Viidumäe looduskaitseala (0)
Viidumäe looduskaitseala
Asukoht
Asub Lääne-Saaremaal, jäädes Lümanda
ja Kihelkonna valla territooriumile.
Paikneb ligi 10 kilomeetri pikkuse
ning keskmiselt paari kilomeetri laiuse
vööndina Saaremaa keskkõrgustiku
lääneküljel
Muistse Antsülusjärve rannaastangul.
Looduskaitseala külastuskeskus
asub Audakul, jäädes Kuressaarest 28 km
kaugusele.
Asukoht
Joonis 1 . Viidumäe Looduskaitseala asukoht Eestis
Joonis 2 . Viidumäe Looduskaitseala
LK eesmärgid
Lääne-Saaremaale
iseloomuliku looduse
kaitse
Elupaikade säilitamine
Paljude haruldaste
liikide kaitse.
Koosluste säilitamine.
Haruldaste taime-liikide
ja koosluste uurimine
Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes
metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada
mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub
Eestis III kaitsekategooriasse.
Elustik
Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me-
relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi-
lisele vanusele on elustik väga rikkalik.
Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200
ning samblaid u. 150 liiki.
Foto 2 . saaremaa robirohi
Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43%
(Rhinanthus osiliensis)
jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51%
pesitsevatest linnuliikidest.
Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700.
Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne
taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest
pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike.
Reljeef
Viidumäe looduskaitseala jaotatakse
reljeefi alusel kolmeks osaks:
idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala
(Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana)
keskel astang
madalamal rannamoodustistest liigestatud
tasandik, mis liitub Saaremaa
rannikumadalikuga.
Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks
on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m)
Tähtsamad objektid
Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat
tagasi murrutatud ranna-astang.
Suurmägi (merepinnast 50,6 m)
Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m)
Palju allikaid
Viidumäe allikasood.
Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte.
Huvitavat külastajatele
Õppe- ja matkarajad
Audaku rada (2,2km) läbib Lääne-Saaremaale tüüpilisi
biotoope.
Viidumäe rada (1,8km)
Rajad on varustatud infotahvlitega.
Vaatetorn
Viidumäe looduskaitseala keskus
Vaatetorn
RajatudRauna mäele 1979
Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn
Vaade üle Lääne-Saaremaa
Näha Saaremaa
metsaseim ala
Foto 3 . Vaade vaatetornist alla, lõuna poole
Viidumäe looduse õpperada
Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune
sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m).
Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus
leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid.
Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin
olla põllumaa
Salumetsades elab
Eesti suurim mais-
maatigu viinamäetigu.
Madalamal, astangu ja
-lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu
mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad.
"Tondirada" astang
Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja
all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata
Kujunenud erosiooni tulemusena
Alguse saanud ammusest metsaraiest või
metsloomase rajast
Nõrgalt kamardunud järsk nõlv
Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt
leiame kunagise vaigutamise jälgi
Kasutatud kirjandus
Eestigiid
Viidumäe looduskaitseala
Lümanda vald
Geopeitus
Saaremaa
Tänan tähelepanu eest!
Põhjalik, nelja inimese rühmatööna valminud piltide ja kaartidega vürtsitatud esitlus Viidumäe looduskaitsealast, selle eesmärkidest, looduslikest aspektidest ning atraktsioonidest.
Sarnased õppematerjalid
3
doc
Viidumäe looduskaitseala
Viidumäelooduskaitseala
Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve
rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m
üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal.
Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on
haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse
mitmekesisuse kaitsmine.
Loodus
Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe
rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib
väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid
umbes 150 liiki
46
doc
Eesti kaitsealad (referaat)
..2
2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4
3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7
4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10
5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14
6. Otepää looduspark..........................................................................15-18
7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23
8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26
9. Haanja looduspark..........................................................................27-31
10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35
11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38
12. Vooremaa maastikukaitseala.....
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Eestis sai looduskaitse
alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku
tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste
levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel
F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.
1853- Eesti Loodusuurijate Selts
1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku
kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T.
Lippmaa)
1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste
1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“
1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist
Keskkonnakaitse ja säästev areng
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid