50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaekuskelm
Õppematerjali autor
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika. Haydn Looming äärmiselt "liikuv", Mozart Looming pakatab Beethoven Loomingus kajastub elujõuline, vaimukas, lihtne, armastuse, headuse ja valguse võitlusmeeleolu, rõõm, samuti huumoririkas,
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsama
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h
asjatundjad. Bach taasavastati romantikute poolt, 1851.a. ilmub esimene Bachi kogutud teoste sari, järgmine 1954. Tugevad mõjud Mozartile, Mendelssohnile, Schumannile, Brahmsile jne. Teosed: Suur missa (missa h-moll), Jõuluoratoorium, Johannese ja Matteuse passion, u. 200 kantaati, 6 Brandenburgi kontserti,15 sinfoniat, 40 oreliteost, süidid, 140 koraalielmängu jne. Lk. 13 VII TEEMA- KLASSITSISM. 1. Varaklassitsism. Mannheeimi koolkond. Joh. Stammitz. Ooperireform. Gluck. Üleminekud stiiliajastute vahel on järk järgulised. Uue stiili üksikjooned ilmnevad mõne helilooja puhul juba väga varakult, sealjuures aga vana stiili pikk järelmõju. Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a. 80 aastatel. Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760-1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid