religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud, epikuurlased, skeptikud, epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo. Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon. Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse. Ta propageeris äärmist kokkuhoidlikkust. Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp
Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna
3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .................................................................................. 5 1.7 Stoikude koolkond........................................................................................... 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) ............................................................................ 6 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) .......................................................................... 6 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) ................................................................................ 6 1
näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. 5. Iseloomusta stoikude eetikat? Ta on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusse. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevaelust.
· ,,Sex Without Guilt in the 21st Century" (1958) · Kokku 75 eneseabiõpikut. · Seksuaalselt terve mõistus tähendab ,,Avatud meeli ja eksperimente, mis on valitud nii, et nad ei tooks kaasa liiga palju ebamugavusi, sest seksuaalsetel avastusretkedel isik areneb. A. ELLISE ARMULOOD · Kaotas süütuse 24.aastasena. · Kirglikud, kuid lühiajalised armulood. · Kaks esimest abielu mõlemal naisel olid kõrvalsuhted. · Viimane abielu Debbie Joffega. · Stoikude filosoofia: Mitte olukord ise pole ebameeldiv, vaid inimese hinnang sellele. · Õnneliku elu võti seisneb eelistuste ja valikute tunnistamises. SEKSUAALFASISM · Proovida erinevaid asju eksperimentide abil. · Ettekirjutatud piirangutest vabaks. · Mehed peaksid muutuma liberaalsemaks. · ,,Ma usun pigem n-ö tsiviliseeritud abielurikkumisse, kui vingerdamisse ja peituse mängimisse" · Abieluvälise seksi puhul tuleb teha kindlaks, et kaaslane on sellega nõus.
Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid
ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud, siis poleks inimeste olemasolul mitte mingit mõtet. Ei tohiks unarusse jätta oma kohustusi, kuna kui keskenduda ainult rõõmudele ja kohustusi eirata, saavad ühel hetkel rõõmud lihtsalt otsa, ent elus on rõõmud tähtsad, kuna ilma nendeta on elu trööstitu ja kurb. Samas stoikude väide, et kõik on ettemääratud, ning inimene ei saa saatuse vastu, meeldib mulle samuti. Mulle meeldib mõelda, et palju asju, mida ma teen on kuidagi ette määratud ning kui näiteks juhtub, et mu elus mõni sündmus toimumata jääb, ütlen alati iseendale: ,,Võib-olla on see millekski hea." Siiski ei nõustu ma Epikuurlaste vaatega surmast. Epikuurlased väidavad, et surma pole mõtet karta, kuna kuniks oleme meie, pole surma, ning kui on surm, pole meid
ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid? V: väärtusõpetus; eetika ehk õpetus kommetest ja esteetika ehk õpetus ilust 18
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus.
Kurjusel ei ole oma tõelist olemist, see on puudujääk (hea puudumine). Martin Buber- Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat? · Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab.
vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale" Skeptikud-erinevad seisukohad Skeptitsismi ideoloogi rajaja 3.saj. Pyrrkon-rajas oma kooli,tema õpetust võeti laialt.hilisem skeptitsim hakkab eristama suuremat väiksemat tõenäosust,kas toimivad või mitte,aga õigus on väimalik kahelda.
vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale" Skeptikud-erinevad seisukohad Skeptitsismi ideoloogi rajaja 3.saj. Pyrrkon-rajas oma kooli,tema õpetust võeti laialt.hilisem skeptitsim hakkab eristama suuremat väiksemat tõenäosust,kas toimivad või mitte,aga õigus on väimalik kahelda.
tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis
uuesti koos uue ilme ja vormiga. Jaapanis, Indias ja Hiinas oli vabasurm suures lugupidamises ja peeti isegi kiiduväärt teoks, seda enam, et suur Buddha näljaajal ise oma elu lõpetas. Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise usulahutaolise ühingu liikmed; Pythagoras u. 580-500 eKr, kreeka filosoof) ei pooldanud
Piljardikuulide näide(õige on, et valge kuul liigub, jääb seisma, siis punane kuul liigub, jääb seisma)-> me näeme järgnevust, aga see ei tähenda, et see on põhjus *Induktivism meetodina ei ole usaldatav.(kana terade näide, satub supipotti) *Maailm, kus me elame, on nagu suur teater, kus kõige toimuva tegelikud põhjused on meie eest varjatud Pilet 7 1. Stoikud ja nende filosoofia Stoiline rahu, apaatia. Pärast A. Suure surma riik laguneb, tekib kaos. Stoikude küsimus on, kuidas saavutada rahu ja õnne rahutul ajal. Stoikude arvates on olemas vankumatud seadused, mida ei saa muuta.. Riiklikud seadused aitavad nende kosmiliste seadustega tõime tulla. Nad õigustavad enesetappu – „kui maailm ikka ei soosi, mis siis ikka“. Rajajaks peetakse Zenon Kitionist(336-264 e.Kr) „Maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma suhtumist maailma.“ „Vabadus on tunnetatud paratamatus“ -> Kui ma olen vaba soovist midagi
ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus Stoikude koolkonna rajajaks oli Zenon Kitionist (~336-264), (Avrametsa andmetel 355-262); küünikute esindaja Kratese pooldaja. Tegutses koos Stiphoniga. Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides. Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu haaranud türannid pol
Hüve küsimus e teeb ühiskonnas keeruliseks hpvede vastandlikkuse võimalus ühe hüve võib tuua teisele kahju. Platoni meelest tuleb lähtuda riigi huvitdest, mitte isiku omadest. Õigeid otsuseid peab aitama teha mõistus. Aristotelese eesmärgiks on näidata äärmuslike loomuomaduste negatiivseid külgi ja jõuda siis 'kesktee' eelistuseni. Aristotelese meelest toimib ühiskond seda paremini ja harmoonilisemalt, mida kõrgem on sotsiaalse intelligentsuse tase. Stoikude meelest peab inimene toimima kooskõlas loodusega. Erinevalt Aristotelesest ei pidanud stoikud ülimaks eesmärgiks mõistusepärast teadmist. Neile ei loe tegeliku toimimise olud või tulemus, vaid idee, mille nimel tegutsetakse. Inimtüübid ja hilisem euroopa kirjandus Theophrastos esitab inimtüüpe ühiskondlikult negatiivsena mõjuva loomuomaduse läbi. 17. Sajandil tüübitunnuste alus laieneb. Tüpiseerima hakati ka positiivseid omadusi, voorusi, ameteid, rahvusi ja vanuseid
et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei ole õnnega mingit pistmist, vaid see on leitav ainult inimese sisemuses teatava õige hingekorralduse ja maailmasse suhtumise korral. Õige hingekorraldus ja õige suhtumine maailmasse on stoikude järgi saavutatav tänu ühte erilist liiki teadmisele. Lugejale on vist juba selge, et see teadmine on filosoofide tagaotsitud sofia. Järelikult, kui keegi tahab õnnelik olla, tuleb tegeleda filosoofiaga. See antiiksete filosoofide sugugi mitte tagasihoidlik järeldus jääb tooniandvaks kogu filosoofia ajaloos tänapäevani välja. Selleks, et õnnelik olla, tuleb midagi mõista, millestki aru saada ja midagi osata. Platoni õpilane Aristoteles väitis, et
ja eksijärelduste õpetus. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia). 11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse.
Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid
Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähenduses. Verbum on sõna ja tähendab sõna. Märkide klassifikatsioon: 1) sõltuvalt teate edastamise viisist (mis meelele) 2) päritolult ja teate edastamise viisist - märgid loomult (nt peldik) - intentsionaalsed märgid (esemed, mis on loodud, et kasutada neid märgina sõnad, loomade häälitsused, või liiklusmärk)
inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde. Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest jumal on inimlikule tunnetusele absoluutselt kättesaamatu, võime teada et jumal on olemas, aga kes ta on jääb meile saladuseks. Jumal on tõeliselt olev. Jumal on kõigest kõrgemal Eksisteerib jumalale vastandik suurus, mis on mateeria. Jumal kasutas mateeriat maailma
