objektiga identseks tunnistamine. · "Ülevalt-alla" töötlus- Ülalt alla töötluse põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. Kõigepealt seatakse objekti kohta hüpotees (kas see pole mitte auto?) mida siis detailidesse minnes kinnitatakse või ümber lükatakse. Kujutise äratundmine: · Tajumine üldiselt algab millegi äratundmisega ning sellesse protsessi on kaasatud mälu, sest inimene vastandab stiimulist saadud infot püsimälus oleva infoga. Kujutise äratundmise protsessid: · Malliteooria e. mudeliteooria- mälus on salvestatud kujundite koopiad ehk väikesed mudelid, mida võrreldakse stiimulist lähtuva informatsiooniga (Eysenck ja Keane, 1995). Inimene tunneb tajutavas objektis ära selle, mis vastab kõige paremini mälus olevale mudelile. 2
15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne
ei ole küllaldaselt infot Torsten Wiesel uurimus oli pühendatud sellele, kuidas silma võrkkest vahendab nähtavat informatsiooni ajusse, ehk millistest erinevatest rakkudest silmapõhi koosneb ja millised on nende rakkude funktsioonid Ivan Pavlov tema töödest sai alguse ,,tingimine" , avastas nähtuse, et kui stiimulit kombineerida muu stiimuliga, siis mõne aja pärast piisab stiimulist millel füsioloogiline lähedus puudub, kutsub esile ärrituse Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat? Kahe esimese eluaasta jooksul ei ole hipokampus ehk merihobu veel täielikult välja arenenud, ning selle tõttu ei jää lapsel ka olulisi mälujälgi Nimeta fenomenoloogilise perspektiivi esindajaid Carl Rogers Rollo May Abraham Maslow 4 emotsioonide komponenti 1.seesimsed kehalised reaktsioonid: autonoomse nsga seotud 2
kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine
kokku) Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga. 2. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst, - nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega (reversible figures) ajaline vastastoime!) Kuidas seostub maksimaalse sarnasuse/tõenäosuse printsiip tajulise grupeerimisega? Kui näeme mingit pilti, siis kõigepealt eraldame sellest mingi osa. Tajusüsteemis on erinevad osakonnad, mis tegelevad erinevate küsimustega. Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3
Sekkumine oma sisult on lühiajaline protsess, ent oluline on võrgustikutöö selles vallas; eeskätt kolleegide abi ja nõuandmine. Sekkumisstrateegiaid on kokku neli: biheivioristlik, psühhoanalüütiline, kognitivistlik ja ökosüsteemne lähenemine. Biheivioristlik lähenemine tundub olevat kõige efektiivsem, kuna see sekkumismeetod ei nõua väga laiapõhiseid ning professionaalseid teadmisi ning tegutseda tuleb nüüd ja praegu. Probleemiga tuleb tegeleda lähtuvalt stiimulist ja reaktsioonist. Kui laps käitus kohatult, nagu antud probleemisituatsioonis, peab täiskasvanu reageerima koheselt ning samas ümbruses. Kohe tuleks peas analüüsida käitumist antud situatsioonis ning tuletada meelde käitumisanalüüsi ABC ja seejärel koostada probleemse käitumine aruanne: eeltingimused, käitumise olemus, tagajärjed. Kuna kiitus on hinge vitamiin, siis sellest ilma jätmine on juba karistus
Meile muutus õppimine (ka inglise keeles teooria meelde jätmine) järjest kergemaks, rääkimata praktilistest oskustest ja nende oskuste ja teooria kokkuviimisest. Meid õpetati õpetatut reflektiivselt mälust üles leidma. Vene teadlane I. Pavlov ongi arvanud, et õppimise eesmärk on reflekside kujundamine või kustutamine. Ta tõdeb, et õppimise efektiivsuse kindlaksmääramine toimub: · reaktsiooni tugevuse kaudu; · latentsiaja kaudu tingitud stiimulist reaktsiooni tekkimiseni- mida lühem, seda efektiivsem õppimine; · korduste arvu kaudu, mida läheb vaja tingitud refleksi kinnistamiseks. (http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/oppimine.html 02.02.2005). Ka mina olen oma kogemuste põhjal jõudnud arusaamisele, et edukaks õppimiseks on vaja oma mälu treenida ja veel kord treenida. Niisiis jääb mälu kasutamise oskus kõige olulisemaks õppimisvahendiks. 4
