Industriaalühiskonna kujunemine-uuendused ja probleemid (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Tööstuspööre ja industriaalühiskond

Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele.

Ajalugu

24

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid:

Ajalugu

34

doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

 Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega.  Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks.  Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis.  Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda.  Rahvuslikud probleemid: rahvuslik rõhumine, venestamine.  Sotsiaalsed probleemid: linnades sotsiaalsed probleemid, tööliste õiguseta olukord, ametiühingud olid keelatud.  Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamise.  Ka poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, maapuuds ja rahvuslik rõhumine Algasid 9

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

vabriku juurde. Turul marssis vene sõjavägi (lubati, et sõjavägi tõmmatakse ära linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega.  4) Vabastati arreteeritud isikud.

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Esimene Vene revol 1905-1907 oli vaid osaliselt õnnestunud revol, tuli duumamonarhia, osalised kodanikuõigused, lubati erakonnategevust, samas kõik muudatused jäid poolikuks, riigiduuma ei suutnud asendada päris parlamenti, isevalitsus oli suure võimuga, erakondlik tegevus oli lubatud osaliselt, parempoolsete ja tsentristlike org puhul. Üldine elatustase oli ka madal, tulenes Vm mahajäämusest. Andis soovida eriti talurahva puhul ja ka linnakodanike puhul. Olid olulised ka rahvuslikud probleemid, mis olid jäänud lahenduseta. Probleemid jäid suurelt jaolt ikka püsima. 1905-07 revol maha surumise tulemusena säilis Vm-l 1900ndate lõpupoole suhteline pol vaikus. Pärast 1910 kuni I ms puhkemiseni oli revol liikumise uus tõus. Linnades töölisliikumine- töölised jätkuvalt rahulolematud maj olukorraga- väike palk, elamistingimused jne, maal talurahvaliikumine oli üsna stiihiline, organiseerimatu ja raske on välja tuua üldisi ühiselt

Ajalugu

Kommentaarid (3)