette.
• Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks 
edasi. 
•  Direktor  rääkis , et kõik õpilased 
said ülesandega hästi hakkama , ja 
palus siis kõigil klassiruumidesse 
minna.
SEGALIITLAUSE
• Linda rõõmustas, et kool on läbi , ja 
viskas  koolikoti nurka.
  -------------------- , ----------------- , ja ------------------
Linda rõõmustas, et kool on läbi ja 
pole vaja vara tõusta.
   ----------------------- , -------------- ja ---------------------
1) saatelause + otsekõne:
           Diktor  ütles: „Sel nädalal vaatame filme ."
          Poiss päris: „Kas eilset filmi nägite?"
2) otsekõne + saatelause:
          „Sel jutul pole mingit mõtet,"  kostis  naaber.
          „Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle.
3) otsekõne + saatelause + otsekõne:
          „Kui te oleksite seda minuga arutanud," 
pahandas isa, „poleks teil nii kehvasti  läinud!"
NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees.
Tüüpiline põimlause!
• INIMENE, KES TÖÖD EI  KARDA , 
TULEB ALATI OMADEGA 
TOIME!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23