http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne liigsöömine ehk KMP söömishäire , tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toituvussõltuvusmudel. Põhjused KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole, millal iganes tunneb, et peab end tujust ära olles lohutama. Aja jooksul kinnitub tunnetus ajutegevuses ning õpitakse selgeks harjumus, et toit aitab leida lohutust. Iseloomulikud tunnused
70mV) suhtes vähendab närviimpulsi tekkimise { Ühe konkreetse aksoni tegevuspotentsiaalid on alati sama tõenäosust tugevuse, kuju ja kiirusega, sõltumata neid algatanud stiimulist Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närviimpulss ioonide liikumine läbi närviraku membraani Stiimuli tugevus ja närviimpulss
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3
ehmus. Tekkis reaktsioon, mistõttu laps kardab nüüd rotte. Operantse võrdlus: Õpib enda käitumise pealt, kuidas käituma peaks NÄIDE II: Süstalt ja valget kitlit nähes on teada, et arsti kabinet. B.F.Skinner – Sotsiokultuuriline mõju inimese käitumisele ja mõtlemisele. Mis on uurimisobjektiks inimpsüühikas? Käitumist saab muuta läbi õppimise. Käitumis protsess. S-R reaktsioon on stiimulist tulenev reaktsioon. Teadusele ja rakenduslikule valdkonnale rõhutab objektiivsust. Ei võta arvesse evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset varieeruvust. Kasutatakse: pedagoogikas, meditsiinis, matemaatikas, kvantitatiivsed uurimused, efektiivsuse uurimine. Kognitiivne – Ajutegevuse protsessid õppimise käigus. J.Piaget – Mõjutajaks oli Baldwin. Ta räägib astmelisest argenguteooriast, astmed on hierarhilised.
Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine
reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication"
Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, “katasroof!” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine
on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib
sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist. 18. ja 19. välja kahjustused tekivad erinevat laadi häired, nt kirjasõnade äratundmise häired. Annab nägemis hallutsinatsioone. Nägemiskeskusel on seos ka kiirusagara 7.nda väljaga. Ja tänu sellele seosele pööratakse vaatlemisel silmi ja pead objekti suunas. Oimusagaral on samuti seos, see võimaldab näo ja näoosade ära tundmist. Kuulmiskeskus oimusagar
x-teljel on väärtused 40 Hz-15000 Hz ja y-teljel neile vastav absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav? 4. Kuidas kujuneb äratasuvusmaatriks (signaali avastamise teooriast)? Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting. SAT (signal detection theory ehk SDT; David Green ja John Swets). Lähtub eeldustest, et lävi ei ole püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mõjuvad sellele ka sensoorsed ning otsuse vastuvõtmisega seotud infotöötlustasandid (nt inimene otsustab huupi vastata ''jah'')
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula
kontseptsioonide filosoofiline analüüs, keelekasutuse korrektsus ja selgus ning uurijapoolne erapooletus. Konstruktivistlik õpiteooria: Õppimine pole passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Õppija ei reageeri kunagi välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist. Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses, mille tulemusena maailmapilt pidevalt muutub ja omandab uue struktuuri – õppides loob õppija ka iseennast. ÕPETAJA & ÕPILANE: Õpetaja aktsepteerib ja püüab arvestada õpilase kordumatut isikupära. Õpetaja austab õpilase õigusi ning suhtub temasse inimlikult ja õiglaselt. Õpetaja püüab mõista õpilase tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb
Et seda arvamust kontrollida, on uurijad püüdnud siduda reaktsiooniaega intelligentsusetesti tulemustega. On mõõdetud lihtsat reaktsiooniaega, mille puhul katsealuse ülesandeks on vastata võimalikult kiiresti stimuleeriva signaali ilmumisel. Teised teadlased on mõõtnud valiku reaktsiooniaega, mille selgitamiseks on testitaval vaja vastata stiimulile samuti võimalikult kiiresti, kuid valikuliselt sõltuvalt esitatud stiimulist on vaja valida just sellele stiimulile määratud vastus. Nii on konstrueeritud lihtne seade (joon. 15.13), millel paiknevast kaheksast lambikesest võib üks süttida. Testitava ülesanne on kiiresti vajutada süttinud lambikese kõrval olevat nuppu. Nagu selgub, on valiku reaktsiooniajal tugevam seos intelligentsitesti tulemustega kui lihtsal reaktsiooniajal. (1987) Tuleb mainida, et reaktsiooniaeg on siiski mõjutatud veel mitmest tegurist, sealhulgas katsekorralduse
koostööga. - V4 – värvitaju - V5 – liikumise taju - IT – lihtsate vormide taju - FFA – nägude (keerukamate vormide) taju Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Lisavad stiimulile järjest rohkem detailsust. Üht ja sama stiimulit representeeritakse ühe detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? - Alt-üles – stiimulist sõltuv, paindumatu, tähelepanu ’haaramine’, lühiajaline ja võimaldab teha kiireid otsuseid - Ülalt-alla – õppimisvõimeline, püsiv, kasulik; kasutab kontekstuaalset infot mustrite äratundmiseks, nt on lihtsam lugeda keerulise käekirja puhul terveid lauseid kui üksikuid sõnu Ventraalne ja dorsaalne taju Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on nende peamised erinevused?
- Täidesaatev süsteem – rõhutas eesmärkstiimuli avastamise hetke (mil toimub midagi erilist, haarab teadvuse, mujale ressursse ei jätku) originaalis seostatud frontaalse koore ja anterioorse võõrkoega; fokusseeritud TP top down kontroll. - Uued teemad: enesekontroll, konflikt, arenguline perspektiiv Taju täidab oma rolli mh stiimulite valiku abil. Ülalt alla ja alt üles töötavad igapäevases tegevuses koos, kuid on eraldiseisvad asjad - Bottom up – stiimulist sõltuv (stiimulist sõltuv, paindumatu, TP ’haaramine’ lühiajaline) - Top down – jooned, objektid, asukoht, aeg (õppimisvõimeline, püsiv, kasulik) Kas ülalt alla ja alt üles tp on sõltumatud? TP probleemid - Lahtihaakimine töödeldavast stiimulist - Nihutamine ühelt stiimulilt teisele - Kinnitamine uutele stiimulitele - Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib põhjustada selle nõrk signaal (alalävine
Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte
Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte
esile reaktsiooni. Taju on aistingute teadvusesse jõudnud koondnähtus, mis sisaldab nende interpretatsiooni, arvestades sealjuures ka varasemaid kogemusi. Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha
Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimäkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. 3. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) 4. J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. 5
(vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline - füüsiline elukeskkond, sotsiaalne keskkond (sh suhted), tervisekäitumine (puhkus, füüsiline tegevus, vabaaja veetmine jne), mõtlemisviis, hoiakud, arusaamad, teadmised ja oskused. Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Atributsioon (omistamine) protsess, mille abil me püüame identifitseerida teiste käitumise põhjuseid ning niimoodi paremini mõista teiste püsivaid omadusi ning meeleolu Tähelepanu pööratakse informatiivsematele käitumisaktidele: · vabalt valitud käitumine · võib põhjustada mõni üksik tegur · madal sotsiaalne ihaldatavus MIKS? Vastates tuginetakse 3 dimensioonile
Häälekas vähemus vs vaikiv enamus Karl Marx konfliktiparadigma Max Weber Organiseeritud ja pikaajaline Sotsiaalsed liikumised on suunatud mingile ühisele Kollektiivne käitumine mitme inimese teineteisest eesmärgile nt poliitiline. sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Neli eri tüüpi: On arvatud, et inimeste grupp on midagi enamat kui 1. Reformistlik tahab saavutada mitte väga liikmete summa. radikaalseid muutusi. Kollektiivse käitumise vormid: 2. Revolutsiooniline tahab olemasolevat süsteemi · pikaajaline organiseeritud sotsiaalne liikumine, kaotada ning uusi reegleid kehtestada.
