Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia KT Rohtlad ja vahemereline taimestik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad?
  • Miks on rohtlad põlluks haritud?
  • Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks?
Geograafia Kontrolltöö
( Rohtlad , vahemereline taimestik )
1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala .
Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades.
Preeria , Pusta, Stepp , Saratov, Pampa .
2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat.
Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm.
3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad?
Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära.
4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid.
5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega.
Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist.
6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas.
Rohtlas saavad inimesed põldu harida (nisu, mais, soja) ning loomakarja pidada. Okas- ja lehtmetsas saavad inimesed puid raiuda .
1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid.
Hispaania , Itaalia, Prantsusmaa, Türgi.
2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala.
Hispaania, Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Lääne- Türgi, Põhja- Aafrika (Atlase mäed).
3. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal lähistroopilist kliimat või mõne selles kliimavöötmes paikneva koha kliimat.
Mahe Talv, soe ja päikesepaisteline suvi. Suvel umbes kuni 30 °c, talvel umbes 10 °c.
4. Kirjelda vahemerelist taimestikku ja too näited taimede kohastumusest. Okaspuud ja lehtpuud , juured ulatuvad sügavale maa alla, et rohkem vett saada. Mõnede taimede lehed on kaetud õlise kattega, et päike neid ei põletaks ja vesi ära ei auraks.
5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud.
Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste
metsatulekahjude tõttu.
6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi. Mandarinid, apelsinid, oliivid ,viinamarjad, sidrunid , igasugused ilusad lilled ja puud.
7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks? Soe päikesepaisteline kliima, soe meri ja palju vaatamisväärsusi.
8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu.
Maa viljakus on vähenenud ja loomadel on eluks vähem kohti/ruumi jäänud.
9. Kirjelda piltide põhjal vahemereliste alade maastikke, taimestikku, inimeste elamistingimusi ja
igapäevast elu ning keskkonnaprobleeme
Looduslike metsi on vähe säilinud.Tänapäeval on seal kuivalembesed põõsastikud ja torkvõsad, vahemeri on turistimagnet.
Geograafia KT Rohtlad ja vahemereline taimestik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taunomilehigh Õppematerjali autor
1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala.
2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat.
3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad?
4. Miks on rohtlad põlluks haritud
5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega.
6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas.

1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid.
2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala.
3. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal lähistroopilist kliimat või mõne selles kliimavöötmes paikneva koha kliimat.
4. Kirjelda vahemerelist taimestikku ja too näited taimede kohastumusest
5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud.
6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi
7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks
8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu.
9. Kirjelda piltide põhjal vahemereliste alade maastikke, taimestikku, inimeste elamistingimusi ja
igapäevast elu ning keskkonnaprobleeme

Sarnased õppematerjalid

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .................

Geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN ­ esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 ­ 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF ­ uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid. GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus, maakera regionaalsed erinevused ja see, mis neid põhjustab. Uuritakse maapinda, kivimeid, õhku ja vett, biosfääri. Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid.

Geograafia
Euroopa
33
doc

Euroopa

Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;

Euroopa
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

· Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente

Geograafia
Geograafia koolieksam 2013
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed

Geograafia
Geograafia riigieksami materjal
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

Geograafia




Kommentaarid (1)

slidefreak profiilipilt
slidefreak: hea, sain 5
14:58 21-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun