Pakkumist otsitakse sagedamini, samas kui "tavaline" nagu avatud baarid, kingitused, ametlikke õhtusööke, ja meelelahutust saatvate isikute ees suurem kontroll. Peale viivitamatu eelarve probleeme, on need muutused kajastanud kasvavat vajadust koosolekuid pidada rahaliselt vastutavalt. 1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus Üldine suhe projekteerijate ja tarnijate vahel muudavad nad kui turul ostjateks, kus planeerijatelt on oodata leppimist soodsamate järeleandmistega, stiimulitega, määrade ja muude lepingu sätetega. Planeerijatelt ja tarnijatelt tahaks eeldada, et tuleks ülesehitada rohkem paindlikkust oma lepingutes ja seeläbi arvestada kindla turuga. Seistes silmitsi raske majandusturuga, koosolekute tootmisharu 2009 aastal teritab sellele keksendumist ja tõhutsab oma tegevust majanduslikku ellu. Planeerijate operatiivseid otsuseid juhindatakse ülekaalukalt kuludest ja teisalt praktilisuselt nagu õhusild sihtkohta ja kliendi
kuhu on haaratud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. · Sotsiaalkonstruktivism rõhutab sotsiaalset konteksti, kus õppimisele avaldavad mõju nii inimesed kui keskkond. · Õppijal tähtis roll, sest tema konstrueerib kogu uue info, mis on saadud välismõjutajate poolt. · Õpetaja on toetaja. Primitiivne konstruktivism Primitiivne = algne. Primitiivne konstruktivism i puhul inimine õpib harjuma erinevate stiimulitega, toimub habituatsioon. Toimub varasemate kogemuste põhjal sarnastele olukordadele reageerimine samamoodi. Lisaks habituatsioonile on sensiatsioon. Sensiatsiooni puhul võimendub inimese reakstioon üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Radikaalne konstruktivism Radikaalses konstruktivismis teadmised ei peegelda objetiivset reaalsust, vaid ainult meie kogemuse poolt korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja
22. Keelelise relatiivsuse hüpotees(e Saripi-Whorfi hüpotees)-inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest,missugust keelt ta räägib. 23. Kinnitus on iga stiimul,mis suurendab tõenäosust.et eelnev käitumine ilmneb jälle. 24. Positiivne kinnitus on keskkonda lisatud stiimul,mis kutsub esile varasemate reaktsioonide suurenemise 25. Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine on kinnistav 26. Karistus- seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud liiki käitumise toimumist 27. .Käitumist korraldavad mehhanismid:närvisüsteem,hormoonid,kasvamine ja areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30
* Kuna saime rühmakaaslastega väga sarnased tulemused, siis julgen arvata, et antud katse puhul ei muudaks millegi muutmine katse tulemusi oluliselt, juhul kui katse on ikka korralikult läbi viidud. Võib olla ainult siis, kui võrreldavate stiimulite absoluutväärtused on suhteliselt madalad või siis vastupidi väga väga suured, et oleks raske 3m kauguselt inimsilmaga stiimulite suurusi eristada. * Küll aga võiks muuta stiimulite varieerumiste suurusi. Mina viisin läbi katse stiimulitega, mille erinevus oli 3 mm, kuid tasuks kindlasti proovida ka 1 mm ning näiteks ka 0,5 mm, sest usun, et siis oleks tulemused hoopis teistsugused, sest 3 mm on tunduvamalt suurem vahemik, kui 0, 5 mm ning eeldatavasti on 3 mm ka palju lihtsam eristada. 5) Miks esitati varieeruvat stiimulit juhuslikus järjekorras? * Et katseisiku vastustes ei tekiks süstemaatikat ehk et katseisik ei arvaks, et tegu on teatud
eksisteerida aju eri piirkonnas. 1.1.2. Sensoorne mälu Sensoorne mälu on kõige lühiajalisem. Töötlemata informatsioon, mida koguvad meie meeled- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- voolab sensoorsess ,,hoidlasse", mis on jaotatud aju eri piirkondade vahel. Igal meelel on eri piirkond, mis vastutab temasse sisestatavat informatsiooni töötlemise eest. See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa, enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega. Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale. Sensoorne mälu joaks pole õun midagi muud kui punane või roheline, läikiv, ümmargune, tahke. 1.1.3. Lühimälu Lühimälu on tuntud aktiivse või töötava mäluna, sest see sõltub ergastatud neuronite elektrkeemilisest aktiivsusest. Seda tüüpi kasutatakse tavaliselt ülesannete teostamiseks.
