Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt tööstusrevolutsiooni väga kiiresti kasvama. Samuti on väga ohtlik põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Kõrbete niisutamise mõju on veel teadmata: näiteks võib see tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. 1/6 maailma elanikest (enam kui 1 miljard inimest) on kõrbestumisest mõjutatud. Peamised kõrbestumisega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud probleemid on näljahädad, tööpuudus, sundmigratsioon ning sellest tulenevad terviseprobleemid.
html Erosioon tuule tõttu Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi
poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine
SADEMED JA SADEMED AURUMINE ÜLETAVAD TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ...
ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbe niisutamine tekitas hoopis uue kõrbe: Araali mere pindala on tänu puuvillaistanduste
ja sügavuse mullas. Taimed kõdunevad ning see rikastab mulda 5. Erinevate tegurite mõju muldadele 6. Külmas kliimas kus mulla teke on aeglane , on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed. Ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimisvõtetega mullla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha ja põhjustada muldade sooldumise 7. Erinevad mullahorisondid Erinevad üksteisest : Värvuse, tiheduse , tüseduse ja omaduste poolest Huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, horisont on kobe, tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete- , eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont Väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 8.
Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad inimesed põldu harida (nisu, mais, soja) ning loomakarja pidada. Okas- ja lehtmetsas saavad inimesed puid raiuda. 1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid. Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Türgi. 2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala.
metsade raadamine ja maa harimata jätmine. Metsade mahavõtmine, muldade erosioon Madagaskaril Erosioon Madagaskaril · Uute põllumajandusmaade saamiseks võetakse maha metsasid. · See kutsub esile ulatusliku muldade erosiooni, mõnes piirkonnas 400 tonni/ha kohta aastas. · Vaatamata probleemi tõsidusele jätkub metsade raadamine. Mullast punaseks värvunud vesi kantakse jõgede poolt ookeani. Muldade erosioon Intensiivse kasutamise, sooldumise ja halbade põlluharimistavade tõttu kaotab maailm igal aastal umbes 35000 km2 põlde, millest suurt osa ohustab edasine kõrbestumine. · Vee-erosiooni vähendamiseks küntakse nõlvaga risti ja rajatakse taimekaitseribasid Tuuleerosioon - tolmutormid Tuuleerosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele risti valitseva tuule suunaga puuderibasid nn tuuletõkkeid, rajatakse rohuribasid, külvatakse eri kultuure, kaetakse pinnas külviridade vahel, künnita maaharimine .
tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine
1. Mulla tähtsus - *põllu- ja metsamajandus* võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks* taimede elukeskkond 2. Muula koostis mulla orgaanilisest ainest(kõdunevad taimejäänused, huumus) ja mulla mineraalosast(kivid, kruus, liiv, savi) 3. Füüsikaline ja keemiline murenemine ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist...
huumust ei kogune mulda. Ülesanne: Leia ÕA 2 mullastikukaardilt, millised mullatüübid esinevad maakeral nt piki 20ºE? Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad, vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine.
Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm,
ja sügise rohked sademed. 5. Soe parasvööde Võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljaeksporte, sh. Riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega
suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse
kaitsetuks ning hakkab liikuma. Tekkepõhjused: Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata.
Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või varred ja nad kasvavad aeglaselt Taimedest on tavalisemad must saksauul, raagpõõsad, maltsalised Soolakõrbed Soolakõrbed ehk solontsakid on laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Solontsakkide välisilme on erinev ja sõltub nende sooldumise astmest ja iseloomust. Ühtedel juhtudel kujutab solontsaki pind ühtlast soolakoorikut, mis eraldub selgelt kõrbe üldisest foonist oma valge värvuse ja omapärase taimestikuga; teistel juhtudel pole soolad maapinnal nähtaval ja tulevad esile ainult läbilõikel pärast selle kuivamist. Soolakõrbed Solontsakkide mulla analüüsid näitavad, et nendes on hulk mitmesuguseid sooli:
Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu
Kuiv kliima Tuuleerosioon Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sooldumine Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed
kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. Iseloomustavad suurused: kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal); sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad); taimed saavad kasvada väga
Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast
23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. 25. Kuidas kaitsta muldi sooldumise eest? Niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. 26. Milline on happevihmade m õju mullale? Mulla pH tase langeb. Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Seetõttu kaotatakse aluselised katioonid ja toimub leostumine. 27. Mille tõttu hävivad mullad Eestis?
