Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul Sonaaditsükkel Mitmeosaline teos, kus I osa on sonaadivormis Plaksutamine Ei tohi teha mitmeosalise teose osade vahel Klassikud Haydn, Mozart, Beethoven Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile
6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika
KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad:
3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku
viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates
Kõik kommentaarid