ruumiline töömälu, kuna toidule mõtlemine toob peas esile visuaalsed pildid ja samuti püütakse meie tähelepanu ka erinevate reklaamide ja pakkumistega toidupoodides. Toitumise korrigeerimisel võib oluliseks pidada kindlate reeglite olemasolu, mis aitab töömälu kontsentreerida ja seeläbi viia eesmärgile lähemale. Selleks on vajalik ka tähelepanu suunamise oskus, mida on võimalik vähemalt mingil määral treenida. Siiski on tähelepanu suunamist seoses toiduga seotud stiimulitega veel vähe uuritud ja on küsitav, kui püsivad on eksperimentaalselt leitud tulemused. Kasutatud kirjandus: Bryan, J., & Tiggemann, M. (2001). The effect of weight-loss dieting on cognitive performance and psychological well-being in overweight women. Appetite, 36(2), 147-156. Kemps, E., Tiggemann, M., Orr, J., & Grear, J. (2013) Attentional Retraining Can Reduce Chocolate Consumption. Journal of Experimental Psycholoy ??? Kemps, E., Tiggemann, M., Wade, T., Ben-Tovim, D., & Breyer, R
Ühel juhul on preemia madal ja omavastutus kõrge, teisel jälle vastupidi. Esimene tõmbab ligi suhteliselt väheriskantseid kliente, teine jälle ,,ekstreemsportlasi". Stiimul - Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee
seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu
juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist." (Watson 1925). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb. Biheiviorism uurib palju õppimist: 6 Harjutamine, treenimine Klassikaline tingimine
-Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud Piaget' teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Vastsündinu naeratus: · emotsioonide väljendus · suhtlemisvahend · esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile · üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel · seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele Sotsiaalne naeratus: · u 3kuuselt · vastastikusus · sotsiaalne kaaslane Imprinting - õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Seotus võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt)
kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine • Snow (1977) beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) • Võime ära tunda foneeme • Lõhnataju • MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu genereeritakse seesmiselt • Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel • Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele • Sotsiaalne naeratus: umbes 3 kuuselt, vastastikulisus, sotsiaalne kaaslane Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? • Ole olemas, kättesaadav! • Ole õpilastele tugipunktiks, ole olemas, kui neil on vaja abi/muret jagada • Loo usaldus • Väldi ühe lapse eelistamist teisele – kõik on olulised • Märka kõiki laps Tunnusta, märka ka väikseid asju • Ole eelarvamustest vaba
Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab, et kui ta peaks raskustesse sattuma, saab ta alati tugipunkti juurde tagasi pöörduda. Bowlby arvates on kiindumisel evolutsiooniline seletus. Näiteks kohe kui pardipoeg suudab kõndida (u. 12 tundi pärast koorumist), otsib ta mis tahes liikuvat stiimulit ja järgneb sellele. TEMPERAMENDI ROLL Osa beebisid on kartlikud uute stiimulitega kokku puutudes, osa aga ei paista hirmu tundvat ja lausa otsivaid uusi stiimuleid. Mõned beebid kohanevad uue olukorraga kergesti, teisi vaid häirivad isegi väikesed muutused rutiinis või keskkonnas. Teadlased nimetavad sellist varieeruvust temperamendi erinevuseks. Seda määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja kitumise mustrit, mis on märgatav juba vüga noores eas ja mille määravad suures ulatuses geenid.
tegemata · Investeeringute kaks aspekti: ühiskonna ja tegevusteoreetiline: · Järgnevalt eristame ühiskondlikult soovitavaid investeeringuid, mis on kasulikud põhimõtteliselt kõigile ühiskonna liikmeile. · Üleskutsed ühiskondlikult vajalike investeeringute saamiseks ei aita, kui need pole kooskõlas tegelikult toimivate individuaalsete stiimulitega. Näited alates prügiveost kuni osalemiseni valimistel. · Sobivate institutsioonide puudumisel võivad tekkida ühiskondlikult kahjulikud investeeringud. Järgnevalt 2 näidet. · II Vahetus: · Omandiõiguste vastastikuse tunnustamise korral avaneb uus koostöökasude loomise võimalus omandiga seotud õiguste kimbu täielik või osaline vahetus.
kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised)
seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi transaktsioonikulude piiramisele, Esindussuhe - Esindamise (printsipaali ja agendi suhte) kontseptsioon kui asümmeetrilisest informatsioonist tuleneva usaldamatuse ja riski erijuhtum (agent näeb ja teab rohkem kui printsipiaal) koos hüpoteesiga, et printsipaal saab agendi oportunismi sobivate stiimulitega minimeerida. Tõusetus esindusdemokraatia ning omanike ja juhtide suhete uurimise raames. Käsutusõigued ja õigusökonoomika Käsutusõiguste (property rights) kontseptsioon väidab, et institutsioonidega määratud käsutusõiguste jaotus mõjutab inimeste käitumist prognoositaval viisil. Sellest omakorda sõltub ressursside kasutamise efektiivsus (alternatiivkulu) ühiskonnas. Samas kaasnevad õiguste määramise ja tagamisega reaalsed ressursikulud, nii et tekib
parimad valikud muutuvad uueks kulumõõduks. Olukord, kus kõik inimesed oleksid rahul olemasolevaga, on vähetõenäoline. Seepärast võiks ehk ka edasine tegelemine majandusteadusega olla hea investeering. Stiimulid: Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Rineeriv konkurents lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee Ühe Ameerika majandusteadlase soovituse kohaselt tuleks autod varustada turvapatjade asemel juhile suunatud teravikega. Nii saaks vähendada liiklusõnnetuste arvu, sest inimestel oleks tugev stiimul ettevaatlikult sõita. Tegelikult ongi ilmnenud, et tavapärased meetmed turvavööde ja patjade näol ei ole viinud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemisele.
Hinnangute tingimine Hinnangu tingimine võib seletada ka kokkupuuteefekti pelgalt negatiivse tagajärje puudumine on sarrustav ning nõnda võib positiivne hinnang tekkida ka lihtsalt korduval kokkupuutel stiimuliga. Ühe stiimuliga seotud hinnang võib kanduda teisele. Kaudsem seos tekib kui brändi seostatakse tihedalt ühe konkreetse hinnangut kandva stiimuliga. Otsesem seos tekib kui brändi seostatakse erinevate hinnangut kandvate stiimulitega. Meediareaalsuse mõjud Inimeste teadmised enamike valdkondade kohta pärinevad meediast seega on (sotsiaalne) reaalsus osaliselt meedias konstrueeritud. Meediareaalsuse tegelikkuse erinevus avaldab meedia inimeste mõtlemisele kallutatud mõju. Üheks näiteks sotsiaalse võrdluse moondumine (kehataju). Meediareaalsus mõjutab mõtlemist. Nüüdisaegses poliitilises süsteemis ja funktsionaalselt diferentseeruvas ühiskonnas on
Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired - Muutused emotsionaalses reaktiivsuses - Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel) Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos. Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. Meeleolu
ent ei pea neid teraapia õnnestumiseks piisavaks. 5. Patsiendi kurtmisi ei vaadelda niivõrd sümptomitena kui otseselt haigusena, mida tulekski ravida. 6. Teraapia aluseks on sümptomite kõrvaldamise plaani koostamine, mis oleks üheselt selge ja vastuvõetav niihästi kliendile kui ka terapeudila. Skinner juhtis tähelepanu sellele, et inimkäitumist kontrollitakse pahatihti aversiivsete stiimulitega karistusvahenditega. Tema teooriast lähtudes on välja töötatud tõhusaid biotagasiside seadmeid jt eneselõõgastuse süsteeme, programmõppe vahendeid, aga ka suhtlemisvilumuste koolitamise programme. Põhimõisted: biheiviorism, respondentne käitumine, operantne tingimine, kinnistamine, käitumisteraapia. Albert bandura sotsiaal-kognitiivne teooria Albert Bandura on sündinud 1925. Aastal Kanada väikelinnas. Mundares poola päritolu farmeri pojana. 1949
Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. 2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve
meeldivat tunnet saavutada. Närvirakk tajub signaalide vähesust ja reageerib uute atsetüülkoliiniretseptorite loomisega. Võõrutusnähud Kui äkki lõpetad suitsetamise, siis jääb aju ilma nikotiinita. Retseptorite mittetundlikkus kaob ja atsetüülkoliin saab atsetüülkoliiniretseptoreid taas aktiveerida. Kuid nüüd on ajus palju rohkem retseptoreid võrreldes suitsetama hakkamisele eelnenud ajaga ja signaale edastatakse rohkem. Närvirakke pommitatakse stiimulitega ja aktiveeritakse üha. See viib võõrutusnähtudeni nagu närvilisus, ärrituvus, ärevus, unetus, depressioon ja tähelepanupuudulikkus. Kui suitsetad ühe sigareti, siis need võõrutusnähud kaovad ruttu ja sa muutud jälle rahulikuks. Aju töö muutub endiseks, sest nikotiin ajutiselt muudab suure osa atsetüülkoliini retseptoreid vähem tundlikuks. Närvirakud rahunevad. Nikotiini puudumisest tekitatud ülestimuleerimisest on ajutiselt üle saadud. Teised tagajärjed
– USA, first-person memory Objektiivne eneseteadlikkus – mind jälgitakse ja teised suhtlevad minuga (mina kui pealtvaataja), aasia, third-person imagery. SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |7 Accuracy of self-views – objektiivne eneseteadlikkus andis täpsema pildi kui suvjektiivne (inimestel moonutatud taju enda kohta). Kuidas self-awarenessi saab muuta teatud stiimulitega (video, enda hääl jm) – westernersidel objektiivne eneseteadlikkus ja suurenenud kriitikameel, jaapanlased mõjutamata. Implitsiitsed teooriad self-i olemuse (nature) kohta (peegeldavad inimeste uskumusi) Incremental theory of self. Inimese võimed ja iseloomujooned (traits) on vormitavad ning neid saab parendada, omadused ei ole konstantsed vaid arendatavad. Entity theory of self. Oskused ja võimed fikseerunud, sisemised omadused, mida ei saa muuta,
mitte täites Tuleb kokku leppida Euroopa projekti eesmärgis, ehk.. Euroopa peab valima, kas jätkata integreerumist ja luua vastavad institutsioonid või kuulutada projekt lõppenuks, vahepealset teed ei paista olevat Euroopa peab looma karistussüsteemi reegleid rikkuvate riikidega tegelemiseks (mitte rahaline, aga näiteks poliitiline?) Kokkuhoiupoliitikat ja reforme tuleks täiendada majanduslike stiimulitega 31. Eesti pangakriis 1992-1994 Eesti taasiseseisvumine 1991. 20 juuni 1992 uus raha käibele. Rubla kaotas oma väärtust 10kordselt. Eestis kõik, kes midagi kirjutasid ütlesid, et olud on kehvad ja uskusid, et kui Eesti Kroon tuleb, siis muutub kõik. Siim kallas 27. sept 1991 Eesti Panga presidendiks. Töölisi oli 11 ja need olid inimesed, kes hakkasid rahareformi kallal töötama. Maailma majanduspoliitikat valitses IMF
Võime ära tunda erinevaid häälikuid · Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Naeratamine · Vastsündinu naeratus emotsioonide väljendus suhtlemisvahend esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele · Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Imprinting · Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus
sarnaneb inimene suuresti robotile, mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii inimeste kui loomade käitumine on determineeritud mingite jõudude või sündmuste poolt. Jäiga determinismi pooldajad on veendunud, et efektiivsed stiimulid on universaalsed, inimese tahtest ja kontrollist sõltumatud. Nad usuvad, et maailmas ei esine juhuslikkust. Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk nn vabale tahtele. Osa pehme determinismi pooldajaid arvab, et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Kui psühholoogia baashüpotees on determinislik. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik, st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu, ilma milleta ei saaks rääkida nt vastutusest. 11. Kriminaalse käitumise pärilikkus.
on selge, et last vaevavad kõhuvalud. Kõhuvalude põhjuseks on soolespasm ja selle tagajärjel tekkinud sooleseina venitus sinna kogunenud gaasimullide tõttu. Ometi ei ole põhjus ema ega lapse toidus, vaid soolespasmides, mille teke on seotud sünnijärgse stressi ja emakavälise keskkonnaga kohanemisega. Seetõttu mööduvad gaasivalud tavaliselt iseenesest umbes 3 kuu vanuses, kui imik on harjunud väliskeskkonnast tulevate stiimulitega, tema närvisüsteem on muutunud tugevamaks ning tal ei teki enam üleväsimust. Regulaarsete gaasivalude puhul aitab kõik, mis vähendab lapse igapäevast stressi igasugune füüsiline lähedus, silitamine, masseerimine, süles ja kaisus hoidmine, kiigutamine, soojus, veeprotseduurid ja ennekõike imetamine. Rinnalastel on vähem koolikaid. Kui imik on rahutu ainult aeg-ajalt mõnel päeval või ööl, siis võib põhjus olla küll ema poolt eelmisel päeval söödud toidus
jälgimisel Pikaajaline emotsionaalne mälu - Emotsionaalne mälu – stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu - Sisaldab nii implitsiitsele kui eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – inimesed võivad reageerida hirmuga spetsiifilistele stiimulitele kuid nad võivad karta ka situatsiooni millest neil ei ole kindlaid mälestusi - Emotsionaalsel mälul o nosa hirmu tingimises – kindlate stiimulitega tingitakse infot. ….. Amügdala e mandelkeha - Emotsionaalse mälu eristatav anatoomiline piirkond on amügdala - On seotud autonoomsete reaktsioonidega nt vererõhk, südamelöökide sagedus ja hüpotaalamusega mis kontrollib hormonaalseid süsteeme - Amügdala kahjustus mõjutab emotsionaalset mälu kuid omab vähe efekti eksplitsiitsele ja implitsiitsele mälule Lühimälu - Neutraalne salvestus äsja möödunud sündmstest ja nende järjestustest
häbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust- Vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada. Paraku on tänapäeva inimene orienteeritud välismaailma ja käitub nende ootustele vastavalt. BIHEIVIORISM Tingitud ja tingimata refleksid. Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; Watson 1900 astus Chicago ülikooli, kõige rohkem viskas ta katseisikuks olemist. Või kui pidi introspektsiooni tegema. Ta valis loomapsühholoogia eriala. Ta uuris rotte.
käitumuslike komponentidega. Emotsionaalse reaktiivsuse muutused Alanemine: 1) Hüpopaatia emotsionaalse reaktiivsuse alanemine (residuaalne skisofreenia) 2) Apaatia erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia) Kõrgenemine: Emotsionaalne labiilsus, afektlabiilsus (hüperpaatia emotsionaalse reaktiivsuse suurenemine) väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel (orgaaniline isiksushäire). Moondumine: 1) emotsionaalne inadekvaatsus emotsioonide mittevastavus tegeliku olukorraga, mõtete või kõnega (skisofreenia) 2) ambivalents kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused
seriin/treoniinkinaas; SMADid on evolutsiooniliselt konserveerunud valgud, mis avastati kui TGF-beeta superperekonna liikmete, s.o. TGF-b, aktiviinide ja BMP, indutseeritud transkriptsiooni aktivatsiooni mediaatorid. Aktiveerudes translokeeruvad need valgud tuuma, kus nad initseerivad transkriptsiooni. Sõltuvalt rakutüübist või tingimustest, võib TGF-beeta sekretsiooni indutseerida paljude erinevate stiimulitega, nende hulgas steroidid, retinoidid, EGF, NGF, lümfotsüüt-spetsiifilised aktivaatorid, vitamiin D3 ja IL1. TGF-beeta mõjutab ka enda geeni ekspressiooni ning võib omada olulist osa haava paranemises. Pole liigispetsiifilised. Erinevatel TGF-beeta isotüüpidel on palju erinevaid bioloogilisi aktiivsusi, nt TGF-beeta-2 ja TGF-beeta-3, aga mitte TGF-beeta-1, pärsivad kana loote tsiliaarsete ganglionide neuronite elus püsimist, NOTCH - Notch'i aktivatsioon põhjustab
Fromm eristab kahte sorti vabadust: vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada. Paraku on tänapäeva inimene orienteeritud välismaailma ja käitub nende ootustele vastavalt. Biheiviorism - tingitud ja tingimata refleksid Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; John B. Watson (1878-1958): 1900 astus Chicago ülikooli, kõige rohkem vihkas ta katseisikuks olemist. Ta valis loomapsühholoogia eriala ning uuris rotte.
suunajaks on tema interaktsioon ema-isa ning õdede-vendadega. Laps on keskkonna 5 mõjudele erakordselt vastuvõtlik, sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa keskkonda ise kujundada. Samas määrab keskkond ära selle, missugused tegevused on lapse jaoks üldse võimalikud. Laps vajab stiimuleid ja lahendamist nõudvaid probleeme, et efektiivselt oma võimeid rakendada. Mida mitmekesisemate keskkonna stiimulitega laps toime tuleb, seda suurem on ka tema toimetuleku võime. Luues lapse andekuse arengut toetavat ja stimuleerivat keskkonda on tähtis, et vanemad säilitaksid lapse terve uudishimu temaga võimalikult palju suheldes ja tema tegevuse vastu huvi tundes. Nii determineerib just kasvukeskkond, mil määral lapse geneetilist potentsiaali realiseeritakse Kees (1991) väitel (Vikat 2002: 26). Andekas laps on perekonnale nii rõõm kui mure ühekorraga: ühelt poolt rõõm lapse
Eelistavad oma ema lõhna (eelkõige ema piima lõhna) kõidele teistele lõhnadele. On rahustav. Lõhnaõlid, seebid jne võivad ärritada. Naeratamine. Vastsündinu naeratus, seotud rohkem selllest, et kõht täis ja pepu kuiv. Siiski: On see emotsioonide väljendus Suhtlemisvahend Esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele. Sotsiaalne naeratus tekib u 3 kuuselt. Oletatakse, et see on kasulik hoolitsuskäitumise ilmnemisel ja soodustab ka suhtlemist. See on vastastikune sotsiaalse kaaslasega. Imprinting. Kiindusmussuhe, tähendussuhe. Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Kiindumussuhet on uurinud etnoloog Kondrad Lorenz katsed partidega. Teatud
eesmärkide saavutamise üle ja rahulolust ühiskondlikult heakskiidetud vahendite kasutamise üle). Sellistel tasakaalustatud juhtudel koosneb edu kahest momendist. Edu hinnatakse siin resultaadi ja protsessi terminites e lõpptulemuse ja tegevuse terminites. Püsiv rahuldus peab tulenema konkurentsis osalemisest endast ja konkurendi ees edu saavutamisest. Juhuslikud ohvid, mis seonduvad ühiskondlikult heakskiidetud käitumisega, peavad olema sotsiaalsete stiimulitega kompenseeritud. Staatuste ja rollide jaotus võistluse kaudu peab olema organiseeritud nii, et iga ettenähtud positsiooni jaoks oleks mingi positiivne faktor, mis stimuleeriks igaühe vastavust oma rollile ja staatusega seotud kohustuste täitmist. Seega hälbivat käitumist võib vaadelda kui kultuuri poolt määratletud pürgimuste ja ühiskondlikult heakskiidetud vahendite kooskõlastamatuse sümptomit. Vahendid jaotuvad: · efektiivsed vahendid; · ebaefektiivsed vahendid.
robotile,mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinislmil võivad olla erinevad astmed.Jäik determinism tähendab uskumust,et nii inimeste kui loomade kogu käitumine on põhjustatud(determineeritud)mingite jõudude või sündmuste poolt,kuigi iga kord neid ei tea.Selle determinismi pooldajad on veendunud,et mitte ainult eneskontroll pole illusion,vaid maailmas ei juhtu üldse midagi juhuslikku.Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk "vabale tahtele".Osa pehme determinismi pooldajaid arvab,et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik,st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu,ilma milleta ei saaks rääkida näiteks vastutusest. 11.küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L
.. Teraapiate ja treeningute paljusus: -medikamentoorsed- efektiivne, aga inimene võibki jääda sõltuvaks medikamentidest -füsioteraapiad- veeprotseduurid, vibratsioonid jne -psühhokirurgia- harva, otsene kirurgiline vahelesegamine ajuprotsessi (Moniz, Delgado) -käitumuslikud (Wolpe)- biheiviorismlikul teoorial põhinev, püütakse inimesel luua eeldused normaalsete asjade suhtes ja vältimine ebanormaalsete suhtes, harjutatakse kokku puutuma ebameeldivate stiimulitega -psühhoanalüütilised -tööteraapia -suhtlemisteraapiad (aa, ..) -gestaltteraapia -ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) Hoiaku mõiste ja selle mõju käitumisele. HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine.
Ärevust iseloomustab aga häälestatus ebamäärasusega iseloomustatavatele olukordadele, sotsiaalsetele võrdlustele, isiklikele läbikukkumistele ja enese isiku negatiivsele väärtustamisele. Selle arusaama kohaselt arenes hirm akuutse füüsilise ellujäämise tagamiseks ja ärevus kujunes meie sotsiaalse ellujäämise tagamiseks (White & Depue, 1999). Ärevus on negatiivne emotsioon, mis teadvustab meile potentsiaalselt ähvardavaid situatsioone, mis seostuvad sotsiaalselt hinnanguliste stiimulitega. Ärevus võimaldab neile stiimulitele keskenduda ja aktiveerib ringed, mis tekitavad kinnismõtteid sotsiaalse hülgamise ja ühiskonnast väljaheitmise kohta. Püsiärevus kujutab endast kontiinumit ning kõrge püsiärevusega inimesed peaksid olema sotsiaalselt ülitundlikud ning madala püsiärevusega inimesed peaksid olema sotsiaalselt vähetundlikud. Sundmõtete mõtlemine võib kõrge püsiärevuse korral domineerida ka väljaspool sotsiaalseid situatsioone.
sageneb. Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine keskkonnast on kinnitav, viies talle © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 42 eelnenud käitumise esinemissageduse tõusule. Negatiivne kinnitus õpetab, et tegutsemine kõrvaldab ümbritsevas keskkonnas eksisteerinud ebasoovitava (negatiivse) olukorra. Karistus seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud liiki käitumise toimumist. Karistus viib teda esile kutsunud käitumise ilmnemise sageduse või tõenäosuse alanemisele. Negatiivne kinnitus on seotud ebameeldiva stiimuli kõrvaldamisega. Selle tulemusena ilmneb vastava käitumise esinemissageduse tõus. Negatiivne kinnitus suurendab (rohkendab) põgenemiskäitumist. Viimane on elusolendi reaktsioon ebameeldiva situatsiooni lõpetamiseks.
varajasel õhtupoolikul) ja võib kesta 30 minutist kuni paari tunnini. Segadust tekitav asjaolu koolikuga imikute puhul on see, et nad on hästi toidetud, terved ja õnnelikud nutuhoogude vahel, mistõttu nutmine ei saa olla nälja või psüühilise valu põhjuseks. Kooliku puhul on arvatavasti tegemist temperamendiga mõnedel beebidel tundub olevat raskem harjuda müra, valguse ja teiste stiimulitega väljaspool emarüppe. oma osa siin võib mängida ka see, kui peres valitsevad lahkhelid. Kuna koolik on enamlevinud esmasündinute seas, siis võib vanemate kogenematus või mure kaasa aidata nende võimetusele last lohutada. Õnneks mööduvad gaasid 3 kuu vanuselt. Järgnevalt mõned soovitused, kuidas rahustada rahutuid või gaasidega beebisid ja vältida ülemäärast nutmist. Hoia last
annaabi.ee 
