Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5 kraadi. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Mullad · Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest · Pidev niisutamine kuiva kliima piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist · Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävineda vee- ja tuuleerosiooni tõttu. · Vale maaharimine vähendab samuti viljakust Põllumajanduspoliitika · Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. · Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste imporipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja
inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike protsesside tõttu. Kaitseks taimede säilitamine, istutamine, ülekarjatamise vältimine Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) esineb tööstuspiirkondade lähe-dal, kus kahjulikud keemi-lised ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus
saagikust. Kolmandaks lahenduseks võib olla kalanduse suurendamist. Kuna hetkel püütakse kalu väga vähe, siis on väga palju toitu veel välja toomata ookeanidest. Väga suurt kahju teeb toidu kasvatamisele keskonna saaste. Selle vähendamine parandaks maa viljakust ning vähendaks haigeid kariloomi. Samuti tuleks hoida põhjavett, mis on üheks suurimaks veevaruks maailmas. Kuna mitmete piirkondade kõrbestumist ja soode teket peetakse inimeste süüks, siis tuleks sooldumist ja maade soostumist püüda ära hoida. Ühesõnaga peab inimene olema keskkonnasäästlik. Samuti tuleb riikidel palju raha paigutada uute põldude ja karjade loomiseks. Aga peamiselt tuleks kõigil mitte raisata toitu ning aidata abivajajaid.
Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel
Seda saab teha näiteks niisutades, väetisi kasutusele võttes, metsaraiega, soode kuivendamisega, maaparandusega jne. Siiski kaldun arvama, et neid meetmeid võiksid kasutusele võtta ainult need riigid, kellel looduslik olukord väga hull ei ole, vastasel korral võivad liigse looduse muutmisega kaasnega väga halvad tagajärjed. Näiteks põhjustab liigne metsaraie muldade erosiooni, niisutamisega kasutatakse ära väga palju maailma mageveest, suur aurumine põhjustab muldade sooldumist jne. Neid tagajärgi arvestades poleks mõttekas luua põllumaad näiteks kõrbe, vaid targem oleks rahaallikas muud moodi leida ja toitu sisse osta. Järgmiseks probleemiks oleks kindlasti liiga suur ja kiiresti kasvav rahvaarv. Üks efektsemaid viise, kuidas rahvaarvu kontrolli alla saada, oleks rahvast harides. Nii hakkavad inimesed üha enam tähelepanu pöörama karjäärile ja raha teenimisele ning lükkavad lapsesaamise hilisema peale. Väheneb ka keskmine laste arv peredes.
söödatagavarasid. Kogu toodang läheb müügiks. Ekstensiivne põllumajandus, kuid on ka intensiivse põllumajanduse tunnuseid. • Niisutuspõllundus- päiksepaistelistes piirkondades, et sealsed kultuurtaimede kasvule soodsad tingimused paremini ära kasutada. Võidakse niisutada õhust(vihmutamine), maapinnalt või maa alt(põhjavee taseme tõstmisega). Liigne niisutamine põhjustab mulla sooldumist. • Sõda vee pärast on olnud 1967. aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis veeprojekt, mille käigus tekkis konflikt Araabia Liigaga, mis lõppes 1967. aastal õhurünnakutega Süüria aladel. • Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel
Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes
oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad. Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine. Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.
kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.
Põllumajandusliku maa suurenemine-loodusliku mitmekesisuse vähendamine. *Linnastumise,teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. *Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. *Selle tagajärjel halvenevad ökonoomilised tagajärjed. Vihmametsad taanduvad põllumaade ees *Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele,et toota sellest sojaõli ja loomasööta. Põldude niisutamine põhjustab sooldumist *Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades,kus auramine ületab sademete hulga. *Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada. Maade kuivendamine Ülemäärane väetamine Põllumajandus on suurim vee kasutaja.Ligi 70% maailmas kasutavast veest läheb põldude niisutamiseks.Põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja-kui ka pinnavett.Põldude niisutamine põhjustab sooldumist(sekundaarne sooldumine).Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele. Euroopa liit
Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid, kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud degradeerumisfaktorite eest.
FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte
Mineraalväetiste kasutamine reostab põhjavett ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee piiri; intensiivne kasutamine koormab pinnast ja hävitab paljude loomaliikide elukeskkonna; rasked põllumajandusmasinad suruvad pinnase liigselt kokku; pestitsiidid ei hävita mitte ainult kahjureid, vaid ka muud elusloodust; väetamisel satuvad toitained ka veekogudesse, mis hakkavad seetõttu kinni kavama; kuivas kliimas põhjustab kunstlik niisutus pinnase sooldumist, sest lahustunud soolad tõusevad vee aurustumisel üles.
