Referaat Marie Antoinette'st (1)

Sissejuhatus
Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps.
Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774 . aasta mais suri Louis- Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni . Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli .
Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte .
Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette’I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide.
Nooruspõlv
Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias . Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen.
Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna, Ungari ja Boheemia kuninganna ja ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh . Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam. Suhe Maria ja ta ema vahel ei olnud väga hea, kuna ta emal oli juba nii palju teisi lapsi, hülgas ta tihti Maria Antonia. Ta ei usaldanud enam vanemaid intelligentseid naisi.
Maria Antonia isa oli Saksa-Rooma keiser , Toskaana suurhertsog, Austria kaasvalitseja ja Lorraine’i hertsog .
Maria Antoniat kirjeldati kui väikest, aga tervet last.
Maria Antoniat ja ta vanemat õde, Maria Carolinat , kasvatati koos, Maria Carolinast sai Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele.
Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt.
Maria õed abiellusid enne teda kuninglikust soost meestega: Maria Christina, vanim õdedest, abiellus Hollandi asevalitseja prints Albertiga, Maria Amalia Parma printsi Ferdinandiga, Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinand IV-ga.
Maria Antonial oli 5-aastasena kass, kelle nimi oli Macaron.
Marial oli vähe kooliharidust. Ta ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida ja eelistas seepärast rääkida saksa keeles. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi.
1748 . aastal sõlmiti Aacheni vaherahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Rahu säilitamiseks lepiti kokku, et üks Maria Theresa tütardest abiellub Louis XV järeltulija Louis-Augustega. Kuna Kõik teised elusolevad tütred olid juba abielus, otsustas Maria Theresa, et Louis-Augustega abiellub Maria Antonia. Kuna Maria ei teadnud kombeid ega väga hästi prantsuse keelt, palkas ta ema talle eraõpetajad.
1770. aasta aprillis lahkuski 14-aastane Maria Antonia Viinist. Maria Theresa hüvastijätusõnad nuuksuvale Maria Antoniale olid, et ta teeks Prantsusmaal nii palju head, et prantslased arvaks, et Maria Theresa on neile ingli saatnud.
Kui Maria Antonia oli lõpuks peale kaks ja pool nädalat kestnud reisi Prantsusmaale jõudnud, kus hakati teda prantsuspäraselt kutsuma Marie Antoinette’ks, võeti talt ära kõik ta Austria riided ning anti asemel Prantsusmaa kleidid. Ta viidi Strasbourgi, kus tema auks olid tänavad lilledega kaetud. Paar päeva hiljem alustas ta teekonda Versailles ’i.
Abielu
Marie Antoinette toimetati edasi Versaille ’I, kus ta kohtas oma mehe isa, Louis XV ja teisi kuningliku pere liikmeid. Ta abikaasa Louis-Auguste oli häbelik, kohmakas ja eemalolev. Ta oli vaid üks aasta Marie Antoinette’ist vanem ja tal polnud, ettevamistuseks kohtumisele oma kihlatuga, kogemusi. Nende abielu viidi läbi paar tundi pärast Marie Antoinette’I Versaille’I saabumist. Neid laulatati 16.mail 1770.aastal Kuninglikus Kabelis. Natuke aega enne pulmi kingiti Mariele juveelid, mille hind oli umbes 2 miljonit liivrit. Kuningas Louis kinkis Mariele ka lehviku, kaunistatud teemantitega.
Marie Antoinette ja Prantsuse troonipärija abiellusid õukonna ees. Marie Antoinette kandis valget pärlitega kleiti. Oli ka suur pidulik õhtusöök.
Nende pulmaööl ei kinnitanud nad abielu, kuna neile polnud varem mitte keegi öelnud, mida selle all täpselt mõeldakse.
Elu õukonnas
Kuna Marie ja Louis-Auguste ei saanud oma abielu esimestel aastatel lapsi, hakkasid inimesed rääkima, et nad ei saagi lapsi saada ja arvasid, et oleks parem, kui Marie Antoinette saadetaks üldse tagasi Austriasse.