kirjandusteoste stiil muutus retoorilisemaks ja kujundlikumaks. Draama oli suhteliselt oluline, kuid enam seda eriti ei etendatud: tekkis lugemisdraama. Autorite seas domineerisid Rooma perifeerias elanud kirjanikud. Seneca kirjutas filosoofilisi teoseid ja puhtaid lugemisdraamasid. Ta kaugenes selgelt kreeka draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest,
,,Hercules". Õel, vaimukas satiir: ,,Kõrvitsaks muundumine" (suunatud keiser Claudiuse vastu.) Viimases avaldub Seneca kirjanduslik talent eri küljest, värsid ja proosa vahelduvad. (Kui C suri , kullutas Nero ta jumalaks, Seneca põlastab kiidukõnes jumalaks kuulutamist. Tegevus taevas, maa peal, allilmas- Claudiuse seiklused neis). S-i mõju oma sugupõlvele suur: ristiusk võttis üle rea stoikude seisukohti, ladina keeles kirjutavatel kristlikel kirjanikel tsitaadid Senecast. Uusajal avaldas mõju Eur. Draamale (Shakespeare, Racine). 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Marcus Portius Cato vanem, kirjutas Itaalia hõimude ajaloo ,,Origines"- ladina hõimudest, pole säilinud. Tacitus- ,,Agricola" (silmapaistev isikuportree võimekast poliitikategelasest Agricolast", ,,Germania"
hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros
on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros
· 41. a pagendati ta inimtühjale Korsika saarele, kus veetis 8 aastat. · Keiser Claudiuse teine naine Agrippina tõi Seneca pagendusest tagasi ja määras oma poja Nero kasvatajaks. · Nero sai keisriks 54. aastal, tegelikud valitsejad olid algul Seneca ja prefekt Burrus. 59. aastast hakkas Nero kõiges toimima nii nagu ise heaks arvas. Seneca oli filosoofiliste vaadete poolest eklektik, põhiseisukohtadel stoikude õpetuse pooldaja, ideid laenas ta ka Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt. Eesmärgiks oli hingelise tasakaalu saavutamine sõltumata tervislikust seisundist, inimeste suhtumisest, sotsiaalsetest või majanduslikest oludest ning kohast ja ajast, kus ollakse või elatakse. 12 raamatut dialooge: ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest",,,Meelekindlusest" Lohutuskirjad ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. k. 1996, 2008)
Eeskujuks Kallimachos. Stiili poolest vastandus Tibullusele Propertius on raskestiloetav, palju mütoloogilist õpetust. Uusajal Propertiuse looming mõjutas Goethet. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Hea haridusega ja kuulus Rooma senatisse. Oli hispaanlane. Oli Nero kasvataja, eraellu suundudes hakkas kirjutama. Nero käsul tegi enesetapu (õilsaks peeti surma läbi oma enda käe). Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, dialooge, (lugemis)tragöödiaid väga verised. Püüdles stoikude õpetuse poole: elu on ettevalmistus surmaks. Rõhutas kõigi inimeste võrdsust ka orjad on võrdsed teiste inimestega. Tuntuim teos on ,,Moraalikirjad Luciusele" ehk kirjad tema sõbrale. · ,,Medeia", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", ,,Agamemnon" (Tragöödiad) · ,,12 raamatut dialooge", ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Moraalikirjad Luciusele", ,,7 raamatut loodusteaduslikke küsimusi" 74
Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud väitsid, et voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamisteks voorusteks nende jaoks õiglus, mõõdukus ja julgus. Tõeline hüve on see, mis seesmiselt, loomult on hea. Vooruste valesti kasutamine ei ole enam hüve. Õnn seisneb kindluses hüve omamises. Et ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus, on voorus ja õnn stoikude jaoks kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid saavad olla kas riigimehe või filosoofi elu. Riigimehe näol on tegemist poliitilise juhiga, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ent ta ei suuda rakendada tarkuse voorust enda hüvanguks, sest rakendab neid voorusi ebatäiuslikes tingimustes. Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige
Moodustub eritüüpi inimeste galerii. Huvitavad tegelastüübid. Hakkab oma luules saagima ühiskonna moraalseid alustalasid. Pikab abieluseadusi. Et petmine okei. Jagab õpetussõnu, et kuidas petta. ,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem. Kirjutab läbi u 200 müüti. Kõik seotud muundumistega. Kõige traagilisem oli Morfeuse ja Eurinike. Inimesed muutuvad alati taimeks, loomaks jms. Tutvusta Seneca loomingut 4 eKr-65 pKr. Tema ongi uue stiili peamisi esindajaid. Stoikude filosoofia esindaja. Stoiline fil õpetame inimest, kuidas elada ja surra. Väärikas surm suur väärtus. Halvasti elab see, kes ei oska hästi surra. S tekstid pakkusid vaimset tuge. Tema filosoofia polnud süsteemne, vaid kimp moraaliküsimuste tekste ja intrigeerivaim see, et ta enda õpetustele toimis vastu. Tema põhimõte elu on pidev võitlus, kiustustega. Nt. kired alla suruma. Tegi head karjääri, advokaat. Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses
Kas voorusest piisab õnnelikuks eluks? Varane Platon : ei piisa, me vajame ka midagi muud sinna juurde. Hiline Platon : jah, piisab täiesti, kui me oleme jõudnud kõrgema ilutunnetus tasandile. Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust. Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus
keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof. ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse. marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on
väga oluline kogu üldine maailmatundmine, see, mis on maailmas paratamatu, ning suhe maailma, jumalate ja paratamatuse vahel. Sest see oli ennekõike mõtisklemisaineks, kui sa suutsid õieti mõista maailma paratamatust, siis suutsid kirgesid hoopis paremini valitseda jne. Seega olid epikuurlaste meelest kõik võimalikud teadmised ja enesehool omavahel vastavuses. Põhjus, miks tuli tundma õppida füüsikat või kosmoloogiat, oli see, et tuli hoolitseda enese eest. Stoikude jaoks määrab mu tõelise enese üksnes see, mida ma suudan valitseda. Harilikult arvatakse, et kristlus asendas üldiselt salliva kreeka-rooma elustiili hoopis rangemaga, mida märkis rida loobumisi ja keelde. Nüüd aga näeme, et kõiges, mis puudutab ise toimimist iseenesele, olid kreeklased ja roomlased välja arendanud hulga rangeid praktikaid, mida kristlased neilt hiljem otseselt laenasid. Kreeklaste põhiküsimus oli - kuidas elada, elutehnika.
ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu
Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit. Nad õpetasid käitumisega, manifest puudus. Nende käitumismeer oli väga väljakutsuv. Nad eirasid norme ja reegleid. Küünikud rääkisid väga palju vaesusest. Stoikud olid rahulikumad. Nad eitasid samuti kehtivaid väärtusid. Stoikude jaoks oli ülimalt tähtis väärikalt surra et ta oskaks seda teha kaunilt. Senecal endal selline juhus, kui Caligula oleks ta peaaegu lasnud tappa. Hiljem tuli tal palju istuda pagenduses ja taluda tagakiusamist. Lõpuks talle õnn naeratas, tema teeneid vajati noore keiser Nero kasvatamisel. Õpetas stoitismi põhipostulaati kaastunne on nõrkade pärisuseks, halastus kasulik nii praktilises kui ka filosoofilises mõttes
vasturääkivustega. Peamiseks huviobjektiks oli Aristolese jaoks varju jäänud lausearvutus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Erinevalt Aristotelesest, kes kasutas oma loogikas muutujatena kreeka tähti, tarvitasid Stoikud muutujatena numbreid. Näiteks: ``Kas esimene või teine; mitte teine; järelikult esimene''. Kuulsaim loogik stoikude seast, Chrysippus (279-206 e.m.a), kinnitas, et järgmised viis väiteskeemi on elementaarsed ehk mittetõestatavad ning kõik õiged väiteskeemid on nendest tuletatavad (lisatud on tõlge kaasaegse lausearvutuse keelde): 1. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((A B) &A) B. 2. Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene. ((A B) &ØB) ØA. 3. Mitte korraga esimene ja teine; esimene; järelikult mitte teine. (Ø(A &B) &A) ØB. 4
Tunnetusteooria on õpetus tõe kriteeriumitest. Kõik teadmised tulevad meelte kaudu, aistingud ei eksi kunagi, ent neid tõlgendatakse valesti. Füüsikas pooldasid Demokritose atomistlikku õpetust. Olid veendunud, et maailmas valitseb paratamatus ja juhuslikkus. Tähtsaim oli vaimne nauding, mis jagunes kolmeks loomulik hädavajalik nauding, loomulik mittevajalik nauding, ebaloomulik ja mittevajalik nauding. Kutsusid elu nautima 'Carpe diem!'. Iga mahasurutud kirg on mürk hingele. Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Inimene sünnib tabula rasa ning nad on dederministid (kõik on määratud saatusele, kõik on paratamatu). Oluline on saavutata kiretu seisnud e stoiline rahu. Hindavad vendlust, sõprust, rahu. Heiddeger proovis selgitada oleva olemist. Selleks on vaja teha vahet asjade olemusel ja olemisel. Nad ei ole võrdsed: olemus sisaldab konkreetse asja erilisi tunnuseid ja viitab sellele, mis on konreetsele asjale spetsiifiline eritunnus
Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus). Voorused on seesmiselt head. Tõelised voorused on meie tegutsemisviisid (õiglus, mõõdukus jne). Õnn tähendab stoikude jaoks kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel (kõik välised hüved on meist sõltumatud, meie kontrolli al väljas ja me võime nad vastu enda tahtmist kaotada; seesmised hüved, mõtlemine, tunded jne, neid saame kontrollida nende omamises saame olla kindlad järelikult peame olema väliste hüvede suhtes täiesti ükskõiksed, kõik need sündmused, mis toovad
Aristoteles seadis selle õigluse mõiste võrdsuse ning ühetaolisuse mõiste konteksti, ta tõstis üles mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o
*) Kaua antud nauding kestab. *) Millised tagajärjed tulevad (kuidas mõjub tervisele ja hingerahule). -) Praktikas Epikurose filosoofiast kujunes hoopis midagi muud ehk elupõletuse õpetus tänapäeval mõistetakse selle all seda, et inimene armastab mugavat elu ja elu nautimist. -) Horatius ütles: ,,Carpe Diem" ehk nopi või kasuta päeva tema mõtles selle all, et pane pidu ja ära lase ühtki päeva raisku. Stoikud * Zenon Kitionist (336-264 eKr) temast arenes välja Stoikude koolkond ning too nimi tulenes sellest, et nad käisid ringi sammaskäikudes. -) Tähtis mees oli ka Marcus Aurelius (121-180). * Peamised mõtted olid: -) Saatusele tuleks alistuda ja sellega ei tuleks võidelda. -) Inimese eesmärk on saavutada hingerahu ning selleks on vaja loobuda kõikidest afektidest ja naudingutest tuleb saavutada apateia ehk neutraalne seisund (elusse/surma, tervisesse/haigusesse, rahasse/vaesusesse, tuleb suhtuda rahulikult).
Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa. Stoa õpetusi peeti sarnaseks Vana-Rooma ideaalidega, arvati et stoa filosoofias on esile tõstetud paljud vanad ideaalid. Hiline stoa millega roomlased kokku puutuvad on suht eklektiline, seal on palju teiste koolkondade mõjusid. Teine suur filosoofia suund oli epikureism, selle propageeria oli Lucretius, ta on kirjutanud ühe poeemi asjade loomisest. Epikuurlaste ja stoikude filosoofia koolkonnad on esialgu väga erinevad, aga neil on palju kokkupuute punkte. Igapäevane eluolu muutub palju 3saj eKr, hakatakse hankima endale kaugelt toodud luksuskaupu. Populaarseks muutusid igasugused kallid riided, kalliskivid ja vürtsid. Hilise vabariigi ajal roomlaste söömiskombed oluliselt muutuvad, hakatakse rohkem sööma ja söögitegemisele pannakse suuremat rõhku, jõukamates perekondades sai tavaks 3 korda päevas söömine. Hommikusöök, kui
Jumalikustatud kuningast sai universaalne institutsioon kõigepealt idas ja hiljem ka Roomas. Selline kuningas sümboliseeris riigi ühtsust. Kreeka mõtlemises oli kuningas jumalik sellepoolest, et ta tõi samamoodi harmoonia oma kuningriiki nagu Jumal toob harmoonia maailma. Kuningas kehastas kogu maailma valitsevaid seadusi ja õigust. Nii said inimesed alluda kuningale ilma moraalset vabadust ja väärikust kaotamata. Kui kuningas oli despootlik, siis seda peeti ikka halvaks. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad
Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu käsku) Õigus ei vaja käsku, vaid kehtib loomulikkusele rajanevalt. Seadusel põhineva õiguse mõiste esiletõstmine ja suverääni käsuga samastamine loob olulised eeldused hilisematele sündmistele – võimuriigi – contra õigusriigi – tekkimisele. Bodini õpetustele tekib mitmeid vastuväiteid – Hugo Grotius (1583-1645) – lähtub Rooma stoikude filosoofiast, käsitleb õigust kui inimese loomu- ja mõistuspärase seaduslikkuse väljendit. Rahvusvahelist õigust esitab kui kõiki suverääne siduvat mõistusõigust. Õiglusväärtuse mõiste on allutatud korra-väärtuse mõistele. Sellest ajast alates tekib õigusfilosoofiasse puht positivistlik lähtealus ja õiguse käsitlus. 8. INGLISE ÕIGUSRIIK Sir Thomas Smith (1514-1577) ja Richard Hooker (1553-1660)
Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24 Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad
annaabi.ee 