6. Reljeefi mõju mulla kujunemisele: *murendmaterjali ümberjaotunuse*mullaosakeste ümberjao.*toitelementideümberjao.*vee ümberjaot.*soojuse ebaöhtlanejaotamine. 7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10. Mullaorganismide mõju: *taimkate-toodab org. Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained. *mikroorganismid, elusorganismid-omastavad taimedest org.ainet ja mikroelemente.*biokeemiline ainerine(taimede, mikroorganismide jt elusorganismide vahel) 11. Inimtegevus: ``-`` mõju: viib muldade degradeerumisele-mulla vastupanu väheneb
põhjavees on alati mõningal määral soolasid, sest nad on tekkinud kivimite murenemise ja mulla tekkimise protsessis. Vajalikuks tingimuseks solontsaki tekkimisel on samuti ka põhjavete suhteline lähedus, sellepärast on solontsakid kõrbes tavaliselt kõige niiskemates kohtades. Asudes peamiselt nõgudes, saavad nad ka hulgaliselt atmosfääri niikust, mis voolab siia mööda kallakuid, kandes endas sooldumist soodustavaid soolavarusid. Kivikõrbed www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/ Kivikõrbed Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed. Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed.
Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega. 3)Kõrbestumine-Kuivad või poolkuivad alad moodustavad umber kolmandiku maismaa pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme
tõuaretusega ei tegeleta. Intensiivset põllumajandust kasutatakse peamiselt arenenud riikides. Ulatusliku mehhaniseerimise, mineraalväetiste ja pestitsiidede kasutamise, sordi- ja tõuaretamisega ning saavutatakse väga suur toodang. Äärmuslik näide on loomafarmid, kus loomadel on vähe ruumi. 8. Niisutuspõllumajandus. Kasutatakse peamiselt rohke päikesepaistega kuivades piirkondades. Põldu võidakse niisutada õhust, maapinnalt ja maa-alt. Liigne niisutamine võib suurendada muldade sooldumist. Tammid ja kanalid, mis juhivad jõevee kõrvale, hävitavad põliselanike elukeskkonda, kaovad loomade jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele. 9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine).
samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed
sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. Kasutatud kirjandus: INTERNET 4. http://www
Need on need kõige realistlikumad. Ka võib soovitada vihmavee kogumist, heitvete puhastamist ja liustikuvee kasutamist joogiveena. Neljandaks probleemiks valin eraldi erosiooni ja kõrbestumise. Põhjused on vooluveed, tuul ja kliima soojenemine. Inimestel on selles väga suur osa. Inimesed võtavad metsi maha, liigkarjatavad, liigniisutavad ning viimasel ajal on tähtsaks saanud monokultuuride kasv. Need võivad põhjustada viljakate muldade hävimist, veekogude kuivamist ja sooldumist (ohuks inimese tervisele). Mina alustaks inimeste õpetamisega maaharimise vallas. Pärast nende läbikukkumist istutaksin puid ja rajaksin tõkkeid põldude äärde. Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda rahvastiku kasvu ning toidupuudust. Sellest saavad alguse paljud globaalsed probleemid. Nagu näiteks toidupuudus, keskkonnaprobleemid (vee-, õhu- ja mullastiku saaste), vaesus, nakkushaigused (AIDS) jne.
2. Piiratakse püügipäevade arvu 3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7. Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine? Monokultuuride kasvatamine põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja - kahjurite levikut. 8. Selgita, miks on segataludes tootlikkus üldjuhul madalam kui spetsialiseeritud suurtaludes? Segatalu on omatarbeline, müüakse ülejäägid. Seal on tootlikkus madal, sest on suured kulud ja vähe masinaid ja töötajaid. 9. Analüüsi õpiku joonist 1.37. Millest võib tuleneda nisu saagikuse erinevus
C Ristlõike pindala 7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on A Hügroskoopsusvesi B Kilevesi C Kapillaarvesi 8 Kas gravitatsioonivesi on A Infiltreeruv vesi ja põhjavesi B Infiltreeruv vesi C Põhjavee kihis olev vesi 9 Kas kapillaarvesi võib põhjustada mulla sooldumist? A Kuuma kliimaga aladel B Pinnasevesi peab olema soolane C Kui kapillaartõus ulatub maapinnani 10 Mis on aeratsivöö? A Piirkond kus põhjavesi puutub kokku hapnikuga B Koht, kus põhjavesi tuleb ajutiselt maapinnale C Vahemik maapinna ja põhjavee vahel 11 Põhjavee tekkimine
mineraalosasid sisaldavate kihtide ära-kandmisel mulla viljakus väheneb. Sõltub pindade kallakusest: mida suurem nõlvakalle, seda inten-siivsem on erosioon. Nt. metsastepi ja rohtla aladel, kus on palju üles- haritud maad. Kaitseks metsaribad, lageraie vältimine Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Kõrbestumine muldade · Pidev niisutamine viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine, · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda põhjustavad
kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega
Kamardumise intensiivsust väljendavad A- horisondi ja huumusprofiili tüsedus. Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja
punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja küllastumata muldi. Kastanmullad Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp. Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid kastanmuldi. Katanmuld Punamullad Rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranzide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist
püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel asuvad põhjaveekihid. * Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt * Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. * Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt * Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist. Rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri Pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme Põllukultuuride ülemäärane väetamine, eriti mineraalväetisega, põhjustab veekogude kinnikasvamist Monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaiguste ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust Kasvab metaani ja teiste kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris.
http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography- it-blows-mind/ 3. Mullad · Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus. · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad. · Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest. · Pidev niisutamine kuiva kliimaga piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist. · Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävida vee- ja tuuleerosiooni tõttu. · Vale maaharimine vähendab samuti viljakust. Tuule- ja veeerosioon kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing- your-food-plot/
http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-it -blows-mind/ 3. Mullad • Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus. • Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad. • Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest. • Pidev niisutamine kuiva kliimaga piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist. • Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävida vee- ja tuuleerosiooni tõttu. • Vale maaharimine vähendab samuti viljakust. Tuule- ja veeerosioon kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing- your-food-plot/
Suure veevõtu korral 7 kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel
Mitte ükski XX saj regionaalsetest näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust. Probleemiks on toiduainete ebaühtlane jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule, mida pole suudetud lahendada ka toiduabiga. 7. Iseloomust põllumajandusest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja paku välja kaitsemeetmeid. Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee taset ja põhjustab pinnase sooldumist; paljude loomaliikide elukeskkond hävib; rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme; 2 põllukultuuride ülemäärane väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamise monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaigusi ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust. Kasvab metaani hulk atmosfääris 8
Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv) Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele Põllumajandus on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas) Põldude niisutamine põhjustab maa sooldumist. Maade kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid Ülemäärane väetamine ja valel ajal väetamine: saastab mulda, reostab põhjavett, toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine. Ülekarjatamine – Tallamisega muutub taimestik(aafrika) Võrdle metsade raadamist ja ülekarjatamist erinevates maailmajagudes ja selgita nende põhjused!!!! *Aasias on kõige suurem metsade raadamine ja austraalias kõige väiksem, sest seal pole metsi.
Tolmutormi Satelliidifoto, kus on näha d tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja
3.3. Soe parasvööde- vegetatsiooniperiood 6 kuud või enam. See võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi, näiteks hiliseid teraviljasorte (riis, mais, päevalilled, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) 3.3.1. Mereline parasniiske valdkond- üsna viljakate ja püsivate muldadega, agroklimaatiliselt üks maailma hinnatumaid piirkondi. (Prantsusmaa, Kesk-USA) 3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on
soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm – Oliivipuu e. õlipuu: o Tähtis oaasides Põllumajanduse mõju keskkonnale o Küntakse nõlvaga risti oNiisutamine põhjustab muldade Probleem: Põllumajandusliku maa o Ridapõllud – erinevad kultuurid sooldumist suurenemine istutatakse Suur probleem Kesk-Aasias Sest paljudes kohtades tegeletakse o Vaheldumisi Kuivendamine rikub ökosüsteeme alepõllundusega ja on istandused. Põllumajandus väga veekulukas Ülemäärane väetamine:
mullad ,,uhutakse" ära Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Kõrbestumise (muutumine kõrbeks) põhjused, mis on seotud inimtegevusega. - Kariloomad hävitavad taimestiku tuuleerosioon (pinnast saab ära kanda) - Üleniisutamine soodustab pinnase sooldumist jälle ei kasva suurt midagi. desertification - Rohtlate ulatuslik ülesharimine ja üldse loodusliku taimkatte hävitamine tuule ja vee-erosioon. saavad pinnase ära kanda, pole taimi, mis neid kinni hoiaks. Asi on kasuliku mulla kadumises(tuule, vee-erosioon), kuna on hävitatud taimed(loomad, inimesedtegevuses), mis seda kinni hoidsid. Kõrbestumisohus olevad piirkonnad: Sahara kõrbest lõunas (Sahel) Malis, Vahemere lõunarannik, Põhja-Ameerika lääneosa
lahustunud ainete sisaldusega. Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Nii võib veetase alaneda ja veekvaliteet halveneda. Veetaseme alanemist on võimalik märgata intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus madalate kaevude jaoks vett enam ei jätku, küll aga sügavamate kaevude jaoks. Alanduslehtri paiknemine merelähedasel alal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna soolane merevesi võib hakata liikuma maa suunas põhjaveekihti. Põhjaveetaset alandatakse maavarade kaevandamisel. Kaevetööde tegemiseks on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani. Põhjavee väljapumpamiseks on vaja rajada puurkaevusid. Puurkaevude läheduses tuleb vältida reostust. Selleks onn iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim, et vältida reoainete sattumist puurkaevu.
