Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm 20. sajandi alguses - Mõisted, isikud, sündmused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maailm 20. sajandi alguses
Mõisted:
1) Imperialism -suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.
2) Sovinism -marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest.
3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid.
4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks.
5)Sotsialism-ühiskonnakord
6) Enamlased -Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel.
7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast
8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
9) Sotsiaaldemokraatia -ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat.
10) Antisemitism -Juutide vaenulikkus.
11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine.
12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise.
13) Juugend -Kirjandusstiil, ilutsemine.
14) Agraarreform -maaomandisuhete ümberkorraldamine.
15) Riigiduuma -Venemaa parlamendi alamkoda.
Isikud:
1)Vladimir Lenin -Vene enamlaste eesliider.
2) Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu.
3)Wilhelm II-Saksa keiser .
4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser.
5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik
6) Konstantin Päts-Eesti advokaat
7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme.
Sündmused:
1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud . Nad äratasid maailmas tähelepanud tugeva vastupanuga vaatamata vastaste ülekaalule. Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu.
2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette . See kutsus esile Bokserite ülestõusu. Hävitati kõike, mis oli lääne tsivilisatsiooniga seotud. Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha.
3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. ( 1904 -1905)
4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu kergenes, vähenes rahvuslik rõhumine, rohkem poliitilisi õigusi. Et suurriikidele järele jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin.
5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust.
6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit kogu poolsaarelt välja tõrjuda. Serbia ,Bulgaariga ning Makedoonia kuulutasid Türgile sõja, mille viimane ka kaotas v.a. Konstantinoopol .
7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja Hertsogoviinaga. Sellest tekkis vasuolu Serbia ja Venemaaga.
8)Dreyfusi afäär- võltsitud dokumentide alusel mõistetakse juudi rahvusest ohvitser eluaegsesse pagendusse.
Riikide Iseloomustus:
1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid . * Sisepoliitika : edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes.
2)Inglismaa: *Majandus: Kolooniad - laevastik , põllumajandus kiratses, juhtroll maailma finantsküsimustes.
3)USA:* Presidendid : Roosevelt , Duft *Poliitiline süsteem:Kaheparteisüsteem-vabariiklased ja demokraadid ,föderatiivne vabariik,riigipeaks president ,seadusandlik võim kahekojalisel kongressil *sisepoliitika:individualism on parim maailmas, töölisklassil halvad töötingimused
4)Eesti: Kubermang (Eestimaa, Liivimaa ), Tööstus 1861, Tallinna areng, Põllumajandus/mõisamajandus, ühistegevus, talumajanduse areng, sotsiaaldemokraatia
Maailm 20-sajandi alguses - Mõisted-isikud-sündmused #1 Maailm 20-sajandi alguses - Mõisted-isikud-sündmused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailm 20-saj algul
1
docx

Maailm 20. saj.algul

imperialism ­ suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism ­ marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium ­ moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ­ ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism ­ liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant ­ 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia ­ vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism ­ vaenulikus juutide suhtes, sionism ­ rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism ­ 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika vool, mis seadis esi

Ajalugu
Maailm enne esimest maailmasõda
7
doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul
4
odt

Maailm 20.sajandi algul

Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses,

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul
14
doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.

Ajalugu
Maailm I-maailmasõja eel
4
doc

Maailm I maailmasõja eel

Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ajalugu
Imperialism-tehnoloogia areng-rahvuvahelised suhted-Balkani püssirohukelder
16
docx

Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder

1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud

Ajalugu
Ühiskondlikud olud 20-sajandi algul
8
docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud

Ajalugu
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses
4
doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun