MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine t...
Läänemere maad 1920.-1930. aastatel Soome ja Rootsi Rootsi · Uus olukord ja sellega kohanemine - seal kus varem seisid vastamisi Rootsi, Vene ja Saksa valdused, asusid nüüd ka Soome, Eesti, Läti Leedu ja Poola. · Uutesse riikidesse suhtuti ettevaatlikult, Rootsi hoidus ka poliitiliste suhete sõlmimisest ning tunnustas uusi riike 1921. aastal alles pärast Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine...
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ü...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriik...
Parempoolsed Vasakpoolne Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada eluku...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
NÜÜDISÜHISKOND 2. September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles se...
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiu...
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
11.kl Kontrolltöö: rahvuslik ärkamisaeg ja sajandivahetus Eestis. II rida 1.Nimeta rahvusliku ärkamisaja eelduseid.-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumi...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. ...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannse...
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. ...
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, ...
Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis selleks asutas ta...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
Vene impeerium XX sajandi algul 1.Millised vastuolud iseloomustasid tooleaegset Venemaad? 20 sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium, mille täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser. Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalr...
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanu...
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