Ökosüsteemi mõjutamine d. Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1
Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või vee kvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib mere lähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostus allikateks võivad olla lekkivad reovee torustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel
Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid. Stepivööndi metsastepis ja põhjaosas aga on niiskust rohkem ja seal levivad huumusrikkad mustmullad. Nendel aladel tegeletakse maaviljelusega ja kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja päevalille. Kultuurtaimed kasvavad hõredalt ja ei paku mullale erilist kaitset erosiooni eest. Ka kunstlik niisutus põhjustab muldade sooldumist ja halvendab rohtla ökosüsteemi normaalset talitust. Mitmetel stepivööndi aladel kaevandatakse ka maavarasid. Nende leiukohtadesse on rajatud asulad ja töötlusettevõtted, mis põhjustavad keskkonna saastumist. Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes kohtades, peamiselt looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil. Aegade jooksul on inimeste mõju rohtlatele järjest suurenenud. Tehnika arenguga on
suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla 9 tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad
ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5. Taimestik, loomastik autotroofid annavad mullale orgaanilise aine, loomad segavad mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid biokeemiline aineringe 8 6
Mereveega niisutamise katsed on andnud häid tulemusi, mistõttu võib arvata, et tulevikus hakatakse rohkem merevett kasutama niisutuseks. Mere vee soolsus rannikul on 4...6 g/l. Niisutusvee kvaliteeti hinnatakse soolade uht- ja toksiliste ainete sisalduse ning vee temperatuuri happesuse alusel. Üldiselt peab kastmisvee temperatuur olema vähemalt 15°C ning pH peab olema 6..8. Vees lahustunud soolad võivad põhjustada muldade sooldumist ja mullaviljakuse langust. Kastmisvees olevad uhtained võivad häirida niisutusseadmete tööd ja setted niisutusvõrgus vähendada selle läbilaskvust. 19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid
halvenemise näol. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma maa põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad ja liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Vee puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Seega mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Kõige paremini on põhjavesi kaitstud savika pinnasekattega aladel.
Kuidas ja mitmeks mullastikuvaldkonnaks on eesti jaotatud 1. Gleistunud muldade olemus Õhuvaestest liigniisketest tingimustest orgaaniliste ainete hapendumine taandusvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Kolmevalentne raud --> kahevalentne.Kollakas ja punakas värvus muutub sinakaks ja hallikaks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu.Rida: (g) gG. Eeltingimus on see, et on vaja laskuvat veevoolu.Indikaatortaimed randteeleht:iseloomustab sooldumist, lubikas:lupjumist, jänesekapsas:hapendumist.Näivleetumine lessiveerumise ja gleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnane väljauhtehorisondi tekkimine.Vajalik on kahekihilise lähtekivimi esinemine (saviliiv ja keskmine liivsavi), avaldub profiilis näivleetunud (Egl) horisondi tekkes. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.Näivleetunud mullad on kahkjad. Leostumine - Ca ja Mg hüdrokarbonaatide väljauhtumine mullast.Profiilis ei avaldu
Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva. Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine. Selle meetodi korral toimub esmalt 3-4 ööpäeva jooksul kuivsoolamine, millele järgneb juba märgsoolamine. Kasutatakse tervete tagasinkide ja näiteks küljetükkide soolamiseks. Tööstustes kasutatakse sooldumist kiirendava meetodina soolvee pritsimist lihasse. Selleks kasutatakse paljunõelalisi soolveepritse. Pritsitav soolveehulk on 8-10% liha kaalu kohta. 43. Kuivatamise eesmärk: Kuivatamine on üks toiduainete lihtsamaid ja vainimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainetest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist.
Mullakaitse on aktuaalne probleem juba ammu alates ajast, mil tekkis põllumajandustegevusest tingitud degradatsioon. Probleem on põllumajanduse intensiivistumise, maaharimise mehhaniseerimise, kemiseerimise ja maapinna suurema saastumisega aina süvenenud. Selle lahendamiseks on Euroopa Liidus koostatud ka vastav mullakaitse dirketiiv, vähendamaks viljaka põllu- ja metsakadu, takistamaks sooldumist, vee erosiooni jm. Eestis aga mullakaitse seadust pole, mullakaitset käsitlevad sätted sisalduvad pigem mitme valdkonna õigusaktides, kuid seda ei saa nimetada mullakaitsepoliitikaks. Üldse on mulla tähtsust Maa elus alahinnatud, sellele on pööratud häbiväärselt vähe tähelepanu ning mulda ja selle kaitset kätkev seadus puudub Eestis endiselt. [4] 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine
taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega · Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. MÕISTED Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega
elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele 21 Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega · Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. MÕISTED: Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla
annaabi.ee 
