LOOGIKA KODUNETÖÖ NR.2 TASB21 1.Kas lause on tõeväärtuseliselt tõene, väär või määramata? A B ¬((AB) ((BA)v¬A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tõeväärtuseliselt väär. 2.Kas laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed? (P&~Q)v(~P&Q) P~Q P Q (P&~Q)v(~P& P~Q Q) t t v v v v v v v t v t v t v t t v v t v v t t t v t v v v t v t v t v Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed. 3.Kas hulk on kooskõlaline? P Q (P~ Q) ~ ~ (Pv~ Q Q) t t v v t v v t v t v t t t t v t t v t t v v v t v v v v t t t t v t t Hulk ei ole kooskõlaline. (Kui kõik punased tähed oleks T, siis oleks kooskõlaline.) 4.Kas arutlus k...
ankeetküsitluse läbiviimisel, mõõtmisvahendi viga Test nr 8 sisukas hüpotees, järeldus peale parameetri empiirilise väärtuse võrdlust kriitilisega z-testi parameetri kriitiline väärtus t-testi parameetri empiiriline väärtus sisukas hüpotees, sõltuv valim, sõltumatu valim empriiline väärtus, kriitiline, nullhüpotees, sisukas hüpotees t-testi parameetri empiiriline väärtus mittekehtiv nullhüpotees, I liiki viga, ii liiki viga, teststatistiku empiiriline väärtus olulisuse nivoo olulisuse nivoo vähendamine sisukas hüpotees, olulisuse nivoo, liiki vea, tõke analüüsimeetod hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi olulisuse tõenäosuseks uuritava tunnuse jaotuse võrdlemisel normaaljaotusega Test 9 ühefaktoriline dispersioonanalüüs anova nullhüpoteesi dispersioonanalüüs, teststatistik, faktori poolt põhjustatud
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad)
Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Induktiivne tugevus Arutlus on induktiivselt tugev parajasti siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus induktiivselt nõrk. Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad
Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust.
Arutleda saab asjade üle ja sellisel juhul on arutluse väljaks "de re", ja arutleda saab mõistete, kategooriate, seaduste üle ja sellisel juhul arutluse väljaks on" de dicto". Mõistagi, loogikas toimub arutlus de dicto. Mõtlemise tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: positiivne: negatiivne: --------------------------------------------- tõene (ekslik) vale õige väär kehtiv mittekehtiv korrektne ebakorrektne adekvaatne ebaadekvaatne evidentne ebaevidentne Mõtlemise definitsioonist tulenevalt, aga samuti lähtudes tõe üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi.
Käesoleva teksti sissejuhatavas osas on need mõisted määratletud, kusjuures on näidatud, et need ei ole vastandlikud terminid, kuna esimene iseloomustab mõiste sisulist külge, teine aga vormilist. Samasuse reegli kohaselt oleks viga vastandada sisulisi iseärasusi vormilistele, mis on küll iseloomulik dialektilisele loogikale, kuid on vastuolus formaalse loogika printsiipidega. Seetõttu ei ole korrektne nimetada otsustuse tõeväärtust "tõene" ja "väär", vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse määramine on loogika väline lahend. Formaalne loogika pakub abi pärast seda, kui otsustus on formuleeritud ja sellele on omistatud kindel tõeväärtus ning seejärel jätkatakse selle
M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. Alus:AÕS § 80 lg 1 § 80.Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. EELDUSED: 1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma.
10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest
10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest
Sisukas hüpotees on Meeste ja naiste töökiirused on erinevad. Kas tegemist on sõltuvate või sõltumatute valimitega? Sõltumatud valimid. 5. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi vastava statistiku empiiriliseks väärtuseks -2,3 ja kriitilisteks väärtuseks -1,5 ja 1,5. Milline on järeldus? Kehtib sisukas hüpotees 6. Kuidas muutub valimi mahu suurenemisel t-testi parameetri empiiriline väärtus? suureneb 7. Kumba liiki veaga on tegemist, kui võetakse vastu mittekehtiv nullhüpotees? 2 liiki viga 8. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi teststatistiku empiiriliseks väärtuseks -2,3. Milline on järeldus? Otsustamiseks pole piisavalt andmeid 9. Millest sõltub olulisuse nivoo? analüüsi läbiviija valikust 10. Olulisuse nivoo vähendamine vähendab I liiki vea tõenäosust, suurendab II liiki vea tõenäosust 11. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi, et olulisuse tõenäosus on 0,037
Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited. Eesti keeles on kasutatud terminit õige arutlus kehtiva arutluse kohta ja vale ehk vigane arutlus mittekehtiva kohta