sekundaarsed; kasu-kahju analüüs kui motiveeriv jõud ms juhivad emotsiooni - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused; on läinud mindfulnessi poole - Panksepp – emotsioonid on imetajatele ühised primaarselt koorealustest keskustest pärit närviaktiivsuse peegeldused …… Damasio - Emotsioonidel on oma spetsiifiline ärgastusmuster ajus LeDoux ja mandelkeha eksperimendid - Info emotsionaalselt olulisest stiimulist liigub läbi taalamuse korteksisse ja amügdalasse - Downeri eksperimendid split-brain ahvidel, kel mandelkeha ka eemaldatud - Amügdala algatab stressreaktsooni, aktiveerib ANS, käitumisvastasuse, …tagasisidestab korteksisse - Korteksis toimub sekundaarne tötlus ja info liigub sealt edasi amügdalasse nii otse kui läbi hipokampuse. - Hipokampus annab konteksti - NB amügdala koosneb erinevates tuumadest ja pole vaid negatiivsete emotsioonidega seotud
Naer on mänguline Kas sa tead, miks lapsed naeravad palju kordi rohkem päevas, kui täiskasvanud? See on sellepärast, et täiskasvanud püüavad algul huumorist aru saada ja naeravad alles siis. Seda kutsutakse meel-keha mudeliks või huumori mudeliks. Teine mudel on lapselik mudel või keha-meele mudel. Jälgides lapsi, näeme, et nad on täiesti loomulikud, kui hakkavad naerma. Nende naer ei ole sõltuv mõnest välisest stiimulist nagu naljad, komöödia või huumor. Laste naer tuleb otse kehast ja nad ei kasuta mõistust. Selle mudeli oluline tunnusjoon on aktiivne osalemine naermisel. Naermisest ja jooga hingamisest saad rohkem hapnikku Hingamine on elu alus. Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib sellepärast, et me ei hinga õigesti. Stressi ja negatiivse meeleolu tulemusena muutub meie hingamine
· Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon · Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks · Tsiviilreligioon Kollektiivne käitumine · mitme inimese teineteisest sõltuv käitumine või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Ühiskonda võib nim üheks suureks kollektiivseks käitumiseks. On arvata et inimeste grupp on midagi enamat kui liikmete summa. Vaatasime videot "starlings on autumn". Tekib küsimus kuidas linnud oskavad nii lennata? Nagu oleks tegemist ühe indiviidiga. Kollektiivse käitumise vormid organiseeritud spontaanne pikaajaline sotsiaalne liikumine turumajandus avalik
Tsivilreligioon: Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline relisioon: rituaalid, püha tekst, suur juht, kõrgem olend, religioossed spetsialistid (vaimulikud). XV loeng 09.12 (ptk 23) KOLLEKTIIVNE KÄITUMINE Klassikaline sotsioloogiline käitumine. Kollektiivne käitumine mitme inimse teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. On arvatud, et inimeste grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa. Kollektiiv on võimeline tegeme asju, mida üks inimene üksinda ei ole Kollektiivse käitumise vormid: Pikaajaline ja organiseeritud: nt sotsiaalne liikumine; organisatsioon Lühiajaline ja organiseeritud: revolutsioon; kontsert Pikaajaline ja spontaanne: turumajandus; avalik arvamus Lühiajaline ja spontaanne: märatsev hulk; börsimull. Lühiajaline ja spontaanne:
