9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. · Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda
nimetab komisjoni presidendi kandidaadi otsustades kvalifitseeritud häälteenamusega. Nimetamise kinnitab parlament. Ülejäänud komisjoni liikmed valib nõukogu kokkuleppel komisjoni presidendi kandidaadiga. Niimoodi nimetatud komisjoni presidendi ja liikmete kandidatuuri kiidab parlament heaks ühtse nimekirjana. Peale parlamendi heakskiitu nimetab nõukogu nad kavlifitseertud häälteenamusega ametisse. 6) Nõukogu nimetab ametisse ka majandus ja sotsiaalkomitee (EÜL art 258 lg 1), regioonide komitee (EÜL art 263 lg 2) ja kontrollikoja liikmed (EÜL art 247 lg 3). 7) Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks komisjoni ja Euroopa Kohtu liikmete jt ühenduse ametnike töötasud jm hüvitised (EÜL art 210). Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 25 volinikust: liikmesriikide kodanikud valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust
tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli
Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris
Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa Liidu rahapoliitika eest; · Euroopa Ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud seoses ELi institutsioonide ja asutuste tegevusega;
Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · Regioonide Komitee · Euroopa Ombudsman Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu
(Bahovski, 2008: 84). 4 2. Euroopa Liidu ülesehitus Euroopa Liidus jaguneb võim nelja peamise institutsiooni vahel. Kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Ühise poliitika väljatöötamisel osaleb lisaks veel teisi institutsioone: Euroopa Kohus, Konrollkoda, Regioonide Komitee ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee. 5 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu Nagu parlament ja komisjon loodi Euroopa Nõukogu 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu põhiline otsusetegija. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Sellel nõukogu koosseisul on ka
· On Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis - 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). · Asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. · Juhatus koosneb 6 liikmest. · Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet alates 2003. aastast. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · On Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 222 esindajat. · Asukohaks on Brüssel. Regioonide Kommitee · Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. · Istungid toimuvad Brüsselis. · Ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. Euroopa Ombudsman
tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Ülemkogu; Euroopa Kontrollikoda; Euroopa Kohus; Euroopa Keskpank;Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman. Euroopa Liidu tähtsad isikud: Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia
energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel. Veelgi enam, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee tegutsevad põhimõtteliselt Ministrite Nõukogu konsultatiivorganitena. Ka Euroopa Parlament võib konsulteerida mõlema komiteega. Komitee liikmed esindavad oma koduriikides eri majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. Liikmed jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja eri elualade rühm (nt põllumajandustootjad, tarbija- ja keskkonnakaitseühingud, perekonnaühendused, valitsusvälised organisatsioonid jne)
Asukohaks on Luxembourg Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis. Regioonide Komitee annab kohalikele ja regionaalametnikele võimaluse Euroopa Liidu tasandi küsimuste arutamiseks.
Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Järgmises osas tutvustan Euroopa Liidu institutsioone. Esmalt käsitlen poliitilist koostööd tegevat ja selle eest peamiselt hoolt kandvat organit Euroopa Ülemkogu. Järgmisena käsitlen ühenduse seadusandliku võimu institutsioone komisjoni, nõukogu ja parlamenti. Seadusandliku võimu kasutamisel osalevad veel hinnangute andjatena majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. Kontrollikoda käsitlen lühidalt seadusandliku võimu omavate institutsioonide järel. Euroopa Kohut käsitlen eraldi lõpus. 2 M aria Metsa HM09 Euroopa Ülemkogu (varem nimetati väikeseks Euroopa Nõukoguks) ei ole tegelikult Euroopa Ühenduse institutsioon, vaid Euroopa Liidu poliitilise koostöö institutsioon
aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum. 1.mail 2004 sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid allkirjad lepingule president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Eestlastest on Euroopa Parlamendis esindatud Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland. Majandus- ja ühiskonnaelu esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase kabinet, Euroopa Kohtus(Uno Lõhmus), Esimese astme kohtus (Küllike Jürimäe), Euroopa Kontrollkojas (Kersti Kaljulaid) ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Liidu institutsioonide juures Brüsselis ja Luksemburgis töötab ka arvukalt tõlke, tõlkijaid, jurist-lingviste ja
tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu,
· Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) -Aegade jooksul muudetud. · 1957 Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Aatomi või tuumaenergeetika valdkond. Tuumaenergeetika kasutamine kõige suurem: Prantsusmaal. Lepingu eesmärk: · Koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ning suurendada selle osakaalu
Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Common Market) ja järk-järgult selle majanduspoliitikasse integreerumisel on Ühenduse ülesanneteks edendada majandustegevuse harmoonilist
· Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted:
· Soome (1995) · Suurbritannia (1973) · Taani (1973) · Tsehhi (2004) · Ungari (2004). http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Euroopa_Liit Euroopa liidu institutsioonid ja muud organid · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu,
• Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3. Teised olulisemad Euroopa Liidu institutsioonid • Majandus –ja Sotsiaalkomitee – esindab organiseerunud huvigruppe; nõuandja • Regioonide komitee – esindab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi; nõuandja • Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite laekumist ja kasutamist • Euroopa Keskpank – juhib rahapoliitikat • Euroopa Investeerimispank – majandusarengu rahastaja • Euroopa Ombudsman – õigusvahemees, uurib haldusomavoli vastavate kaebuste põhjal 5.4
aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid piirikontrollis, annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata
· Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk EL-i tippkohtumisteks. Euroopa julgeolek OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975
vastutusele. (8) Võrdle omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. Sarnasused Erinevused Mõlemasse institutsiooni kuulub võrdne arv omavahel Euroopa Majandus- ja liikmeid - 344 Sotsiaalkomitee esindab kodanikeühiskonda. Plenaarristungeid on aastas 9-10. Mõlemad on nõuandvad organid. Avaldavad Regioonide Komitee esindab erinevaid arvamusi ja annavad nõu. haldustasandeid. Plenaarristungeid on aastas 5 Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt korda. pärast konsulteerimist Komisjoniga.
määrata erinevat karistust. Kohus jälgib ka, et liikmeriigid ja institutsioonid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kontrollikoda – rahal on väärtus Kontrollikoda jälgib, et Euroopa Liidu maksumaksjate raha kasutataks seaduse kohaselt, majanduslikult ning eesmärgipäraselt. Kontrollikoda asub Luxembourgis ning tal on õigus auditeerida kõiki Euroopa Liidu rahastutega seotud organisatsioone, organeid ja ettevõtjaid. Euroopa majandus - ja sotsiaalkomitee – ühiskonna hääl Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 344 liiget esindavad suurt hulka erinevaid huvirühmi: tööandjaid ja ametiühinguid, tarbijaid ja keskkonnakaitsjaid. Komitee on nõuandev organ, kelle arvamust küsitakse töö, sotsiaalkulutuste, kutsehariduse jm valdkondades Euroopa Liidus tehtavate otsuste puhul. Regioonide komitee - kohalikud tulevikuväljavaated Regioonide komiteega konsulteeritakse selliste Euroopa Liidu otsuste puhul, millel
- Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda
- Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda
- Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda
- Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda
* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) peamised motiivid * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine ECOSOC) 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne- * Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. 11. Luxembourgi kompromiss Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid 1966 Luxembourgi kompromiss maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada
· Euroopa Keskpand on sõltumatu institutsioon, mis vastutab Eli rahapoliitika eest. Keskpanga nõukogusse kuuluvad euroala 15 riigi keskpankade presidendid. · Euroopa Kontrollikoda kontrollib, kas Euroopa Liigu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. · Regioonide Komitee esindab Eli regioone ja linnu. · Majandus ja Sotsiaalkomitee liikmed esindavad kodanikuühiskonna erinevaid huvigruppe: tooandjad, töötajaid ning muid ühendusi. · Euroopa omabudsmani ja tema meeskonna ülesandeks on uurida Euroopa Liidu institutsioonide haldusomavoli puudutavaid kaebusi. Euroopa Liiduga liitumiseks mängib loomulikult rolli iga maa majanduslik edukus ja läbiviidud reformid. Eestit näiteks tuues saidki määravaks Euroopa Komisjoni aruanded iga riigi kohta ja nii esitas Euroopa Komisjon 16
kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu. c. EMÜ 1957 majandus- ja rahaliit. Integreerimine üldise majanduselt ühise turule juurde. Euratom 1958 majandus- ja sotsiaalkomitee, mi soli eriti edukas Prantsusmaal. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM on 3 ühendust mis tegelesid ühise eesmärgiga. d. Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus
keskpangad, ka euroga mitteliitunud riikide pangad. Euroopa Keskpanka juhib hetkel Mario Draghi. 6.3. Euroopa Kontrollikoja põhitegevus keskendub kontrollimisele, kas EL kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. 6.4. Regioonide Komitee esindab Euroopa Liidus ELi regiooni ja linnu. Ta annab nõu õigusaktide ja poliitika kohta ja peab tegelema ka kohalike ametiasutuste kaasamisega Euroopa Liidu küsimustega. 6.5. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonna huvigruppe EL-s. Ülesanded on nõuandmine uute EL-i õigusaktide ja poliitika kohta ja edendada kodanikuühiskonna kaasamist EL-i asjadesse. 6.6. Euroopa ombudsmani ülesanded sarnanevad Eesti õiguskantsleri omadele. Temagi peab peab uurima EL-i institutsioonide haldusomavoli (näiteks põhjendamatuid viivitusi, teabe andmisest keeldumist, diskrimineerimist) puudutavaid kaebusi. Millises ELi institutsioonis meeldiks Sulle endale töötada ja miks?
Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni. Küllike Jürimäe valiti ametisse Esimese Astme Kohtu kohtunikuks 2010. aastani. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid, kelle volitusi pikendati käesoleval aastal 2016. aastani. Täpsemat teavet Eesti valitsuse ELi suunaliste eesmärkide, olulisemate seisukohtade ning ELi seadusandlike aktide rakendamise kohta Eestis leiate Riigikantselei, välisministeeriumi ja teiste
Projekti lähteülesanne lülitati 1995. aastal ettepanekuna Euroopa Liidu Phare rahvuslikku programmi ning 1996. aasta märtsis sai projekt ametliku kinnituse Euroopa Liidu Nõukogult. konkursi tulemusel valiti 1997. aasta alguses 7 pakkumise hulgast projekti läbiviijaks Hollandi Majandusinstituut (Netherlands Economic Institute), samuti komplekteeriti sel ajal projekti meeskond. Reaalne tegevus käivitus augustis 1997. Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee (MSK) on Euroopa tasandi konsultatiivorgan, mis nõustab Euroopa Parlamenti, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sotsiaal-ja majandusküsimustes. MSK-s on 222 liiget, kes esindavad tööandjate-, töötajate-, põllumeeste-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jt kodanikeühenduste esindajate huve. Põhilised liikmesriikide poolsed hirmud seonduvalt EL laienemisega on: tööjõu sissevool kandidaatriikidest, kahtlus regionaalpoliitika, põllumajanduspoliitika edukaks läbiviimiseks,
kes aitab seda eelnõud edasi menetleda. Tekkivad lahkarvamused klaaritakse reeglina COREPER-is (EL-i riikide Brüsselisse EL-i juurde akrediteeritud suursaadikute nõukogu) või EL-i Nõukogus ministrite tasandil. Maastrichti lepingu kohaselt võib õigusakti vastu võtta mitmes variandis. Peamiselt on siiski kasutatud varianti, kus EL Nõukogu võtab õigusakti vastu (jõustab) alles peale seda, kui on ära kuulatud Europarlamendi ja Majandus-Sotsiaalkomitee hinnangud sellele aktile. Sellist varianti nimetatakse consultation procedure variandiks. Hilisemail aegadel on hakanud levima ka otsustusvariant, kus asja nn eeljõustab esmalt omal vastutusel EL Nõukogu ja saadab selle nn järeljõustamiseks Europarlamenti. Kui viimasel EL Nõukogu otsusele vastuväiteid ei ole, ongi seadusakt lõplikult jõustatud. Kui aga EL Nõukogul ja Europarlamendil on seaduseelnõu suhtes kardinaalselt erinevad
Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes, ülesanded: alustada seadusandlikke ettepanekuid; olla Euroopa Lepingu järelvalveagent; olla EL poliitikate ja rahvusvahelise kaubanduse juht ja täidesaatja (läbirääkija). · Majandus- ja sotsiaalkomitee eesmärk on kaasata majandus- ja sotsiaalseid huvigruppe ühisturu kujundamisse ja luua institutsioon, mis konsulteeriks ühenduse juhtorganeid. Majandus- ja Sotsiaalkomiteel (MSK) on 317 liiget, mis on kutsutud erinevatest huvigruppidest. Liikmed on nimetatud liikmesmaade valitsuste poolt ja määratud EL Nõukogu poolt nelja-aastaseks tähtajaks, määramist võib uuendada. Komitee jaguneb kolmeks grupiks: - Tööandjad (Grupp nr. 1). - Töötajad (Grupp nr. 2).
· määratleda euroala rahapoliitika. See hõlmab otsuseid, mis on seotud rahapoliitiliste eesmärkidega, baasintressimääradega ja valuutareservi eraldamisega eurosüsteemile, ning nende otsuste rakendamiseks vajalike suuniste kehtestamist. Üldnõukogu üleminekuorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatus ja kõikide. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade presidendid. Lõpetab töö, kui kõik liikmesriigid on euroala liikmeks saanud Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis Majandus- ja sotsiaalkomitee esindatud on töötajate organisatsioonid, tööandjate organisatsioonid, samuti teised majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse. Regioonide komitee esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa
konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast ka presidendi. Ülesanded: 1.Kontrollib EL maksumaksjate raha kulutamist. 2.Tagab auditeerimise ehk kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Toimub jooksev kontroll eelarveaasta jooksul. 3.Iga eelarveaasta lõpul koostab aastaaruande. Võib teha igal ajal märkusi ja esitada arvamusi. 1.3.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee See on konsultatiivne organ, kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. 344 liiget, neljaks aastaks. Liikmed jagunevad 3 gruppi: 1.Tööandjate esindajad 2.Töövõtjate esindajad 3.Teised huvigrupid. 3 peamist ülesannet: 1.konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni nõustamisel 2.kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustetegemisse 3.kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool ELi 1.4. Regioonide Komitee 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt nagu MSK, riik otsustab ise oma
8. Millega tegeleb Euroopa Kohus? Avaldab arvamust ühenduse õiguse või õiguse kehtivuse kohta 9. Millega tegeleb Euroopa Kontrollikoda? Kontrollib EL eelarve täitmist 10. Mitu volinikku on Euroopa Komisjonis? 27 liiget TEST 12 1. Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Kontsultatsioonimenetlus 2. Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3. Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Rahastatakse laenudega rahaturgutelt ja panga aktsionäride abiga 4. Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis 5. Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Euroopa riikide peaministrid ja presidendid 6. Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Tsehhi 7
Iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.??????????????????????????????
Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid). 11 EL institutsioonidest asuvad Brüsselis: Euroopa Liidu Nõukogu ( aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.) Euroopa Komisjon (mõned talitused on Luxembourgis.) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Euroopa andmekaitseintspektor Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg, kus peetakse 12 igakuist täiskogu istungid. Lisaistungjärgud peetakse Brüsselis, kus käivad koos ka parlamendi komiteed. 2.5 Vaatamisväärsused Brüsseli tähtsust Põhja-Euroopa ajaloos peegeldab linna arhitektuur, mis ulatub uhketest keskaegsetest tornidest kuni Euroopa valitsusasutuste säravalt postmodernsete hooneteni. Euroopa
juurde. Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 15 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Selle juhatus koosneb 6 liikmest. Nõukogusse kuuluvad 6 juhatuse liiget ja eurotsooni riikide keskpankade presidendid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel. Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis. Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga.
23. ELi arenguks vajaliku tõuke annab ning poliitilised üldsuunised määratleb a) Euroopa Parlament b) Euroopa Liidu Nõukogu c) Euroopa Ülemkogu d) Euroopa Komisjon 24. Euroopa Liidu Nõukogu tööd valmistavad ette: tööd valmistavad ette töörühmad ja erikomiteed, mis tegelevad peamiselt õigusloomega 25. Täidesaatvat võimu ELis esindab: Euroopa Liidu Nõukogu 26. Nõuandva staatusega abiinstitutsioonid ELis on: majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. 27. Euroopa Liidu Kohtu ülesanded on: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või füüsilise või juriidilise isiku hagides; teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. 3 Tallinna Majanduskool
juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur 1 kohtunik igast EL riigist ja 8 kohtujuristi Luxemburg tagab õigusaktide ühesuguse tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides. Tagab riikide tegustemise kooskõlas võetud kohustustega Euroopa liidu kohus (Curia): Üldkohus, Avaliku teenistuse kohus (erikohus), Euroopa kohus 2. Majandus- ja sotsiaalkomitee ülesanded ja struktuur ja Regioonide Komitee ülesanded ja struktuur 79-80 - Kaks mõjukat komiteed komitoloogia all. Majandus ja sotsiaalkomitee - ei oma otsest mõju Komisjonile. Kujundab "poliitilist atmosfääri". Hea platvorm lobitööks. Tavaliselt võtab kokku erinevaid arvamusi. Komisjonil on raske omada ühtset nägemust probleemi kohta. Liiga palju osapooli. Samas, väga aktiivne - 100 tellitud raporti ja 100 omaalgatusliku raporti aastas.
