Klassitsismi ülevaade (0)

Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert . Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud.
Vabahelilooja- helilooja sai isikupäral särada lasta.
Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus.
Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720- 1760 . Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud – Haydn , Mozart , Beethoven )
Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega.
Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust.
Tähtsamad vormid: Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm (ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus –
1) Ekspositsioon -peateema ning kõrvalteema
2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi
3) repriis - tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus.
Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane, menuett ,kiire)
Sonaaditsükli žanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia.
Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid ,puupuhkpillid, vaskpuhkpillid . Soolopill klaver .
Koomiline ooper - tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast.
Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi.
Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija.
Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“.
Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos „ Reekviem “. Kirjutas 19 ooperit. „Haaremirööv“ esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on „Don Giovanni “. Kirjutas 50 sümfooniat. Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40 sümfoonia ja 41 sümfoonia ehk „ Jupiter “
Ludwig van Beethoven-Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Sümfooniad hakkas tegema alles 30 aastaselt.3 sümfoonia(heroilise stiili kõrgeaeg Beethoveni loomingus)5 sümfoonia(lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonisimi tipp)9 sümfooniat võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. On veel kirjutanud ooperi“Fidelio“ ja vokaalsümfoonilistest teostest tuntuim on Missa solemnis.