Kiirusagar (lobus parietalis) asetseb otsmikusagarast ja tsentraalvaost tagapool ning eespool kuklasagarat. Kiirusagar reguleerib sensoorse info vastuvõttu ja töötlemist (sinna hulka ei kuulu lõhnataju, kuulmine ja nägemine). Seal võetakse vastu info naharetseptoritelt, lihaste ja liieste retseptoritelt, kiirusagara allosas asub maitsmiskeskus. Kiirusagaral on oluline roll tervikliku taju tekkimisel. Meie närvisüsteem valib kindlad informatsioonikillud igast stiimulist ja ignoreerib teisi ning tõlgendab saadud infot ajustruktuurile omases kontekstis ja eelnevatel kogemustel põhinedes: näiteks me võtame vastu erineva sagedusega elektromagnetlaineid, aga tajume neid kas rohelise, punase või sinise värvina; me võtame vastu erineva sagedusega vibratsioone, aga kuuleme hääli, sõnu, muusikat. Värvid, hääled, lõhnad ja maitsed on seega vaid meie aju poolt konstrueeritud kujutised.
Kui vahetus ajalises läheduses hakkliha andmisega helistada heliharki, on see esialgu koera jaoks toidu saamise seisukohalt neutraalne stiimul. Ent mõne aja pärast hakkab koer teatud arvu korduste järel sülge nõristama ja maomahla eritama ainult helihargi helina puhul ilma hakkliha nägemata haistmata. See tähendab, et looma ajus on tekkinud seos helihargi helina ja toidu saamise vahel, ehk on kujunenud välja tingitud refleks, milles helihargi helin on muutunud neutraalsest stiimulist tingitud (conditioned) stiimuliks. Sellega on koeral välja kujunenud tingitud refleks ehk klassikaline tingitus helihargi helinale. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile, tingimatute stiimulite ja reaktsioonide paarid pole õpitud ja treenitud, vaid kaasasündinud. Tingimatu refleks on kaasasündinud, see vallandub kohase stiimuli ilmumisel tingimatult (automaatselt), sõltumata elu jooksul omandatud kogemusest. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonidele
Kompensatsiooni ehk asendamise seaduspärasus seisneb selles, et mingi aistinguliigi puudumise või nõrkuse puhul arenevad teised aistinguliigid rohkem ja korvavad puuduvat. Sünteesia on meeleelundile iseloomuliku aistingu või kujutluse tekkimine teise meeleelundi ärritamisel. käivitis Tähelepanu ja soorituspiirangud Tähelepanu on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulist. Tsentraalse mahu teooriad - Teatud tsentraalne piiratud maht (TP, pingutus). Sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest. Suunatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine ühele stiimulile Varjutamine - Avastatakse mittejälgitava stiimuli füüsilisi omadusi (sugu, instrument), ei avastata emantilisi omadusi (võõrkeel, kordamist). olulisusest ja tuntusest
Iga kord kella helistades ja toitu näidates koer reageerib toidule vastava toidunäitamise refleksiga. Kolmas samm on tingitud avaldumine, see tähendab, et koera sülg voolab kellahelina peale. Koer õppis kella seostama toiduga ja reageerib sellele samasuguse kehalise stiimuliga. Kell sai tingitud stiimuliks (CS), kui originaalne neutraalne stiimul (kell) toob esile 46 tingitud stiimulist (toit) tuleneva käitumise mittetingimusliku käitumisena, siis on tegemist õppimisega. Sülje eritus muutus tingitud vastuseks (CR), mille tõi esile tingitud stiimul (kell). John B. Watson (18781958) on esimene biheiviorist, kes kasutas stiimulrektsiooni teooriat laste õppimise uurimiseks. Tuntud on nn „väikese Alberti „ eksperiment. Selles eksperimendis esitati
annaabi.ee 
