Mets (0)

Mets on kooslus, kus puud määravad üksteise ja teiste organismide elutingimusi. Metsapuu on kitsama võraga ja sihvakama tüvega. Üksikult kasvavad puud aga laia võraga, sest lagedal saavad ka alumised otsad piisavalt valgust. Kõnekäänd metsa kohta: mets on vaese mehe kasukas .
Metsa all on vähem valgust ja tuult ning temperatuuri kõikumine on väiksem kui lagedal. Loomadel on metsas palju varjepaiku ja mitmekesist toitu. Elukoosluse moodustavad ühesuguses elupaigas elavad organismid.
Elukoosluses elavad liigid on omavahel seotud. Üksteisest toituvad organismid moodustavad toiduahela.
Koosluses toimub pidev aine ringkäik: orgaanilise aine e. Elusaine loomine(tootmine), tarbimine ja lagundamine.. Taimed on tootjad. Nad toodavad päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist elusainet. Lisaks toodavad taimed ka hapniku, mis on samuti teistele organismidele vajalik. Kõige rohkem toodavad puud.
Tarbijad toituvad valmis elusainest. Kõik loomad on tarbijad. Taimedelt saadud ainest omandavad loomad ka kogu energia, mis neil eluks vaja läheb. Leidub ka selliseid tarbijaid , kes tarbivad tarbijaid.
Lagundajad lagundavad orgaanilisi aineid ja söövitavad neid. Lagundajate tegevuse tulemusena ei lähe looduses midagi kaotsi.
Looduses on toiduahelad seotud ja moodustavad toiduvõrgu.
Toiduahel e. Taimede toodetud ained ja nendesse ainetesse talletunud päikesee.liiguvad elukoosluses mööda toiduahelaid ühelt organismilt teisele.
Mets katab peaaegu et pool Eesti pinnast. Eesti on metsarikas maa. Suurem osa Eesti metsast on okas- ja segametsad. Eestist N pool on peamiselt okasmetsad (peamised puud: mänd& kuusk ). Lehtmetsa peamised puud on kask , lepp ja haab . Seal kus kasvavad nii okas-ja lehtpuud nim. Segametsadeks.
Levinumad lehtmetsad on Eestis kaasikud. Puude looduslikult levinud seemnetest inimese vahelesegamiseta kasvanud metsi nim. Loodusmetsadeks.
Selleiseid metsi, kus puud on istutatud ja mida pidevalt hooldatakse nim. Majandusmetsadeks. Kõige rikkamad metsad on põlismetsad- need on sellised looduslikud metsad, mis on saanud areneda peaaegu ilma inimese vahelesegamata.
Selliseid põlismetsi, kus ei ole üldse jälgi inimeste metsaraiest ega muust olulisest mõjust nim. Ürgmetsadeks. Neist üks tuntumaid on Järvselja ürgmets.
Metsarinded on puurinne põõsarinne, puhmarinne ja rohurinne . Rinnetena kasvavad taimed saavad paremini jagada ruumi ja valgust.
Erinevaid metsatüüpe iseloomustavad nii seal kasvavad puuliigid kui ka metsa alumiste rinnete taimed ja mullastik . Metsatüübi määravad mulla omadused. Kuival liivasel pinnal kasvavad männid ja seal laiuvad nõmme- ja palumetsad. Savikamal ja niiskemal pinnal kasvavad kuused ning seal laiuvad laanemetsad . Kõige toitainerikkamal pinnal laiuvad salumetsasad ja seal kasvavad mitmed lehtpuud ja võivad kasvada ka kuused.
Neis kohtades, mis vahel vee alla jäävad suudavad ainult kasvada puudest sanglepad, neid metsi nim.Lodumetsadeks
Madalatel maadel , mis on pidevalt niisked , kasvavad kidurate mändide v kaskedega soometsad ja paljudes soodes ei saa mets üldse kasvada. Mänd on mulla toitainesisalduse ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Männitüve alumist osa katab paks korp. Vajab kasvamiseks palju valgust & kuival mullal kasvades tungivad juured sügavale, aga niiskes laiuvad maapinna lähedal. Männid võivad elada kuni 400 aastaseks ja kasvada 40m kõrguseks.
Nõmmemänikud kasvavad kõige kuivemal ja toitainevaesemal pinnasel . Peamise taimed on kanarbik , leesikas & tihe samblikurinne. Palumännikud kasvavad kuival,kuid mõnevõrra toitainerikkamal pinnasel kui nõmmemännikud.
Kõrgete sirgetüveliste mändide all on põõsaid vähe, iseloomulikud taimed on kanarbik,leesikas, tihe samblarinne. Laanemetsad kasvavad parajalt niiskel ja toitainerikkal mullal. Valdav puuliik on kuusk,põõsaid on vähe,alustaimestikus on mustikas ,jänesekapsas,laanelill, leseleht ,rohkelt samlaid.
Salumetsad kasvavad kõige toitainerikkamal mullal. Pramised puud:kuusk v kask, laialehelisi(tamm,saar, vaher , pärn) salumetsi on vähem. Põõsa- ja rohurinne on lopsakas ja liigirohke.