annab panuse arengusse ja solidaarsusse. Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt: "sotsiaalturismi korraldavad mõnedes riikides ühingud, ühistud ja ametiühingud ning see on mõeldud reisimise kättesaadavaks tegemiseks võimalikult suurele hulgale inimestele, eelkõige elanikkonna sotsiaalselt kõige ebasoodsamates tingimustes rühmadele". Seda juba vananenud määratlust vaadatakse viimastel aastatel peetud tehniliste kohtumiste järel läbi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et kumbki määratlus ei ole piisavalt täpne, kuid nagu sotsiaalteadustele omane on siingi täpne määratlus vähem oluline kui konkreetsete omaduste eristamine. Seega võib kavatsuseta sotsiaalturismi täpselt määratleda, vaid alustades eeldusest, et turism on üldine õigus, mis tuleks üritada muuta kõigile kättesaadavaks -- öelda, et sotsiaalturismiga on tegemist, kui on täidetud kolm tingimust: Elutingimustest tulenevalt on täielikult või osaliselt võimatu
c. Liikmesriikide parlamendid Väär d. Liikmesriikide valitsused Väär Question 4 Kus toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Vali üks vastus. a. Brüsselis ja Strasbourg'is Õige b. Luksemburgis Väär c. Ainult Strasbourg'is Väär d. Ainult Brüsselis Väär Question 5 Millised on Euroopa Liidus otsuseid tegevad institutsioonid? Vali üks vastus. a. Euroopa Regioonide Komitee, Majandus-ja Sotsiaalkomitee Väär b. Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Ombudsman Väär c. Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon Õige d. Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank Väär Question 6 Kui sageli toimuvad Euroopa Komisjoni istungid? Vali üks vastus. a. Kord nädalas Õige b. Kord kuus Väär c. 2 korda aastas Väär d. 4 korda aastas Väär Question 7
vajadus hinnata pigem ettevõtte tulevast kasumit kui laenuküsimise hetke krediidivõimet, sunnib vaatama asju pikemas perspektiivis. Seepärast lähevad islamipangad ka harvemini uppi. Mõni aga väidab, et seetõttu saab vähem ettevõtteid laenu tulevast kasumit on ju raskem hinnata. (Aru 24.01.2007) Peale majanduslangust on ka Euroopa Liit hakanud suuremat huvi tundma islami stiilis panganduse vastu. 26. veebruaril 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal: ,,Väikesed ja keskmise suurusega ettevõttete rahastamise struktuur praeguses finantsolukorras". 1.4 Komitee innustab arendama raamistikku, mis soodustab kaasavate ja eetiliste mikrorahastamisega tegelevate asutuste loomist. Selline rahastamisviis oleks VKEdele kahtlemata kasulik, sest selle puhul jagatakse riske ja kasumit, võimaldatakse stabiilset
See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 28 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. 11 • EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. • Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE • Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärk – kaasata majandus- ja sotsiaalseid huvigruppe ühisturu kujundamisse ja luua institutsioon, mis konsulteeriks ühenduse juhtorganeid. • Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on 317 liiget, mis on kutsutud erinevatest huvigruppidest. • Eestist 7 liiget, kes on tööandjate, töövõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad. • Nõukogu nimetab komitee liikmed ühehäälselt neljaks aastaks. Neid võib nimetada uueks ametiajaks.
· 2007: Bulgaaria, Rumeenia ERISUS 2: Euroopa Liidul on teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest tunduvalt arenenum ja komplekssem institutsionaalne struktuur. Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemi kuus peamist institutsiooni on Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus ja Euroopa 4 Kontrollikoda. Lisaks neile arvatakse eraldi institutsioonideks Regioonide komitee ning Majandus- ja sotsiaalkomitee. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pea alati langema Euroopa Liidu reeglite alla. Tema ülesanne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
• Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. • Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis Majandus- ja sotsiaalkomitee – esindatud on töötajate organisatsioonid, tööandjate organisatsioonid, samuti teised majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse. Regioonide komitee – esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide
annaabi.ee 
