Kõrbete tüübid (0)

Kõrbete tüübid
Koostaja : Jane Ilves
Juhendajad : Merli Palmik ja Angelika
Rusika
Kasutatud lingid
Geograafia õpik põhikoolile (lk 4850)
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo
http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h
/
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo
http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa
Kasutatud kirjandus
http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/
http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ
Kõrbete tüübid
Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik
veereziim
Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest
Soolakõrb suur soolasisaldus
Kivikõrb koosneb vanade mäestike
kulumismaterjalist
Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim
Savikõrbed
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/
Savikõrbed
rasked mullad ja muutlik veereziim
kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on
vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind
muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning
koorub pealt plaatidena lahti.
Savikõrbeid esineb kõrbevööndi põhjaosas,
näiteks Araali ja Balkasi järve vahelisel alal.
Savikõrbed
omapärane elurütm selle määrab sademete
äärmiselt ebaühtlane aastasisene jaotumine.
Soojade kevadpäevade saabumisel, millega
koos saabub sademete maksimum kattub kõrb
kiiresti väikeste mahlakate rohttaimede ja
kõrgete sarikõieliste vaibaga.
Mai lõpus vihmasajud lakkavad, päike hakkab
lõõskama ja kõrbete ilme muutub. Mullapind
kuivab ja muutub paljudes kohtades kivikõvaks.
Taimed närbuvad päikese käes, muutuvad
rabedaks ja tuul murrab nad peagi maha. Elu
taandub maa sisse, sageli kui järgmise
kevadeni. Üheksa kuud aastas näib kõrb
peaaegu elutuna.
Lössikõrbed
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/
Lössikõrbed
· Lössikõrbeid leidub poorsetel ja peentest
osakestest kujunenud pinnasel lössil, nad
on tekkinud eelmäestikes kunagistest
lammisetetest.
· Lössikõrbed saavad tavaliselt rohkem
niiskust, kuna lähedal asuvad mäestikud
püüavad sademed kinni. Seepärast on
kevadeti lössikõrbetes üsna lopsakas
taimestik .
· Tüüpilised lössikõrbed (Atacama, Gobi)
asuvad mägede naabruses
Liivakõrbed
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-3.htm/
Liivakõrbed
Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam
kõrbetüüp
Niiskusevarud on tunduvalt suuremad kui savi
ja soolakõrbetes.
Sademeid on siin erakordselt vähe.
Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes
kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda
kõrbeks nimetada.
Liivakõrbed
Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii
moodustub põhjavee varu
Tuule tegevuse tõttu esineb rohesti luiteid
Liivakõrbe tähtsamad eluvormid on kõvalehised
põõsastaimed, näiteks liivaakaatsia, lehitud
põõsad (efedra, valge saksauul) jt.
Soolakõrbed
http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83272.htm/
Soolakõrbed
Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille
pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad
kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu
PõhjaAmeerikas)
Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel
taimedel vee vastuvõtmist
Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või
varred ja nad kasvavad aeglaselt
Taimedest on tavalisemad must saksauul,
raagpõõsad, maltsalised
Soolakõrbed
Soolakõrbed ehk solontsakid on laiali pillatud
üksikute laikudena, hõlmates enamasti
madalamaid kohti kõrbes mitmesuguseid
nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad
soolajärvede kallastel. Solontsakkide välisilme
on erinev ja sõltub nende sooldumise astmest ja
iseloomust.
Ühtedel juhtudel kujutab solontsaki pind ühtlast
soolakoorikut, mis eraldub selgelt kõrbe üldisest
foonist oma valge värvuse ja omapärase
taimestikuga; teistel juhtudel pole soolad
maapinnal nähtaval ja tulevad esile ainult
läbilõikel pärast selle kuivamist.
Soolakõrbed
Solontsakkide mulla analüüsid näitavad, et
nendes on hulk mitmesuguseid sooli:
keedusoola, glaubrisoola, naatriumi jt, kusjuures
ühtedel juhtudel on ülekaalus ühed ained, teistel
juhtudel teised ained. Kõige enam sooldunud
mullakihtideks on pindmised kihid ja ainult
haruldastel juhtudel kasvab soolade hulk
sügavuti.
Soolakõrbed
Kuidas satuvad soolad põhjavetesse?
Asi on selles, et igas, isegi kõige pehmemas
põhjavees on alati mõningal määral soolasid,
sest nad on tekkinud kivimite murenemise ja
mulla tekkimise protsessis. Vajalikuks
tingimuseks solontsaki tekkimisel on samuti ka
põhjavete suhteline lähedus, sellepärast on
solontsakid kõrbes tavaliselt kõige niiskemates
kohtades.
Asudes peamiselt nõgudes, saavad nad ka
hulgaliselt atmosfääri niikust, mis voolab siia
mööda kallakuid, kandes endas sooldumist
soodustavaid soolavarusid.
Kivikõrbed
www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/
Kivikõrbed
Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga,
mis on pärit vanade mägede
kulumisprotsessidest.
Mullad on väga omapärased neis leiduva
kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on
kivikõrbed vaesed.
Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja
kipsilembesed taimed.
Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi
ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti
väga nurgelised ja nukilised.
Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil,
tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias
Kivikõrbed
Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm,
millest täituvad jõesängid ning tekivad
käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed
kujundavad maastikku kandes kivisid endaga
kaasa ning uuristades aluspinda.
Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid
skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride
kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad
kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga
lõheneda.
Ameerika Ühendriikides leidub palju
loodusimesid, üks mõjukamaid ja
omapärasemaid kivikõrbi on Suur kanjon.