Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?

Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus , võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi.
Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Eristatakse kahte alaliiki: otsest ehk vahetut demokraatiat- otsuseid teeb rahvas, ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat- rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus , mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus , juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia , Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud.
Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid . Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused . Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur.
Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas , et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fašistlik partei edu ning Mussoliini alustas fašistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE .
Industrialiseerimine sellega kaasnenud vägivallapolitiika muutis oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis. Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige.
Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes.
Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus . Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel – nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades
Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa võit Esimeses Maailmasõjas. Suurbritannias oli kaks sajandit kogemus demokraatia alal. Seega see oli põhjus miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides ning nendes riikides oli tugev vastuhakk diktatuurile.