Marie positsiooni troonipärija naisena tegi raskemaks kuninga armukese, Madame du Barry , vaen tüdruku vastu. Du Barry alustas oma elu prostituudina, enne kuninga armuke olemist. Marie Antoinette pidas end liiga uhkeks, et sellise kuulsusega inimesega rääkida. Du Barry proovis seega teha Marie Antoinette’I elu nii raskeks, kui võimalik, ta hakkas pöörama Louis XV-d Marie vastu ja kallas ta ükskord veega üle, kui Marie ta akna all käis.
Marie Antoinette’i päevarutiin oli veel masendavam. Kui ta üles äratati, aidati ta voodist välja ja pandi ta riidesse. Ta pidi õhtust sööma paljude inimeste ees, kõik, kes olid vähegi korralikult riides, lasti õhtusöögile vaatama, kuidas kuninglik pere sööb. Vastupidiselt oma abikaasale, sõi Marie Antoinette väga vähe, kui ta oli teiste ees.
Koju igatsev ja kurvameelne, igatses ta eriti sõprust Maria Carolinaga. Marie leidis talle asendaja, printsess Therese de Lamballe, kes oli lahke ja jõukas ning täiesti pühendunud Marie Antoinette’le. Mitte kaua pärast Therese kohtamist, kiindus ta ka aristokraati, Gabrielle’I, kes oli heas suhtes Louis-Auguste noorima venna, Charles’iga.
Marie Antoinette ei huvitunud poliitikast või tal polnud lihtsalt piisavalt teadmisi. Teda luuras tae ma saadetud spioon, kes tõdes, et Marie ei pea plaani Austria mõju suurendamiseks Prantsusmaale.
Marie Antoinette’i elu elu muutus äkitselt kell 3 päeval, 10.mail, aastal 1774, kui ta abikaasa isa, Louis XV, rõugetesse suri. Natuke aega hiljem kuulutati tema kuningannaks ja ta abikaasa kuningaks.
Troonil olek
Uut kuningat ja kuningannat võeti vastu rõõmuga ja noort kuningannat imetleti veel eriti.
Natuke aega pärast kroonimist proovis noor kuninganna tuua Etienne Francois ’i, kelle oli Madame du Barry õukonnast välja visanud, tagasi õukonda, lojaalsuse eest Marie Antoinettile ja liidule Austriaga, kuid teda ei saatnud edu.
Kui Louis XVI õde sünnitas lapse, küsiti Marie Antoinette’lt, miks tema pole veel last saanud, Marie nuttis järgmise päeva selle pärast oma tubades.
Kuninganna sõprade ring oli väga piiratud, see põhjustas Versailles’i lossis palju rahutust, sest õukondlased arvasid, et kuninganna väldib neid meelega. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi  balle maskeeritult. Ei läinud mööda kaua aega, kui hakkasid levima kuulujutud , et kuningannal on armuke.
Ta hakkas ka kulutama rohkem raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast . Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja teematidele. Oma kahekümne esimeseks sünnipäevaks korraldas ta kolm päeva pika hasartmängude mängimis peo.
Olid ka kuulujutud, et Antoinette magas oma mehe vennaga.
Prantsusmaal olid ka suuremad probleemid, Prantsusmaa oli pankroti äärel. Louis XIV ja Louis XV sõjad olid Prantsusmaalt palju kulutusi nõudnud.
Marie Antoinette vend, Joseph II, külastas teda 1777. aasta aprillis. Marie Antoinette kurtis talle, et ta tahab rasedaks jääda ja Joseph rääkis Louis’ga. Abielu kinnitati ja 1778. aasta aprillis kuulutas Marie Antoinette oma rasedust.
Emadus
Marie Antoinette’i esimene laps sündis Versailles’s 19. septembril 1778. aastal. Ta pidi sünnitama sadade õukondlaste ees oma voodikambris. Ta keeldus oma järgmisi lapsi sünnitama teiste õukondlaste ees.
Laps oli tüdruk ja tema nimeks sai Marie Therese Charlotte. Hoolimata sellest, et kogu riik oleks tahtnud poissi, oli Marie Antoinette õnnelik, et see oli tüdruk, sest ta arvas , et poiss oleks kuulunud riigile, aga tüdruk kuulub talle.
Järgnevalt sündisid Louis Joseph 1781.aastal, Louis Charles 1785 . ja Sophie Beatrix 1786 . aastal.
Peale laste sündi muutus Marie Antoinette vähem ekstravagantsemaks ja pühendus rohkem oma laste kasvatamisele. Ta tegeles ka heategevusega rohkem, kui varem, kuigi oli alati olnud heategevuslik olnud.
Kui ta sai 1785.aastal kolmkümmend, hakkas ta ka vaoshoitumalt riietuma . Ta hülgas oma kõige rikkalikumad parukad, mis olid kaunistatud sulgede ja teematidega ning ta keeldus ostmast endale rohkem teemanteid.
Kaelakeeafäär
Prantsuse aristokraat kardinal Louis de Rohan oli kunagi olnud Austria saadik. Tema karjäär Austria saadikuna lõppes, kui ta isiklikud kirjad läbi loeti. Kirjades uhkeldas ta sõprade ees sellega, et oli maganud poole Austria õukonnaga ja et Marie Antoinette’i ema oli lausa enda korda palunud. Ta oli näidanud sõpradele ka pamfletti, mis naeruvääristas Marie Antoinette’i. Ta tahtis saada Prantsusmaa peaministriks, nagu kardinal Richelieu kunagi, ja selle pärast oli ta meeleheitel töötada jälle Marie Antoinette’i teenistuses. Marie Antoinette aga tõkestas kardinali iga sammu peaministri ametikoha suunas.
Kui aga laostunud Henry II sohitütar, Jeanne St. Remy de  Valois , sai teada Rohane tahtest kuningannaga sõbruneda, haudus ta geniaalse salaplaani.
Ta leidis kõrtsist kuningannale väga sarnase näitlejatari. Tema abil veenis ta kardinali, et kuninganna on valmis talle andestama, kui kardinal ostab talle teematkaelakee. Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei olnud ta sugugi nii ükskõikne rahakulutaja, kui temast hiljem üritati muljet jätta. Jeanne de Valois tõi kohale kuninganna nägu näitlejahakatise, korraldas tolle kohtumise kardinaliga ning saatis kardinalile kuninganna nimel mitmeid kirju ning mees läkski intriigide õnge. Hiljem mõnitas Marie-Antoinette teda kohtus, et kas kardinal tõesti arvas, et kuninganna, kes talle juba 15 aastat pole sõnagi öelnud, ühe kee pärast temale andestaks.
Afääri lõpptulemus oli see, et Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale , rahvas aga pidas kogu afääri eest vastutavaks õnnetut Marie-Antoinette'i, kes asjas täiesti süütu oli.
Kardinal de Rohan anti kohtu alla ning saadeti  Bastille ' vanglasse, seal istudes hakkas ta järk-järgult oma varasid müüma, et kee eest siiski maksta. Maksukohustuse pärandas ta ka oma järeltulijaile, kes vahelduva eduga makseid jätkasid.
See oli üks põhjuseid, miks prantsuse rahvas teda veel rohkem põlgama hakkas, ning kuna sündmus juhtus vahetult enne prantsuse revolutsiooni puhkemist, nähaks selles ka ühte revolutsioonile kaasaaitavat tegurit.
Teekond revolutsioonini
Lisaks kaelakeeafäärile, oli kuningaperel ka isiklike tragöödiaid. Marie Antoinette’i ja Louis XVI noorim laps, Sophie Beatrix, suri natuke aega enne oma esimest sünnipäeva. Antoinette oli muserdatud ja nuttis tunde lapse keha juures.
Mitte kaua hiljem, teatasid arstid, et ta vanim poeg, Louis-Joséph, oli surmavalt haige. Lapse seisund halvenes ja Antoinette kulutas oma poja viimased kuud ta põetamisele.
Prantsuse valitsus oli nüüd tõsiselt võlgades, tänu saamata maksudele ja sõjategevusele. Ka kokkukutsutud aadlite nõukogu ei leidnud kriisile lahendust . Seega oli Louis XVI sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid . Generaalstaadid kutsuti kokku 5.mail 1789.aastal.
Pärast paart kohtumist , nõudsid generaalstaadid reforme, kritiseerisid kuningavõimu ja selle poliitikat. Kuningapere tähelepanu oli aga teistel asjadel. 4. juunil suri kuningapaari vanim poeg. Kuningas langes kliinilisse depressiooni ja kuninganna oli murest murtud. Koheselt hakkasid ka kuninganna vastased levitama kuulujutte, et kuninganna mürgitas oma poja.
Marie Antoinette hakkas kahtlustama, et generaalstaadid tahavad kukutada monarhia . Ta veenis oma abikaasat vallandama liberaalsete vaadetega peaministrit ja palkama Marie Antoinette’I liitlase, parun Breteuil’i.
Breteuil oli vaga katoliiklane ja pühendunud monarhia pooldaja . Monarhia vastased kutsusid teda halastamatuks türanniks, kuigi tal oli väga inimlik oma vaenlaste vastu. Hoolimata sellest, haarati Pariis siiski pettekujulmasse, et rojalistid plaanitsevad sõjaväega rünnata linna.
14.juulil 1789.aastal vallutati Bastille. Uudis jõudis paleese alles hilja õhtul. See sündmus tähistas reformi algust.
Palees valitses paanika ja paljud õukonnad põgenesid elu eest. D'Artois põgenes eesotsas, kartes surma, kuninganna poolt armastatud Gabrielle põgenes Šveitsi. Marie Antoinette määras oma ellujäänud laste hooldajaks markiis Tourzel’i.
Marie Antoinette lootis ka ise põgeneda. Ta arvas, et polnud tark viibida nii lähedal Pariisile. Ta lootis, et kuningas annab käsu kolida nende mõnda kaugel asuvasse majja, ta asjad olid isegi juba pakitud. Kuningas otsustas jääda siiski Versailles’i. Kuninganna ei suutnud hüljata oma abikaasat ja jäi seega samuti Versailles’i.
Hiljem mõistis Louis XVI, milline viga oli mitte lahkumine Versailles’st, kui selleks veel võimalus oli. Tema lahkumine oleks säästnud peret traagilistest juhtumistest järgmistel aastatel.
Kuninga hukkamine
1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega . Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud.
1793.aasta jaanuaris hakati pidama avalikku kohtupidamist. Kuningas mõisteti ühe hääle enamusega surma.
1793.aasta detsembris viisi kohtuotsus giljotiiniga täide.
Hukkamine
Marie Antoinette ei paranenud oma abikaasa surmast kunagi. Tema tütre sõnul polnud tal enam lootust südames alles. Tal tekkisid igasugused terviseprobleemid .
Marie Antoinette kutsuti kohtu ette 14.oktoobril. Kui ta kohtusaali sisenes, olid inimesed šokeeritud: ta oli märgatavalt vananenud, kiduraks jäänud, väsinud ja murest vaevatud välimusega.
Ta mõisteti surma riigireetmise eest 15.oktoobril ja ta toimetati tagasi vangi. Antoinette kirjutas oma viimase kirja mehe õele Elizabethile. Ta väljendas kirjas oma armastust pere ja sõprade vastu ja palus oma lastel mitte juhtunu eest proovida kätte maksma hakata.
16. oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Ta keha maeti massihauda.
Maine
Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse, nõrga, endale vabadusi otsiva ja rumalana, vaid rojalistid, kes nägid teda märtrina, arvasid temast teisiti.
Kasutatud kirjandus:
Ajalooõpik „ Uusaeg , I osa”
Stefan Zveig „Marie Antoinette”
Kasutatud veebilehed:
http://www.spiritus-temporis.com/marie-antoinette/
http://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelakeeafäär
http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette
http://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Theresa_of_Austria
http://www.lucidcafe.com/library/95nov/antoinette.html