431. exculpatory õigeksmõistev 432. genocide genotsiid 433. tort õigusrikkumine 434. plaintiff hageja 435. gavel kohtuniku haamer *U11 436. public prosecutor riiklik süüdistaja 437. a council for the defence kaitseadvokaat 438. a collocation koosesinemine 439. to be on a bench olema kohtunik 440. to judge otsustama 441. the red tape bürokraat 442. a DP = a displaced person põgenik 443. homicide mõrv 444. statute põhikiri 445. invalid mittekehtiv 446. mandatory kohustuslik 447. a will testament 448. a parish kihelkond 449. a commune vald (mitteametlikult) 450. town council linnavolikogu liikmed 451. a detached house ühepereelamu 452. a semidetached house kahepereelamu 453. a terraced house ridaelamu 454. working record tööstaaz 455. to assume responsibility võtma endale vastutuse 455. to sue someone FOR something kedagi millegi pärast kohtusse kaebama 456
Viimane lause on samas ka järeldamisprotsessi produkt ehk lõppjäreldus. Mõiste sisaldab vastust küsimusele „mis“. Nt: mis see on, millest räägime? Inimene. Mõistet väljendab termin. Väide sisaldab vastust küsimusele „mida öeldi“. Nt: Mida me tema kohta ütleme? Inimene on surelik. Väidet väljendab väitlause. Terminid võivad olla selged või ebamäärased. Propositsioonid võivad olla tõesed või väärad. Arutlus võib olla kehtiv või mittekehtiv. Loogikas käsitletakse vahendeid, mis paljudel juhtudel võimaldavad näidata, kas arutlus on kehtiv või mitte. Kui on teada, et kehtiva arutluse eeldused on tõesed, saame tõestada, et saadud lõppjäreldus on loogilise paratamatusega tõene. Kehtiv ja korrektne arutlus sisaldab vastust küsimusele „miks“. Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1. ARUTLUS JA SELLE LIIGID
Viimane lause on samas ka järeldamisprotsessi produkt ehk lõppjäreldus. Mõiste sisaldab vastust küsimusele ,,mis". Nt: mis see on, millest räägime? Inimene. Mõistet väljendab termin. Väide sisaldab vastust küsimusele ,,mida öeldi". Nt: Mida me tema kohta ütleme? Inimene on surelik. Väidet väljendab väitlause. Terminid võivad olla selged või ebamäärased. Propositsioonid võivad olla tõesed või väärad. Arutlus võib olla kehtiv või mittekehtiv. Loogikas käsitletakse vahendeid, mis paljudel juhtudel võimaldavad näidata, kas arutlus on kehtiv või mitte. Kui on teada, et kehtiva arutluse eeldused on tõesed, saame tõestada, et saadud lõppjäreldus on loogilise paratamatusega tõene. Kehtiv ja korrektne arutlus sisaldab vastust küsimusele ,,miks". Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1. ARUTLUS JA SELLE LIIGID
C on põhjuseks c-le Seega A on a põhjuseks. (Vt veebis nt: http://en.wikipedia.org/wiki/Mill's_Methods ja üht rakendusnäidet: http://philosophy.hku.hk/think/sci/mill.php ) 3) Seletus-meetodid: Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus empiirilistelt algandmetelt loogiliselt paratamatule järeldusele, mis algandmetest sõltuvalt võib siiski vale olla (seega on loogiliselt mittekehtiv). Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus on sümmeetriline seletusega: Süllogism rakendatuna reaalsusele (empiiriliselt interpreteeritud süllogism): Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et
kui kas A või B (või mõlemad) on tõestatav, ning me teame, milline neist on tõestatav. Väide A B on tõestatav siis, kui A tõestusest saab alati konstrueerida B tõestuse. Eitus ØA on tõestatav siis, kui A tõestusest saab konstrueerida vastuolu. Seni kui on tegemist konkreetsete lõplike hulkadega, ei erine intuitsionistlik matemaatika klassikalisest. Vahe tekib lõpmatute hulkade, näiteks täisarvude käsitlemisel. Klassikalise loogika järgi kehtib järgmine intuitsionistlikult mittekehtiv väide: üks kahest, kas igal arvul on omadus P või on on olemas arv a, millel seda omadust ei ole. Kuidas saaks suvalise omaduse P jaoks kindlaks teha, kas igal arvul on see omadus P? Ei kuidagi, sest arve on lõpmatult palju ja seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik neid kõiki läbi kontrollida. Intuitsionistliku koolkonna alguspunktiks on L.E.J.Brouweri 1907. aastal ilmunud ja oletatavasti Kantist mõjutatud doktoridissertatsioon
edasi. 3. Analüütiline filosoofia keel kui meedium. Kuidas saame organiseerida keeles väljendatut, keele abstraktsed struktuurid. Sellega saab päris palju ära teha. Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv. 4. Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy. Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et absoluutset tõde ei ole olemas. Õige vastus sõltub kõigepealt sellest, kui ausad on diskursuse reeglid. Mida ausamad need on, seda puhtam ja kvaliteetsem on tulem. Peame paremate ja halvemate argumentide üle lõppastmes otsustame. Meie
annaabi.ee 