1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige põllumaade majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Viimastel aastakümnetel on kõrbealad laienenud keskmiselt umbes 6 kilomeetrit aastas. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Piirkondades, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. ' Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Sahara http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_lilija.htm
temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad · Hõive põllumajanduses · Põllumajanduse osakaal SKT-s · Põllumanadusliku maa osakaal riigi pindalast..., pigem riigi enda majanduslikust arengust · Niisutava maa osakaal riigi pindalast. ....Võib kaasa tuua sooldumise, resursside kadu · Saagikus/produktiivsus ... ei ole võimalik investeerida piisavalt et suurendada saagikust. · Põllumajandussaaduste osakaal riigi väliskaubanduses(eks-importides) Argentiina Egiptus Holland Kliima Parasvööde troopiline Troopiline vööde Parasvöötme (vöönd) vööde,lähistroopiline
· Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist · Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. · Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. · Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks.
tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid kihte - Esineb kuivades rohtlates, nt Põhja-Ameerika preeriates - Kaitse: põllukaitseribad 3. Kõrbestumine - Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel - Põhjused: - Ülekarjatamine - Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus - Esineb kuivades rohtlates, poolkõrbedes - Mullakaitse: ??? 4. Muldade sooldumise intensiivistumine - Maid niisutades kantakse niisutusveega mulla ülakihtidesse lahustunud soolasid, mis pärast vee aurustumist sadestuvad ja muld sooldub - Esineb poolkõrbedes ja kõrbetes 5. Füüsikaline kahjustumine - Mullad hävivad: - Ehitised - Kaevandused - Roomiksõidukid - Kaitse: mulla eemaldamine 6. Keemiline hävimine
kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks
kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning
· Soe parasvööde kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, võimalik kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi (hilised teraviljasordid, riis, mais, päevalill, sukrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) * Parasniiske valdkond üsna viljakad ja püsivad mullad, maailma hinnatumaid piirkondi * Kuiv mandriline valdkond viljakad mustmullad, mis kannatavad tuule- ja vee- erosiooni, kuivematel maadel ka sooldumise all. Külm talv, vähesed sademed. Niisutus suvel hädavajalik. (Usa nn. Nisuvööde, Ukraina viljakad alad) · Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aastaläbi kasvatada ja saada 2 saaki. * Läänemererannikute vahemereline valdkond pehme ja vihmane talk, kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.
sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus 12%; kalakasvatused ja metsandus 5%. Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad
Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb. Kõrbe taimestik on väga õrn ja vale majandamine toob kaasa kõrbestumise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkatetaastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam ei too. Nii on juhtunud Aarali merega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. 11 Kokkuvõte Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava
kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud.
sademed. · Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi.
põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. *Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. *Selle tagajärjel halvenevad ökonoomilised tagajärjed. Vihmametsad taanduvad põllumaade ees *Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele,et toota sellest sojaõli ja loomasööta. Põldude niisutamine põhjustab sooldumist *Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades,kus auramine ületab sademete hulga. *Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada. Maade kuivendamine Ülemäärane väetamine Põllumajandus on suurim vee kasutaja.Ligi 70% maailmas kasutavast veest läheb põldude niisutamiseks.Põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja-kui ka pinnavett.Põldude niisutamine põhjustab sooldumist(sekundaarne sooldumine).Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele. Euroopa liit 500 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki. 23 ametlikku keelt. Laienemine luuest riigist kahekümne seitsmeni
Parasvöötmes üks saak aastas! köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. LÄHISTOOPILINE VÖÖDE Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima (8-12 kuud). Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooskul kasvatada ja kaks saaki saada. 2 saaki aastas! Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja
htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery.nrcs.usda.gov/De Muldade sooldumine Euroopas • Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. • Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1–3 miljonit hektarit maad.
Lõuna-Euroopas suure tõenäosusega vähenevad veevarud, Põhja- Euroopa riikides aga suureneb saagikus ja metsatootlikus. Enamus Euroopa piirkondi tõenäoliselt kogevad 2020. aastaks suurenenud üleujutuste riski. Ladina-Ameerika Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida-Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga, mis omakorda viib paljude liikide väljasuremisele. Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt
Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. 10 Pildid Taimed Sahara kõrb Aaloe Kaktus Datlipalm 11 Loomad Baktrianid e. kaksküürkaamlid Skorpion Fennek e. kõrberebane 12
Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast
Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel kõrbealad pidevalt laienevad. Kariloomad sõtkuvad peatuspaikades ja joogikohtades ära taimestiku. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel. Kokkuvõttes liigub nt. Sahara kõrb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Veel võib see rikkuda vihmade süsteemi. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud nt
maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole
Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu
tuuled kannavad hõreda taimkattega aladet ära viljakaid mullakihte Esineb rohtlates ja poolkõrbevööndis Nt. Põhja-Ameerika preeriates, mis on ülesharitud IV. Kõrbestumine Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel: i) Ülekarjatamine ii) Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus Esineb poolkõrbetes, rohtlates, savannides Kurnatud maid tuleb lasta puhata, tuleb vältida ülekarjatamist V. Muldade sooldumise intensiivistumine Maid niisutades kantakse niisutusveeega mulla ülakihtidesse lahustunud soolasid Esineb kõrbetes ja poolkõrbetes Kaitse: mitte niisutada? Mulda hävitavad: linnud, ehitised, tehiskattega alat, kaevandused, tööstuskompleksid,roomiksõidukid nt tundraaladel VI. Bioloogiline degratsioon Mulla huumussisaldus väheneb Esineb nt: i) Alepõllunduse tingimustes väga intensiivse mulla kasutamisel
ee/02eesti/piiri_global/4.html) ( Vt. Lisa 2.) 11 3. RAHAVSTIK 3.1 Kõrbestumine Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. ( Enno Tammer. 2005. 59 lk.) Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas
Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks ning seda võib käsitleda kui kõrbestumise alaliigina. Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid. Kuid ka siiski säilib mõningane sooldumise oht. Mulla hapestumine tähendab sellist reaktsiooni, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu
Ületootmist põhjustab vale planeerimine. Toidu ületootmise tagajärjel visatakse toitu ära, mis satub prügimäele ja saastab keskkonda. ● tarbijate harjumised See toob kaasa toidu raiskamise, ületootmise ● jaekaubanduse standardid Ületootmisprobleeme saab lahendada toitumisharjumiste muutmisega (tootmisega) 22. Mis tagajärgi keskkonnale toob kaasa/võib kaasa tuua: a. Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel? Sooldumise, võib tõusta veetase. b. Põldude üleväetamine? Mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelemintide suurenemine veekogudes. c. Liigsete taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamine? Ökosüsteemi mõjutamine d. Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f
erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides
veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse. Vilja tootmiseks sobivaid uusi maid on liiga napilt, kuigi põhimõtteliselt võiks põldude pindala kahekordistada. Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude kuivade alade arvelt. Kunstliku niisutuse ja paremate sortide abil saab saagikust veidi parandada, kuid siingi tuleb vastu bioloogiline lagi. Aasta jooksul langeb sooldumise tõttu kasutusest välja sama palju niisutavat maad kui jõutakse ette valmistada uut. Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele
annaabi.ee 
